Eesti Panga majanduskommentaar 10. juuni 2015Eesti Pank
Eesti Panga pressikonverentsil tutvustasid Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Eesti Panga majandusprognoos 9. detsember 2015Eesti Pank
Eesti Panga pressikonverentsi esitlus, kus keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi. Pressikonverentsil anname ülevaate:
• hinnatõusust - kui kiiresti ja mille tõttu hinnad tõusevad aastail 2016-2017;
• palgakasvu kiirusest aastail 2016-2017;
• Eesti majanduskasvu allikatest;
• Eesti ettevõtete senisest käekäigust eksporditurgudel, millistest riikidest on kasvu oodata;
• Eesti muutunud asetusest võrdluses Euroopaga investeeringute ja sissetulekute tasemes.
Avalik loeng 10.12.2015. Eesti Panga majandusprognoos aastateks 2015-2017Eesti Pank
Eesti Panga muuseumis toimus avalik loeng, kus keskpanga ökonomist Rasmus Kattai tutvustas Eesti Panga vastvalminud majandusprognoosi aastateks 2015-2017.
Eesti Panga majanduskommentaar 8.06.2016Eesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi aastani 2018.
Eesti Panga majanduskommentaar 10. juuni 2015Eesti Pank
Eesti Panga pressikonverentsil tutvustasid Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Eesti Panga majandusprognoos 9. detsember 2015Eesti Pank
Eesti Panga pressikonverentsi esitlus, kus keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi. Pressikonverentsil anname ülevaate:
• hinnatõusust - kui kiiresti ja mille tõttu hinnad tõusevad aastail 2016-2017;
• palgakasvu kiirusest aastail 2016-2017;
• Eesti majanduskasvu allikatest;
• Eesti ettevõtete senisest käekäigust eksporditurgudel, millistest riikidest on kasvu oodata;
• Eesti muutunud asetusest võrdluses Euroopaga investeeringute ja sissetulekute tasemes.
Avalik loeng 10.12.2015. Eesti Panga majandusprognoos aastateks 2015-2017Eesti Pank
Eesti Panga muuseumis toimus avalik loeng, kus keskpanga ökonomist Rasmus Kattai tutvustas Eesti Panga vastvalminud majandusprognoosi aastateks 2015-2017.
Eesti Panga majanduskommentaar 8.06.2016Eesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi aastani 2018.
Eesti Panga majanduskommentaar 10. detsember 2014Eesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustasid pressikonverentsil Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi. 10.12.2014
Eesti Panga majanduskommentaar 13.12.2016Eesti Pank
Keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi.
28.10 pressikonverents, kus euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut kommenteerivad keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller.
Ettevõtete maksevõime ja teised peamised riskid finantsstabiilsuseleEesti Pank
10. mail kell 14 rääkisid Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Tamm keskpanga muuseumis Eesti ettevõtete finantsseisust ja maksevõimest. Anti ülevaate peamistest riskidest, mis mõjutavad Eesti finantssektori toimimist.
Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal Eesti Pank
Ülo Kaasik esines 30.11 ettekandega teemal "Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal" konverentsil Tööstuse Äriplaan 2018 Swissotelis
Eesti Panga majanduskommentaar 10. detsember 2014Eesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustasid pressikonverentsil Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi. 10.12.2014
Eesti Panga majanduskommentaar 13.12.2016Eesti Pank
Keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi.
28.10 pressikonverents, kus euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut kommenteerivad keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller.
Ettevõtete maksevõime ja teised peamised riskid finantsstabiilsuseleEesti Pank
10. mail kell 14 rääkisid Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Tamm keskpanga muuseumis Eesti ettevõtete finantsseisust ja maksevõimest. Anti ülevaate peamistest riskidest, mis mõjutavad Eesti finantssektori toimimist.
Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal Eesti Pank
Ülo Kaasik esines 30.11 ettekandega teemal "Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal" konverentsil Tööstuse Äriplaan 2018 Swissotelis
Eesti Panga avalik loeng. Juuniprognoosi tutvustamineEesti Pank
Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai tutvustas 12. juunil 2014 Eesti Panga juuniprognoosi.
Esitlusel keskendutakse Eesti majanduse hetkeolukorra analüüsile ja Eesti majanduse väljavaadetele käesoleval ning järgneval kahel aastal.
Avalik loeng. Eesti Panga majandusprognoosi tutvustus 13. juunil 2013Eesti Pank
Majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai tutvustas Eesti Panga vastvalminud majandusprognoosi ja andis ülevaate Eesti majanduse viimase aja arengust.
Eesti Pank koostab Eesti majanduse prognoosi kaks korda aastas. Prognoos valmib koostöös EKPga ning on ühtlasi ka sisendiks euroala majandusprognoosile. Ettekanne põhineb 12. juunil avaldataval väljaandel Rahapoliitika ja Majandus. Prognoos hõlmab ettevaadet kuni 2015. aastani.
26.06.2018 pressikonverentsi slaidid, kus keskpanga president Ardo Hansson ning asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Eesti Panga majanduskommentaar 11.06.2014Eesti Pank
11.06.2014 tutvustasid Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Ülo Kaasik. Eesti majanduse hetkeseis ja palkade arenguvõimaluste väljavaade.Eesti Pank
Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku ettekanne Eesti majanduse hetkeolukorrast Pärnu Konverentside korraldataval konverentsil Palga Päev 2014 „Õigustatud ootus?“
Ülevaade euroala ja Eesti majandusest. Eesti Panga avalik loeng 13. märtsil 2014Eesti Pank
Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveer annab ülevaate euroala ja Eesti majanduse arengust. 13.03.2014, Eesti Panga avalik loeng
Loengu videosalvestus asub aadressil http://youtu.be/_gbrErxu95M
31.oktoobri Eesti Panga muuseumi pressiruumis (Estonia pst 11) pressikonverents, kus euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut kommenteerivad keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller.
Pressikonverentsil anname ülevaate:
• kuidas suudavad Eestis tegutsevad pangad vastu panna võimalikele riskidele;
• kuidas mõjutab meie finantssektorit see, et pankade sõltuvus Põhjamaadest on vähenenud;
• kuidas mõjutavad Eesti finantsstabiilsust rahapesuskandaal.
12. juuni 2019
Kõik seonduvad materjalid leiate aadressilt https://www.eestipank.ee/press/jargmistel-aastatel-voiksid-saasta-nii-inimesed-kui-ka-riik-12062019
Similar to Avalik loeng. Eesti majandusülevaade ja -prognoos aastateks 2015-2017 (20)
Eesti Panga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustasid kõigile majandushuvilistele äsja valminud Eesti finantssektori ülevaadet.
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...Eesti Pank
1. The document analyzes how the effect of macroeconomic news on Italian sovereign interest rate spreads changed before and during the ECB's quantitative easing program from 2014-2022.
2. It finds that macroeconomic news had a significant effect on spreads before QE, with a coefficient of around -4, whereas the effect during QE was near zero, with the difference being statistically significant.
3. The results were robust to different specifications and definitions of news shocks. This suggests that QE helped insulate sovereign bond spreads from the impact of macroeconomic news by removing tail risks and "killing normal market reactions to news."
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023Eesti Pank
22.02.2023 Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Tamm tutvustasid äsja valminud Majanduse Rahastamise Ülevaadet ehk millised on Eesti majapidamiste ja ettevõtete rahastamisvõimalused.
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...Eesti Pank
The thesis analyzes the efficacy of debt relief as a solution to sovereign debt crises in Sub-Saharan Africa, using Ghana, Nigeria, and Zambia as case studies. It conducts debt sustainability analyses under various scenarios of partial or full debt reduction, cancellation, and standstills. Structural impulse response analyses show how macroeconomic factors like growth, interest rates, and exchange rates impact debt levels over time. The results suggest that debt relief can reduce debt burdens but economic reforms are also needed for long-term sustainability. Limitations include low frequency data and lower assumed interest rates.
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...Eesti Pank
The document summarizes a study examining the performance of actively managed global equity funds in Central and Eastern Europe between 2005-2019. The study uses a bootstrap methodology to separate fund manager skill from luck. Key findings include:
- Approximately 5% of funds showed skill in outperforming their benchmarks gross of fees, with one fund in particular outperforming factor returns net and gross of fees.
- Most funds that underperformed did so due to lack of skill rather than bad luck.
- Fees were too high relative to the abnormal performance added by many mutual funds.
- While some fund managers possessed skill, it was generally not enough to cover their fees, suggesting fees may be too high or competition
The document summarizes a study examining how Lithuanian food manufacturing firms adjusted to trade sanctions imposed by Russia in 2014 that banned many agricultural imports from the EU.
The main adjustments included:
- Reducing part-time employment as the most flexible margin of adjustment. Larger reductions occurred for firms more exposed to the Russian market.
- Increasing exports to other countries to compensate for lost Russian exports. More exposed firms increased other exports more.
- Decreasing investment and full-time employment for more exposed firms, though full-time employment adjustments took longer.
A conceptual framework is presented predicting this sequence of adjustments, with part-time labor adjusting first due to lower costs, followed by exports, investment,
The document provides an economic forecast for Estonia from 2022-2025. It finds that high inflation and energy prices are hurting the global and European economies. Inflation in Estonia is projected to remain high in 2023 before slowly falling in 2024-2025. Interest rates are also expected to continue rising to curb inflation. Fiscal policy measures risk exacerbating inflation. Overall the Estonian economy is forecast to recover by late 2023 but high costs and uncertainty will continue weighing on growth.
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...Eesti Pank
Neljapäeval, 20. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus rahvusvaheliselt tunnustatud majandusteadlane Fabio Canova tutvustas koos Evi Pappaga valminud uurimustööd „Kulukad looduskatastroofid, energiatarbimine ning eelarvepoliitika“ (Costly disasters, energy consumption, and the role of fiscal policy).
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for EuropeEesti Pank
31. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus Rahvusvahelise Valuutafondi esindaja Romain A. Duval tutvustas IMFi Euroopa osakonnas vastvalminud regionaalset majandusväljavaadet.
Pressikonverents Eesti Pangas, kus keskpanga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustavad ülevaadet, mis analüüsib suuremaid riske Eesti finantssektoris.
Pressikonverentsil saab teada:
kuidas majanduse jahenemine, kiire hinnakasv ja intresside tõus mõjutavad inimeste ja ettevõtete võimet laene tagasi maksta
milline mõju saab majanduse jahenemisel olema uute laenude andmisel ettevõtetele ja inimestele
kuidas mõjutavad võlakirjaturgudel toimuvad muutused Eesti pangandussektori rahastamist
milliseid samme tuleb keskpanga hinnangul astuda finantssektori tugevuse kindlustamiseks.
Avalik loeng. Eesti majandusülevaade ja -prognoos aastateks 2015-2017
1. Eesti majandusülevaade ja -prognoos
aastateks 2015-2017
Rasmus Kattai
Majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja
10/06/2015
2. 11.06.2015 2
• Väliskeskkond on heitlik ja mitme Eesti jaoks olulise
ekspordituru olukord on endiselt keeruline
• Eesti majanduskasv on seni olnud rahuldav ja kiireneb
lähiaastatel pikaajalise kasvuvõimekuse, 3–4%ni
• Pinged tööturul pole suurenenud, kuid ettevõtete kasumi
vähenemine võib hakata ohustama investeeringuid
Majandusprognoos 2015-2017
3. 11.06.2015 3
Maailmamajanduse kasv on jäänud
oodatust aeglasemaks
• Kasv prognooside kohaselt kiireneb, kuid aegamisi
• Hiina majanduskasvu aeglustumisel on ülemaailmne mõju
• Ootused Venemaa suhtes on pessimistlikud
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Venemaa Hiina Jaapan Ameerika Ühendriigid
Allikas: IMF WEO April 2015, October 2014 (katkendlik joon)
Suuremate riikide majanduskasv
prognoos
Majandusprognoos 2015-2017
4. Toormete hinnad on nõudluse vähesuse
tõttu maailmaturul alanenud
11.06.2015 Majandusprognoos 2015-2017 4
• Nafta hind on olnud teiste toormete omast hüplikum – see võib ettevaates mõjutada
inflatsiooni märgatavalt mõlemas suunas
• Prognoosi koostamise ajal näitasid tulevikutehingud, et nafta hind püsib allpool
75 USA dollarit barrelist
-50% -40% -30% -20% -10% 0% 10% 20%
Puit
Teravili
Raud
Teras
Nafta
Kuld
Nikkel
muutus alates 01.07.2014 muutus alates 05.01.2015
Allikas: Bloomberg
Märkus. Viimane vaatlus 19.05.2015
Toormehindade muutus
5. Odavam euro on suurendanud euroala riikide
konkurentsivõimet ja toetanud eksporti
5
• Euro on USA dollari suhtes umbes 20% odavam kui aasta tagasi
• Vene rubla kurss on jäänud püsima tasemel, mis on euro suhtes umbes 20% nõrgem kui
aasta varem
11.06.2015
0.6
0.8
1.0
1.2
1.4
1.6
1.8
06/2014 08/2014 10/2014 12/2014 02/2015 04/2015
USA dollar Inglise nael Rootsi kroon Vene rubla
Allikas: Bloomberg
Märkus. Viimane vaatlus 02.06.2015
Euro vahetuskursi muutus välisriikide vääringus (10.06.2014=1)
Majandusprognoos 2015-2017
6. Euroala majandus liigub varem prognoositud kursil
6
• Euroala väljus mais pool aastat väldanud deflatsioonist. 2%-lähedane hinnatõus
saavutatakse Euroopa Keskpanga viimase prognoosi kohaselt 2017. aastaks
11.06.2015
ÜTHI inflatsioon, %
Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank
Majanduskasv kvartali võrdluses, %
2014 2015* 2016* 2017*
0,4% 0,3% 1,5% 1,8%
2014 2015* 2016* 2017*
0,9% 1,5% 1,9% 2,0%
* prognoos
Majandusprognoos 2015-2017
7. Aeglase inflatsiooni tingimustes oodatakse,
et intressimäärad püsivad madalal
7
• Euroopa Keskpanga tegevuse tõttu on langenud ettevõtetele ja majapidamistele antavate
laenude intressimäärad
• Euroala ettevõtete ja majapidamiste laenujääk hakkas aasta alguses kasvama
11.06.2015
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Allikas: Euroopa Keskpank
Märkus. Viimane vaatlus 29.05.2015
3 kuu EURIBOR
prognoos
Majandusprognoos 2015-2017
8. Eesti majanduskasv on üldise trendina tasapisi
kiirenenud
8
• 2015. aasta esimeses kvartalis majanduse maht siiski vähenes
11.06.2015 Majandusprognoos 2015-2017
-20%
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
SKP aastakasv SKP kvartalikasv (SA)
Allikas: statistikaamet
9. -6
-4
-2
0
2
4
6
2013 2014 2015
varud ja statistiline vahe
neto-eksport
kapitali kogumahutus
põhivarasse ja väärisesemed
KTKI
valitsemissektori
lõpptarbimiskulutused
eratarbimiskulutused
SKP kasv
Panused SKP aastakasvu (protsendipunkti)
Allikas: statistikaamet
Peamine kasvu aeglustav tegur on olnud
investeeringud
9
• Ka eratarbimise kasv on raugenud
11.06.2015 Majandusprognoos 2015-2017
11. Eelmise aasta majanduskasv oli küllaltki laiapõhjaline
11
• Neto-tootemaksude panus majanduskasvu oli eelmisel aastal märkimisväärselt suur
11.06.2015 Majandusprognoos 2015-2017
-0.6 -0.3 0.0 0.3 0.6 0.9 1.2
laondus ja abistavad tegevusalad
maismaaveondus
telekommunikatsioon
õlitööstus
elektroonikaseadmete tootmine
energeetika
finantsteenused (v.a kindlustus)
põllumajandus
puidutöötlemine
IT
rentimine ja üürimine
jaekaubandus
neto-tootemaksud
Allikas: statistikaamet
protsendipunkti
Tegevusalade panused 2014. aasta majanduskasvu
12. Eesti eksport on võitnud turuosa
11.06.2015 12
• Eksporti on suudetud kasvatada kiiremini arenevate turgude toel
• Soome suunduva ekspordi vähenemine on olnud väiksem kui turu enda langus
100%
105%
110%
115%
120%
125%
2009 2010 2011 2012 2013 2014
Allikad: Euroopa Keskpank, Eesti Pank
Eesti kauba- ja teenuste ekspordi turuosa
(2009=100%)
80%
100%
120%
140%
160%
180%
200%
2009 2010 2011 2012 2013 2014
Soome Rootsi Saksamaa Venemaa
Allikad: Euroopa Keskpank, Eesti Pank
Kaubaekspordi turuosa sihtturgude kaupa
(2009=100%)
Majandusprognoos 2015-2017
13. Venemaa turu langust on kompenseerinud
suurem eksport teistele turgudele
11.06.2015 13
-40 -30 -20 -10 0 10 20 30 40 50 60 70
muud kaubad
metallid ja tooted
mineraalsed tooted
toidukaubad
masinad ja seadmed
kogusumma
mln eurot
Venemaa teised riigid
Allikas: Eesti Pank
Kaubaekspordi muutus (I kv 2015 võrreldes I kv 2014-ga)
• Ekspordi kasv pole siiski tulnud Venemaa turule mõeldud kaupade ümber suunamisest
• Venemaa osakaal Eesti ekspordis on kahanenud poole võrra, umbes 6%ni
Majandusprognoos 2015-2017
14. Prognoosi eelduseks on nõudluse kasvu aeglane, kuid
stabiilne kiirenemine Eesti peamistel eksporditurgudel
14
• Rootsi olulisus kaubanduspartnerina on varasemast suurem
11.06.2015
-2
-1
0
1
2
3
4
5
2012 2013 2014 2015 2016 2017
Venemaa (pp) Läti (pp) Leedu (pp) Soome (pp)
Rootsi (pp) muud (pp) kokku (%)
Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank, Eesti Pank
prognoos
Välisnõudluse kasv
Majandusprognoos 2015-2017
15. Majandus jõuab pikaajalise kasvuvõimekuse juurde
15
• Eratarbimise reaalkasv aeglustub, kuna inflatsioon kiireneb
• Välisnõudluse paranemine suurendab eksporti ja investeerimisaktiivsust
11.06.2015
2.1
2.2
3.1
3.6
-6
-4
-2
0
2
4
6
8
10
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
netoeksport (pp) eratarbimine (pp) investeeringud (pp)
varud ja statistiline vahe (pp) SKP kasv püsivhindades (%)
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
prognoos
Majandusprognoos 2015-2017
16. Rahastamistingimused püsivad soodsad
16
• Pankade hea finantsseis ja kasvavad hoiused toetavad laenupakkumist
• Laenuintressimäärad jäävad kogu prognoosiperioodi kestel madalaks
• Laenukasv kiireneb, kuid majapidamiste ja ettevõtete laenukoormuse
vähenemine jätkub
11.06.2015
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
2012 2013 2014 2015 2016 2017
ettevõtete laenud eluasemelaenud
3 kuu EURIBOR
Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank
0,0% 0,0%
0,2%
2,4% 2,4% 2,4%
Pangalaenude intressimäärad
2,5% 2,5% 2,7%
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
2012 2013 2014 2015 2016 2017
ettevõtete laenud eluasemelaenud
Allikas: Eesti Pank
Laenujäägi aastakasv
prognoos
prognoos
Majandusprognoos 2015-2017
17. Ettevõtete kasum eelmisel aastal vähenes
11.06.2015 17
• Palgakulude suurenemine on viinud ettevõtete kasumi vähenemiseni
• Tugeva konkurentsi tõttu pole ettevõtted saanud kulude kasvu täielikult hindadesse kanda
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
2010 2011 2012 2013 2014 2015
hüvitised töötajatele kasum (tegevuse ülejääk ja segatulu)
Allikas: statistikaamet
Tööjõukulude ja kasumi aastakasv
Majandusprognoos 2015-2017
18. Vabade töökohtade määr ei viita probleemide
süvenemisele tööturul
18
• Vakantsimäär on olnud viimase kolme aasta jooksul muutunud väga vähe
11.06.2015 Majandusprognoos 2015-2017
IV kv 2014
0.0%
0.5%
1.0%
1.5%
2.0%
2.5%
3.0%
3.5%
0% 5% 10% 15% 20%
vakantsimäär
töötuse määr
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Beveridge’i kõver (hooajaliselt kohandatud)
19. Aeglane majanduskasv ja kahanenud kasumid
piiravad sel aastal palgatõusu hoogustumist
19
• Palgatõusu kiirenemine põhineb suuremal lisandväärtusel töötaja kohta
11.06.2015
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
9%
10%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
keskmise brutokuupalga kasv SKP kasv jooksevhindades hõivatu kohta
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
prognoos
Palga ja tootlikkuse kasv
Majandusprognoos 2015-2017
20. -15
-10
-5
0
5
10
15
2012 2013 2014 2015 2016 2017
tööealise elanikkonna muutus tööturul aktiivsete inimeste muutus hõivatute muutus
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
prognoos
Rahvastiku kahanemise mõju tööturunäitajatele
tuhatinimest
Rahvastiku vähenemise tõttu hakkab hõive kahanema
11.06.2015 20
• Alates 2016. aastast lisandub töövõimereformi tulemusena tööturule uusi tööturu jaoks
aktiivseid inimesi
Majandusprognoos 2015-2017
21. Töövõime reformi tulemusena suureneb nii hõive kui
tööpuudus
11.06.2015 21
• 2015 aasta alguses oli Eestis umbes 95 tuhat töövõimetuspensionäri
• Ligikaudu 60% töövõimetuspensionäridest ei töötanud
• 2017. aasta lõpuks on lisandunud aktiivseid umbes 18 tuhat (kokku on lisandumas umbes
35 tuhat inimest)
Majandusprognoos 2015-2017
-0.2
0.0
0.2
0.4
0.6
2016 2017
töötunnid töötaja kohta (%) hõive (%)
Allikas: Eesti Pank
Töövõimereformi mõju tööturunäitajatele
22. Tööpuudus on vähenenud oodatust kiiremini,
sh pikaajaliselt töötute hulk
22
• Stabiilne vabade ametikohtade määr näitab, et ettevõtete probleemid töötajate
leidmisel pole suurenenud
11.06.2015
5,9% 6,0%
7,5%
0%
5%
10%
15%
20%
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
alla 12 kuu töötud üle 12 kuu töötud
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Tööpuudus kestuse järgi
prognoos
Majandusprognoos 2015-2017
23. Energia odavnemise tõttu tarbijakorvi
hind tänavu ei muutu
23
• Toiduainete hinnatõusu kiirendab 2015. ja 2016. aastal aktsiisimäärade tõstmine
11.06.2015
0,8pp 0,7pp
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
maksumuudatused
muud tegurid
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
prognoos
Maksude mõju tarbijahindade tõusule
-0,1% 0,0%
2,6% 2,7%
-1
0
1
2
3
4
5
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Toit (pp)
Teenused ja tööstuskaubad (pp)
Energia (pp)
THI (%)
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Tarbijahindade muutus
prognoos
Majandusprognoos 2015-2017
24. Valitsemissektori eelarve püsib tasakaalu juures
24
• Eesti Panga hinnangul jääb eelarve väikesesse nominaalsesse puudujääki
• Planeeritavate sotsiaaltoetuste ja investeeringute kasvu tõttu ületavad kulud tulude
pikaajalist tasakaalutaset, mistõttu on struktuurne eelarve samuti väikeses
puudujäägis
11.06.2015
-3%
-2%
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
suhtenaSKPsse
struktuurne eelarvepositsioon ajutised meetmed
tsükliline komponent nominaalne eelarvepositsioon
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
prognoos
Valitsemissektori eelarvepositsioon
Majandusprognoos 2015-2017
26. Eesti on tugevalt seotud üleilmse majandusega
• Maailmamajanduse oodatust kesisema kasvu ning toormehindade ja
vahetuskursside ulatusliku kõikumise mõju on olnud selgelt nähtav
ka Eesti majanduses
• Eesti majandus on tulnud küllaltki edukalt toime Venemaa nõrga
majandusolukorra, sanktsioonide ja rubla odavnemisega
• Eesti suurem seotus euroalaga nii Leedu hiljutise liitumise kui ka
kaubandusstruktuuri muutuse tõttu lisab kasvu väljavaatele kindlust
• Euroala kasvu turgutavad rahapoliitika, vähesem vajadus eelarveid
konsolideerida, soodsamad laenutingimused, odavam euro,
paranenud konkurentsivõime ja väiksem tööpuudus
• Kreeka võlaprobleem on endiselt terav ja tekitab ebakindlust
2611.06.2015 Majandusprognoos 2015-2017
27. Eesti majandusareng on jõudnud aeglasema kasvu faasi
• Arvestades mitme olulise ekspordi sihtturu probleeme, on Eesti
majanduskasv olnud rahuldav, seda ka hoogsa eratarbimise tõttu
• Tarbimist on soodustanud väga paljud tegurid: keskmise palga tõus,
hõive kasv, vähenenud tööpuudus, hinnataseme langus, suurenenud
sotsiaaltoetused ja kõrge kindlustunne
• Eesti majandusele pikemaajaliselt jõukohane kasv on 3–4%. Sellest
kiiremat kasvu piirab elanikkonna vähenemine ning välja kujunenud
tootmisstruktuur, -sisseseade ja -tehnoloogia
• Kasvu toetavate struktuurireformideta saaks majanduskasv kiireneda
üle 4% ajutiselt ja tõenäoliselt majanduse ülekuumenemise hinnaga
2711.06.2015 Majandusprognoos 2015-2017
28. Majanduskasvuga seotud riskid võivad
edasist kasvu pidurdada
• Prognoos eeldab, et Venemaa ja Ukraina konflikt ei süvene, kuid
geopoliitilised ohuallikad on endiselt väga tõsised
• Pinged tööturul pole kasvanud, kuid kasumite kahanemine annab
märku, et ettevõtete investeerimisvõime võib olla vähenenud
• Eesti kui investeeringumahuka majanduse jaoks kätkeb endas ohtu
võimalik varahindade langus Põhjamaades, mis võib piirata pankade
rahastamisvõimet
• Eesti majanduskasvu jaoks on energia odavnemine olnud soodne, sest
siinne majandus on keskmisest energiamahukam, kuid energia hinna
järsu tõusu korral oleks mõju vastupidine
2811.06.2015 Majandusprognoos 2015-2017
29. Valitsemissektor peaks juhinduma
pikemaajalistest eesmärkidest
• Eesti riigi rahanduse olukord ja väljavaade on endiselt head:
eelarve jääb sellel ja kahel järgmisel aastal tasakaalu juurde, kuid
siiski väikesesse puudujääki
• Eelarvepoliitika jätkusuutlikkus on vajalik, et väliskeskkonna
riskidele avatud väikeriigis oleks võimalik riskide negatiivseid
mõjusid tasandada vastutsüklilise eelarvepoliitikaga
• Valitsus peaks varasemast veelgi enam panema rõhku riigi
pikemaajaliste eesmärkide seadmisele, sh majanduse
konkurentsivõime suurendamisele
• Valitsemissektori eelarve-eesmärkide täitmisel peaks vältima
järske ja ootamatuid maksumuudatusi, mis suurendavad nii
tarbijate kui ka ettevõtete ebakindlust
2911.06.2015 Majandusprognoos 2015-2017
30. Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad
30
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
2014 2015 2016 2017
SKP jooksevhindades (miljardit eurot) 19,53 20,46 21,74 23,21
SKP muutus püsivhindades (%) 2,1 2,2 3,1 3,6
SKP muutus püsivhindades töötaja kohta (%) 1,3 1,1 4,1 4,5
THI inflatsioon (%) -0,1 0,0 2,6 2,7
Töötuse määr (%) 7,4 5,9 6,0 7,5
Keskmise brutokuupalga muutus (%) 5,6 4,6 5,5 6,6
Eelarve tasakaal (% SKPst) 0,6 -0,1 -0,1 -0,2
11.06.2015 Majandusprognoos 2015-2017
Editor's Notes
1
Nõudluse kasvu võib võtta ka laiemalt, aga eelkõige on olnud ebakindel ootus välisnõudluse taastumise osas.
Venemaa sanktsioonide mõju ulatub 0,2-0,3 protsendini SKPst nii esialgse (suvise) hinnangu kui ka praeguseks teada oleva statistika järgi.
Nõudluse kasvu võib võtta ka laiemalt, aga eelkõige on olnud ebakindel ootus välisnõudluse taastumise osas.