Keskpanga president Ardo Hansson ning asepresident Madis Müller tutvustavad Eesti Panga kommentaari Eesti majanduse ja finantssektori viimase aja arengule.

1. Finantsstabiilsuse ülevaade
01.11.2017

2. Eesti majandus on 2017. aastal kiiresti kasvanud
2

3. Ettevõtete müügitulu ja kasum suurenesid
2017. aasta esimesel poolel
3
Kasumi osakaal müügitulus on endiselt väike, palgasurve püsib suur ning kasum võib
hakata taas kahanema

4. Keskmise palga kiire kasv jätkus ja
majapidamiste kindlustunne tõusis
4
Kindlustunne on viimaste aastate kõrgeimal tasemel

5. Majapidamiste laenunõudlus suurenes
ja võlakohustused kasvasid
5
Majapidamiste hoiused kasvasid keskmisest palgast ja võlakohustustest kiiremini

6. Eluasemeturu tehinguaktiivsus suurenes
ja hinnakasv jätkus
6
Eluaseme hinnaindeks kasvas teises kvartalis aasta võrdluses 5%, kolmandas
kvartalis jätkus hinnakasv ligikaudu samas tempos

7. Ehituslubade järgi on oodata eluruumide
ehituse hoogsat jätkumist
7
Elamuehituse kasvutempo ei ületa elamufondi taastootmise määra ja
eluasemeinvesteeringute tase on ELi keskmise lähedal

8. Lähitulevikus on oodata ka büroo- ja kaubandus-
hoonete ehituse hoogsat jätkumist
8
Kõigile büroohoonetele ei pruugi suure hulga uute hoonete lisandumisel nõudlust jätkuda

9. Pangalaenude ja liisingute kasv pisut aeglustus,
kuid püsis kiire
9
Eluasemelaenude kasv kiirenes, ettevõtetele laenamine aeglustus

10. Pangandussektoris suurenes enamiku klientide ja
tegevusalade laenu- ja liisinguportfell
10
Kinnisvaraettevõtete laenude osakaal laenuportfellis ei ole eriti suurenenud, samas
on see küllaltki kõrge

11. Pankade kliendihoiuste kasv püsis tugev
ja laenude-hoiuste suhtarv stabiilne
11

12. Kinnisvarahindade kasv Põhjamaades on veidi
hoogu maha võtnud, kuid majapidamiste kõrge
võlakoormusega seotud risk püsib
12
Majandusolukord on hea ja suurte pangagruppide finantsseis tugev

13. Pangandussektori kasumlikkus püsis stabiilne
13
Kasumlikkust toetas intressitulu suurenemine ja väikesed laenukahjumid,
tegevuskulud aga kasvasid

14. Pangandussektori omakapitali tase jäi kõrgeks
14

15. • Uus avansiline tulumaks pankadele langetab
regulaarselt dividende maksvate pankade
tulumaksu osa kasumist ning soosib
varasemast suuremat dividendide maksmist.
• Suuremad dividendimaksed vähendavad
pankade omavahendeid ja seega
vastupanuvõimet. Nõrgem motivatsioon
kapitali koguda on probleemiks eelkõige
väiksema kapitaliga, kasvufaasis pankade
puhul.
• Uue tulumaksukorra kehtestamine üksnes
krediidiasutustele võib soodustada
laenuportfelli liikumist tütarettevõtetesse, mis
raskendab järelevalvet ja kriisilahendust.
Eestis pankadele kehtestatud tulumaks võib
suurendada riski finantsstabiilsusele
15

16. Peamised riskid finantsstabiilsusele ja
Eesti Panga makrofinantsjärelevalve meetmed

17. • Riskide kuhjumine kinnisvarahindade ja võlakoormuse kasvu tõttu Põhjamaades valdavalt jätkus
• Riske vähendab Põhjamaade hea majandusolukord ja suurte pangagruppide tugev finantsseis
Eesti Panga meetmed aitavad kindlustada kapitalipuhvrite olemasolu riski realiseerumise korral:
– Pankadele kehtestatud 1% süsteemse riski puhver aitab kindlustada kapitalipuhvrite
olemasolu, et taluda ekspordi vähenemisega kaasnevat ettevõtete maksevõime
halvenemist
– Suurematele pankadele kehtestatud süsteemselt oluliste pankade puhver aitab
suurendada nende toimekindlust
Risk 1
17
Kui finantsturgudel hinnatakse Põhjamaade majanduse või pangagruppide riske senisest kõrgemaks, suureneb Eestis tegutsevate
pankade likviidsusrisk ja majanduse rahastamise risk.
Põhjamaade majandusaktiivsuse vähenemine mõjutaks negatiivselt Eesti eksportivate ettevõtete tulusid ja laenumaksevõimet.

18. • Risk on vähenenud, kuna ettevõtete müügitulu kasvas ja majandusaktiivsuse tõus lubab
loota selle jätkumist
• Kasumi osakaal müügitulus on varasemate aastatega võrreldes samas väike ja palgasurve
püsib suur
• Majanduse kasv, mis ületab pikaajaliselt jätkusuutlikku taset, toob kaasa hinna- ja
palgakasvu kiirenemise
• Eesti Panga kapitalipuhvrinõuded aitavad pankade vastupanuvõimet suurendada
• Riski aitaks vähendada majanduse tasakaalustumist toetav riigi eelarvepoliitika
• Valitsus peaks hoiduma palgakulude kasvu kiirendamisest riigisektori palkade kaudu
Risk 2
18
Kuigi müügitulu kasvas, jääb palgasurve ka ettevaates Eesti ettevõtete kasumlikkust ohustama.
See võib nõrgestada ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendada pankade laenuportfelli
kvaliteeti.

19. • Kiire palgakasvu ja kindlustunde tõusu toel võivad majapidamised oma
laenumaksevõimet üle hinnata
• Hoogsa ärihooneehituse tõttu suureneva ärikinnisvara hulga jaoks võib nõudlust nappida
• Riski vähendavad tegurid:
– Pangad ei ole laenutingimusi leevendanud ega kinnisvaraettevõtete laenude
osakaalu suurendanud
– Majandusaktiivsuse tõus suurendab nõudlust ärikinnisvaraturul
• Eesti Panga nõuded eluasemelaenudele aitavad suurendada laenusaajate ja -andjate
vastupanuvõimet riskide realiseerumise suhtes ning ohjata liigset laenukasvu
• Ehitussektori ja kogu majanduse ülekuumenemise ohu vähendamiseks peaks valitsuse
eelarvepoliitika lähtuma majanduse tasakaalustamise vajadusest
Risk 3
19
Majandusaktiivsuse tõus võib veelgi suurendada tehingute arvu kinnisvaraturul ja kiirendada hinnakasvu. Madalate intressimäärade toel suurendab see
eluasemelaenude ja kinnisvaraettevõtete laenude kasvu ja pangandussektori haavatavust kinnisvarasektori riskide suhtes.

20. Eesti finantsstabiilsust ohustavad peamised riskid
2017. aasta novembris:
Kui finantsturgudel hinnatakse Põhjamaade majanduse või pangagruppide riske senisest
kõrgemaks, suureneb Eestis tegutsevate pankade likviidsusrisk ja majanduse rahastamise risk.
Põhjamaade majandusaktiivsuse vähenemine mõjutaks negatiivselt Eesti eksportivate
ettevõtetele tulusid ja laenumaksevõimet.
Kuigi müügitulu kasvas, jääb palgasurve ka ettevaates Eesti ettevõtete kasumlikkust ohustama.
See võib nõrgestada ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendada pankade laenuportfelli
kvaliteeti.
Majandusaktiivsuse kasv võib veelgi suurendada tehingute arvu kinnisvaraturul ja kiirendada
hinnakasvu. Madalate intressimäärade toel suurendab see eluasemelaenude ja
kinnisvaraettevõtete laenude kasvu ja pangandussektori haavatavust kinnisvarasektori riskide
suhtes.
väike risk suur risk
noole suund märgib riski muutust võrreldes eelmise, märtsi 2017 hinnanguga

21. Eesti Pank ei pea hetkel vajalikuks tõsta vastutsüklilise
kapitalipuhvri määra nulltasemest kõrgemale
21
Ettevõtete ja majapidamiste võlakoormus ei ole suurenenud, pankade laenutingimused ei
ole leebemaks muutunud ega finantsvõimendus suurenenud

22. Võla kasvutempo ei ületa nominaalse SKP
lähiaastateks prognoositud 5–6% kasvu
22
•Kiirema majanduskasvu ja paraneva kindlustunde mõjul võib laenutegevus
hoogustuda ja tuua kaasa võlakoormuse prognoositust kiirema kasvu
•Eesti Pank võib vajadusel kehtestada täiendavaid meetmeid

23. • Eesti Pank hindab Eestis süsteemselt olulisi panku igal aastal kindla
metoodika järgi
• Süsteemselt oluliste pankade nimekirja on Swedbank ASile ja ASile SEB
Pank lisandumas AS LHV Pank
• LHV Panga süsteemne olulisus on turuosa suurenemise toel tõusnud
• Süsteemselt olulise pangana rakendub LHV Pangale täiendav
kapitalipuhvrinõue 0,5% koguriskipositsiooni suhtes
• Swedbank ASile ja ASile SEB Pank jääb kehtima senine 2% puhvrimäär
Eestis süsteemselt oluliste krediidiasutuste
nimekirja lisandub AS LHV Pank
23

24. Eesti Panga makrofinantsjärelevalve meetmed
Instrument Määr Määra kehtivuse algus
Süsteemse riski puhver 1% 1. august 2016
Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver
Swedbank AS, AS SEB Pank 2% 1. august 2016
AS LHV Pank* 0,5% 1. jaanuar 2018
Vastutsükliline kapitalipuhver 0% 1. jaanuar 2016
Eluasemelaenunõuded**
1. märts 2015
laenusumma ja tagatise suhtarvu piirmäär 85%***
laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu piirmäär 50%
maksimaalne laenutähtaeg 30 aastat
* Eesti Panga juhatuse 30. oktoobri 2017. aasta otsus muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste nimekirja ja
puhvrimäärade kohta.
** Piirmäärasid ületavate laenude maht võib moodustada kuni 15% kvartali jooksul välja antud eluasemelaenude mahust.
*** KredExi käendusega antud laenude puhul on piirmäär 90%.
Eesti Panga makrofinantsjärelevalve meetmed
24