II Avatud elektriturul elektri ost-müük
• Kellelt elektrit osta?
• Kuidas elektripakette võrrelda?
• Millistel tingimustel elektrit osta?
• Kuidas elektrimüüjat valida ja vahetada?
• Kuidas elektrit ise müüa?
• Mis on senised tarbijate põhiküsimused seoses avatud elektriturult elektriostuga?
II Avatud elektriturul elektri ost-müük
• Kellelt elektrit osta?
• Kuidas elektripakette võrrelda?
• Millistel tingimustel elektrit osta?
• Kuidas elektrimüüjat valida ja vahetada?
• Kuidas elektrit ise müüa?
• Mis on senised tarbijate põhiküsimused seoses avatud elektriturult elektriostuga?
Eesti Panga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustasid kõigile majandushuvilistele äsja valminud Eesti finantssektori ülevaadet.
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...Eesti Pank
1. The document analyzes how the effect of macroeconomic news on Italian sovereign interest rate spreads changed before and during the ECB's quantitative easing program from 2014-2022.
2. It finds that macroeconomic news had a significant effect on spreads before QE, with a coefficient of around -4, whereas the effect during QE was near zero, with the difference being statistically significant.
3. The results were robust to different specifications and definitions of news shocks. This suggests that QE helped insulate sovereign bond spreads from the impact of macroeconomic news by removing tail risks and "killing normal market reactions to news."
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023Eesti Pank
22.02.2023 Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Tamm tutvustasid äsja valminud Majanduse Rahastamise Ülevaadet ehk millised on Eesti majapidamiste ja ettevõtete rahastamisvõimalused.
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...Eesti Pank
The thesis analyzes the efficacy of debt relief as a solution to sovereign debt crises in Sub-Saharan Africa, using Ghana, Nigeria, and Zambia as case studies. It conducts debt sustainability analyses under various scenarios of partial or full debt reduction, cancellation, and standstills. Structural impulse response analyses show how macroeconomic factors like growth, interest rates, and exchange rates impact debt levels over time. The results suggest that debt relief can reduce debt burdens but economic reforms are also needed for long-term sustainability. Limitations include low frequency data and lower assumed interest rates.
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...Eesti Pank
The document summarizes a study examining the performance of actively managed global equity funds in Central and Eastern Europe between 2005-2019. The study uses a bootstrap methodology to separate fund manager skill from luck. Key findings include:
- Approximately 5% of funds showed skill in outperforming their benchmarks gross of fees, with one fund in particular outperforming factor returns net and gross of fees.
- Most funds that underperformed did so due to lack of skill rather than bad luck.
- Fees were too high relative to the abnormal performance added by many mutual funds.
- While some fund managers possessed skill, it was generally not enough to cover their fees, suggesting fees may be too high or competition
The document summarizes a study examining how Lithuanian food manufacturing firms adjusted to trade sanctions imposed by Russia in 2014 that banned many agricultural imports from the EU.
The main adjustments included:
- Reducing part-time employment as the most flexible margin of adjustment. Larger reductions occurred for firms more exposed to the Russian market.
- Increasing exports to other countries to compensate for lost Russian exports. More exposed firms increased other exports more.
- Decreasing investment and full-time employment for more exposed firms, though full-time employment adjustments took longer.
A conceptual framework is presented predicting this sequence of adjustments, with part-time labor adjusting first due to lower costs, followed by exports, investment,
The document provides an economic forecast for Estonia from 2022-2025. It finds that high inflation and energy prices are hurting the global and European economies. Inflation in Estonia is projected to remain high in 2023 before slowly falling in 2024-2025. Interest rates are also expected to continue rising to curb inflation. Fiscal policy measures risk exacerbating inflation. Overall the Estonian economy is forecast to recover by late 2023 but high costs and uncertainty will continue weighing on growth.
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...Eesti Pank
Neljapäeval, 20. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus rahvusvaheliselt tunnustatud majandusteadlane Fabio Canova tutvustas koos Evi Pappaga valminud uurimustööd „Kulukad looduskatastroofid, energiatarbimine ning eelarvepoliitika“ (Costly disasters, energy consumption, and the role of fiscal policy).
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for EuropeEesti Pank
31. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus Rahvusvahelise Valuutafondi esindaja Romain A. Duval tutvustas IMFi Euroopa osakonnas vastvalminud regionaalset majandusväljavaadet.
Pressikonverents Eesti Pangas, kus keskpanga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustavad ülevaadet, mis analüüsib suuremaid riske Eesti finantssektoris.
Pressikonverentsil saab teada:
kuidas majanduse jahenemine, kiire hinnakasv ja intresside tõus mõjutavad inimeste ja ettevõtete võimet laene tagasi maksta
milline mõju saab majanduse jahenemisel olema uute laenude andmisel ettevõtetele ja inimestele
kuidas mõjutavad võlakirjaturgudel toimuvad muutused Eesti pangandussektori rahastamist
milliseid samme tuleb keskpanga hinnangul astuda finantssektori tugevuse kindlustamiseks.
Eesti Panga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustasid kõigile majandushuvilistele äsja valminud Eesti finantssektori ülevaadet.
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...Eesti Pank
1. The document analyzes how the effect of macroeconomic news on Italian sovereign interest rate spreads changed before and during the ECB's quantitative easing program from 2014-2022.
2. It finds that macroeconomic news had a significant effect on spreads before QE, with a coefficient of around -4, whereas the effect during QE was near zero, with the difference being statistically significant.
3. The results were robust to different specifications and definitions of news shocks. This suggests that QE helped insulate sovereign bond spreads from the impact of macroeconomic news by removing tail risks and "killing normal market reactions to news."
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023Eesti Pank
22.02.2023 Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Tamm tutvustasid äsja valminud Majanduse Rahastamise Ülevaadet ehk millised on Eesti majapidamiste ja ettevõtete rahastamisvõimalused.
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...Eesti Pank
The thesis analyzes the efficacy of debt relief as a solution to sovereign debt crises in Sub-Saharan Africa, using Ghana, Nigeria, and Zambia as case studies. It conducts debt sustainability analyses under various scenarios of partial or full debt reduction, cancellation, and standstills. Structural impulse response analyses show how macroeconomic factors like growth, interest rates, and exchange rates impact debt levels over time. The results suggest that debt relief can reduce debt burdens but economic reforms are also needed for long-term sustainability. Limitations include low frequency data and lower assumed interest rates.
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...Eesti Pank
The document summarizes a study examining the performance of actively managed global equity funds in Central and Eastern Europe between 2005-2019. The study uses a bootstrap methodology to separate fund manager skill from luck. Key findings include:
- Approximately 5% of funds showed skill in outperforming their benchmarks gross of fees, with one fund in particular outperforming factor returns net and gross of fees.
- Most funds that underperformed did so due to lack of skill rather than bad luck.
- Fees were too high relative to the abnormal performance added by many mutual funds.
- While some fund managers possessed skill, it was generally not enough to cover their fees, suggesting fees may be too high or competition
The document summarizes a study examining how Lithuanian food manufacturing firms adjusted to trade sanctions imposed by Russia in 2014 that banned many agricultural imports from the EU.
The main adjustments included:
- Reducing part-time employment as the most flexible margin of adjustment. Larger reductions occurred for firms more exposed to the Russian market.
- Increasing exports to other countries to compensate for lost Russian exports. More exposed firms increased other exports more.
- Decreasing investment and full-time employment for more exposed firms, though full-time employment adjustments took longer.
A conceptual framework is presented predicting this sequence of adjustments, with part-time labor adjusting first due to lower costs, followed by exports, investment,
The document provides an economic forecast for Estonia from 2022-2025. It finds that high inflation and energy prices are hurting the global and European economies. Inflation in Estonia is projected to remain high in 2023 before slowly falling in 2024-2025. Interest rates are also expected to continue rising to curb inflation. Fiscal policy measures risk exacerbating inflation. Overall the Estonian economy is forecast to recover by late 2023 but high costs and uncertainty will continue weighing on growth.
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...Eesti Pank
Neljapäeval, 20. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus rahvusvaheliselt tunnustatud majandusteadlane Fabio Canova tutvustas koos Evi Pappaga valminud uurimustööd „Kulukad looduskatastroofid, energiatarbimine ning eelarvepoliitika“ (Costly disasters, energy consumption, and the role of fiscal policy).
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for EuropeEesti Pank
31. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus Rahvusvahelise Valuutafondi esindaja Romain A. Duval tutvustas IMFi Euroopa osakonnas vastvalminud regionaalset majandusväljavaadet.
Pressikonverents Eesti Pangas, kus keskpanga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustavad ülevaadet, mis analüüsib suuremaid riske Eesti finantssektoris.
Pressikonverentsil saab teada:
kuidas majanduse jahenemine, kiire hinnakasv ja intresside tõus mõjutavad inimeste ja ettevõtete võimet laene tagasi maksta
milline mõju saab majanduse jahenemisel olema uute laenude andmisel ettevõtetele ja inimestele
kuidas mõjutavad võlakirjaturgudel toimuvad muutused Eesti pangandussektori rahastamist
milliseid samme tuleb keskpanga hinnangul astuda finantssektori tugevuse kindlustamiseks.
2. Energiavaldkonnas on turuhind ja lõppkliendi makstav hind üldjuhul
erinevad mõisted ning erinevus suureneb veelgi kriisiolukorras
Elektri/maagasi
turuhinnad
• Gaasihind kujuneb paljuski likviidsete
börside (TTF) tulevikutehingute (fikshind),
ostetud varude ning kohalike spot-tehingute
alusel
• Elektrihind kujuneb põhiliselt NASDAQ OMX-
l noteeritud tulevikutehingute (fikshind) ning
meie piirkonnna elektribörsi Nordpooli päev-
ette tehingute alusel (börsihind)
Elektri/maagasi
tarbija makstavad
hinnad
• Nii elektri kui gaasihinnas moodustavad suure osa
ülekande/võrguteenused, toetusskeemid ning
erinevad maksud
• Elektriturul on tarbijagruppe, kes maksavad
tootmiskulude põhist reguleeritud hinda, mis ei ole
turupõhine (universaalteenus)
• Tarbijate arvel kajastuvad täna ka riiklikud
subsiidiumid, mis lõpptulemusena alandavad
makstavat hinda
3. Koduse oktoobri elektriarve jaotus
• Elektrienergia kulu mis
varasemalt oli ca 1/3 on
tõusnud toetustega 50%-ni ja
ulatuks ligi 2/3-ni ilma
toetusteta börsielektri baasil
• Elektrituru hinnatasemete
mõju elektriarve suurusele on
täna ja ka edaspidi
proportsionaalselt olulisema
mõjuga kui muud arve
komponendid
4. Gaasihinnad olid augusti lõpuni eelkõige mõjustatud Venemaa
tegevusest
Allikas: Reuters, Sceneri analüüs
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
200
220
240
260
280
300
320
340
24.11.2022
16.11.2022
09.11.2022
02.11.2022
26.10.2022
19.10.2022
12.10.2022
05.10.2022
28.09.2022
21.09.2022
14.09.2022
06.09.2022
30.08.2022
23.08.2022
16.08.2022
09.08.2022
02.08.2022
26.07.2022
19.07.2022
12.07.2022
05.07.2022
28.06.2022
20.06.2022
13.06.2022
06.06.2022
30.05.2022
23.05.2022
16.05.2022
09.05.2022
02.05.2022
25.04.2022
14.04.2022
06.04.2022
30.03.2022
23.03.2022
16.03.2022
09.03.2022
02.03.2022
23.02.2022
16.02.2022
09.02.2022
02.02.2022
26.01.2022
19.01.2022
12.01.2022
05.01.2022
€/MWh
"Vene invasiooni indeks"
TTF gaasibörsi järgmise kuu toode, 60 minuti andmed • Suvine hinnatõus
järgis eelkõige teateid
Nordstream 1
piiramiste osas
• Ekstreemsed tipud on
siiski lühiajalised, kuna
tarbimise
korrigeeringuks piisab
ka madalamast
hinnast
• Euroopa Komisjoni TTF
hinnalae plaani
rakendamise vajadust
poleks siiani olnud
5. Gazprom tegevusel ei ole täna enam endist jõudu gaasihindu
oluliselt mõjutada
• Venemaal tuleb täna alla 10%
gaasimahtudest võrreldes 30-40%
tasemega aasta tagasi
• Gaasivood jagunevad võrdselt Türgit
läbiva Turkstreami ning Ukrainat
läbiva transiiditoru vahel
• Gazprom ähvardas äsja Ukraina
voogude vähendamisega Moldova
tarbimise arvelt
• Samas on endiselt teatud osa LNG-d
tegelikult samuti Vene päritloluga
Allikas: https://gasdashboard.entsog.eu/, https://agsi.gie.eu/
6. Elektrihindu määravate gaasihindade tõusule on pannud piiri
täidetud mahutid, vähenenud tarbimine ja suur LNG juurdevool
Allikas: Reuters, Sceneri analüüs
0
100
200
300
400
500
600
700
29.11.2021 29.12.2021 29.01.2022 28.02.2022 31.03.2022 30.04.2022 31.05.2022 30.06.2022 31.07.2022 31.08.2022 30.09.2022 31.10.2022
€/MWh
Söejaama muutuvkulu (kütus+CO2+opereerimine) võrreldes
gaasijaamaga Euroopa Liidus
Coal power generation Gas power generation (ME) Gas power generation (spot)
7. 136
102
69
41
0
20
40
60
80
100
120
140
160
2023 2024 2025 2026
€/MWh
Aastad
TTF tulevikutehingute hinnad, €/MWh
Järgnevatel aastatel ootab turg valulist kohandumist eluga ilma
Vene maagaasita, kuna hinnatase püsib kõrge võrreldes varasemaga
SULGEMISHIND 23.11.22
Euroopas tuleb asendada
ca 30 BCM Vene
maagaasi LNG tarnetega
8. Talve eel on Euroopa Liidus elektri varustuskindlust kõigutanud
tuumajaamade probleemid ja vähesed veevarud
• Prantsusmaal kardetakse
endiselt elektrivarustuse
häireid jaanuaris (täna 25
jaama 56-st ei ole töös)
• Veevarud Alpides tulenevalt
veevaesest suvest selgelt alla
keskmise
Allikas: Bloomberg, EDF, RTE
Prantsusmaa EDF lükkab pidevalt edasi
tuumajaamade käivitumisplaane
9. Madal tootmisvõimsuste varu on sobilik pinnas hinnahüpeteks
Allikas: TSOde analüüs
0
50
100
150
200
250
Turupõhised
tootmisressursid
Kõik
tootmisressursid
GW
Saksamaa Norra Poola
Rootsi Soome Taani
Baltikum
196 201
0
50
100
150
200
250
Gaasipõhised
tootmisressursid
GW
Turupõhine gaas Reservid
32 33
0
50
100
150
200
250
Keskmise talve
tiputarbimine
Külma talve
tiputarbimine
GW
Tarbimise paindlikkus
182 191
• Hinnahüpped
elektriturul
tekivad juba kui
võimsusvaru
langeb alla 15%,
ent tänane varu
on 2,5-7%
10. Meie piirkonna elektrituru valmisolek talveks on paranenud, ent
ebakindlust järgmise aasta suhtes on piisavalt
• Vett on Põhjamaades keskmisel
tasemel
• Tuuleparke on kõvasti juurde
tulnud
• Tänased prognoosid pakuvad
pigem pehmemat talve
• Olkiluoto 3 kommertskäivituse
ajakava lükkus jaanuari lõppu
• Peab olema valmis vajadusel
erakorraliseks
desünkroniseerimiseks
153
183
351
240
194
230
0
50
100
150
200
250
300
350
400
CAL 2024
€/MWh
Eesti 2023 aasta elektri muutlikud tulevikuhindade
ootused
18.mai 04.juuli 26.aug 02.sept 25.okt 24.nov
11. Meie elektrihinnad võiks taasühtlustuda Lätiga aastast 2026 aga
Soomega alles peale Estlink 3 valmimist järgmisel kümnendil
• Eesti ja Soome tänast ligi 40
€/MWh hinnavahet aastasel
baasil võib Soome Olkiluoto 3
ning lisanduv tuuleenergia
veelgi suurendada
• Eesti-Läti ühenduste
tugevdamine võtab aega kuni
2025 aasta lõpuni, mille
tulemusena ühendusvõimsused
suurenevad oluliselt
• Lõpptarbijale tasandavad
elektri turuhinna langust
võrguteenuste hinnatõusud ja
toetuste lõppemised
-
50
100
150
200
250
300
2023 2024 2025 2026
€/MWh
Elektrihinna tulevikutehingute hinnangud lähiaastatel
Eesti elektrihinna vahemik Soome elektrihind Läti elektrihind
SULGEMISHIND 23.11.22
Allikas: Nasdaq OMX, Sceneri analüüs
12. Edasist mõjutavad paljuski riiklikud „vahelesegamised“
energiasektoris nii Euroopa Liidu kui riiklikul tasemel
• Toetus vajalik neile, kelle
jaoks energiakulud on oluline
osa kodukuludest
• Toetus äridele võimaldab
vähendada kriisi
edasikandumise riski teistesse
kriitilistesse
tegevusharudesse nagu
toidutööstusse või
transpordivaldkonda või
teiste suurte tööandjate
juurde
• Eesti universaalteenus
vähendab tarbimise
paindlikkust, kuna ei motiveeri
tiputundidel vähem tarbima
• Kõik toetused pikendavad
energiakriisi kestust
suurendades tarbimist ja
hoides turuhindu kõrgemal
• Konkurents turul asendub
konkurentsiga toetuste pärast
Poolt Vastu
13. Elektrituru probleeme Euroopa Liidus süvendab 180 €/MWh
hinnalae regulatsioon – kriisi kestus pigem pikeneb
• Mitmed
liikmesriigid ei
arvesta, et kõrge
börsihind ei jõua
lepinguliselt tihti
elektritootjateni
• Kaotatakse
võimalus
subsiidiumideta
taastuvate
investeeringuteks
Fikshind 100 €/MWh
Hinnalagi 180 €/MWh
14. Energiavaldkonnas ootab meid lähiaastatel ees varasemast pigem
kõrgem hinnatase ning suur volatiilsus
Vaja asendada Vene
gaas pikaajaliselt
• Järgmisel aastal hinnatakse 30 bcm (300 TWh) Vene gaasi asenduse vajadust
LNG-ga Euoopas võrreldes 2022 aastaga, mis hoiab ka elektrienergia
hinnataset kõrgel. Pinge leevendub ehk alates aastast 2025
Uute investeeringute
vajadus
elektrisüsteemis
• Vaja on kõikjal kiirendatud korras uusi taastuvenergia võimsusi
• Loobuda ei saa olemasolevatest paindlikest eelkõige gaasipõhistest
tootmisvõimsusest seni kuni tekib piisavalt alternatiive (salvestus, tarbimise
juhtimine, uued ühendused jne.)
Lühiajaliselt
mõjutavad hindu
olulisel määral ilm ja
süsteemi piirangud
• 2021 detsembris viimase 40 aasta külmem esimene dekaad vs 2022 oktoober
viimase 140 aasta soojem sügis vs üle hulga aja veevaseim 2022 suvi ja
tuuletu 2021 suvi. Oodatakse pigem pehmemat talve aga kas see on kindel?
• Estlink 1 rike 22.11-04.12, Olkiluoto käivitus 22.01?
Millised saavad
olema EL ja riiklike
meetmete mõjud?
• Kas soovitud hinnapiire suudetakse rakendada viisil mis ei tekita tagasilööke
varustuskindluse või turu toimimise seisukohast?
• Kas toetustega säilib piisavalt motivatsiooni energiatarbimist säästa?