Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Finantsstabiilsuse ülevaade

686 views

Published on

5. november 2019

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Finantsstabiilsuse ülevaade

  1. 1. FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 5. november 2019
  2. 2. Finantssektori toimimist ohustavad riskid on väikesed Ettevaates ohustavad finantssektorit neli peamist riski: • Kui maailmamajanduse kasv aeglustub, võib ettevõtetel tekkida raskusi laenude teenindamisega • Kinnisvara võidakse ehitada enam, kui on nõudlust • Eraisikud võivad võtta üle jõu käivaid laene • Rootsi pangagrupid võivad vähendada laenupakkumist Eestis 2
  3. 3. Maailmamajanduse kasvu aeglustumine on olnud oodatust järsem Eesti ettevõtete eksporditulud vähenevad 3 * Indeks näitab toodangu kasvu/kahanemist ootavate ettevõtete osakaalu saldot. -10 0 10 20 30 40 50 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Saksamaa Eesti Soome Rootsi Töötleva tööstuse ettevõtete toodangu ootus* Allikas: Euroopa Komisjon. * Indeks näitab toodangu kasvu/kahanemist ootavate ettevõtete osakaalu saldot.
  4. 4. Välisnõudluse vähenemine ohustab ettevõtete konkurentsivõimet, samas kui tööjõukulud jätkavad kiiret kasvu 4 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 2016 2017 2018 2019 keskmise brutokuupalga aastakasv ekspordi aastakasv Palga- ja ekspordikasv Allikas: statistikaamet.
  5. 5. Kui majanduse olukord peaks lühiajaliselt halvenema, elavad ettevõtted selle varasemast paremini üle 100% 200% 300% 400% 500% 600% 20% 40% 60% 80% 100% 120% 2007 2010 2013 2016 2019 võla ja SKP suhe (vasak telg) likviidsete varade ja lühiajaliste võlakohustuste suhe (parem telg) Ettevõtete võlakoormus ja likviidsus Allikad: Eesti Pank, statistikaamet. 5 Kehvema majanduskeskkonna püsimise korral väheneb märkimisväärselt ettevõtete suutlikkus laene teenindada
  6. 6. Laenud kinnisvaraalase tegevuse rahastamiseks moodustavad suure osa pankade portfellist 6 Riskide kuhjumisel halveneks pankade laenuportfelli kvaliteet märkimisväärselt 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% GR SI MT HR BG PT RO IT ES CY BE HU SK PL IE LT GB LV CZ NL DE EE AT FR LU DK FI SE Chart Title Kinnisvaraettevõtete laenude osakaal ettevõttelaenudes Allikas: EBA Risk Dashboard Q2 2019. Euroopa Liidu keskmine
  7. 7. Kinnisvara- ja ehitussektor on väga aktiivsed ning on olemas ülearendamise risk 7 0 200 400 600 800 1,000 1,200 1,400 1,600 1,800 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 suletudnetopind,1000m² hoidlad ja laohooned kaubandushooned büroohooned Ärihoonete uus- ja ümberehituseks ning laiendamiseks antud ehitusload (12 kuu keskmine) Allikas: statistikaamet.
  8. 8. Majapidamiste laenunõudlus on jätkuvalt suur 8 -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 8% 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Eesti euroala keskmine Eluasemelaenude aastakasv Allikas: Euroopa Keskpank. Laenunõudlust toetavad suur kindlustunne ja kiire palgakasvu jätkumise ootus
  9. 9. Eluasemehinnad kasvavad hetkel mõõdukalt 9 -2% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 2015 2016 2017 2018 2019 eluaseme hinnaindeks sh korterite hinnaindeks sh majade hinnaindeks Eluasemehinna aastakasv Allikad: statistikaamet, maa-amet. Kasv võib kiireneda, sest oodatakse kiire palgakasvu jätkumist
  10. 10. Madalama sissetulekuga inimestel on võla teenindamise koormus suurem 10 0% 10% 20% 30% 40% 50% I kvintiil* II kvintiil III kvintiil IV kvintiil V kvintiil kokku Leibkonna laenumaksete-sissetuleku suhtarvu mediaanväärtus Allikas: leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring. * Esimene sissetulekukvintiil – madalaimat sissetulekut saav 20% elanikkonnast. Eesti puhul vähe vaatlusi. Eesti 2017 euroala 2013-2014 Kesk- ja Ida-Euroopa 2013-2014
  11. 11. Vähestel majapidamistel on väga suur võlg 11 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% I kvintiil* II kvintiil III kvintiil IV kvintiil V kvintiil kokku Leibkondade osakaal, kelle laenumaksed ületavad 30% sissetulekust Allikas: leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring. * Esimene sissetulekukvintiil – madalaimat sissetulekut saav 20% elanikkonnast. Eesti puhul vähe vaatlusi. Eesti 2017 euroala 2013-2014 Kesk- ja Ida-Euroopa 2013-2014
  12. 12. Eestis tegutsevad pangad on jätkuvalt hästi kapitaliseeritud 12 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45% 2014 2015 2016 2017 2018 2019 kapitali adekvaatsuse määr esimese taseme põhiomavahendite suhe riskivaradesse finantsvõimenduse määr Eesti pankade kapitaliseeritus Allikas: Eesti Pank.
  13. 13. Pankadel on praegu väga vähe probleemlaene 13 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 8% 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019 üle 60 p viivises laenud allahindlused Viivislaenude osakaal ja allahindlused Allikas: Eesti Pank.
  14. 14. Rootsi emapankades on hoiuseid vähe ja seega laenavad nad palju finantsturgudelt 14 0% 50% 100% 150% 200% 250% DK SE FI NL FR CZ AT SK IT GB EE PL BE ES IE DE HR LT PT LU BG MT GR SI HU RO LV CY Joonis 23. Laenude-hoiuste suhtarv (31.12.2018) Allikas: Euroopa Keskpank. Laenude-hoiuste suhtarv, 31.12.2018 seisuga Kõikidest laenudest rahastatakse turupõhiselt ligi pool
  15. 15. Rootsi majapidamiste võlakoormus on väga suur ning jätkab kasvamist Kinnisvarahindade kasv on pidurdunud ja eraisikute laenukasv pisut aeglustunud 15 100% 120% 140% 160% 180% 200% 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019 2021 võla ja sissetulekute suhe prognoos Rootsi majapidamiste võlakoormus Allikas: Riksbank.
  16. 16. Rahapesukahtluste mõju Swedbanki rahastamisele on olnud väike 16 0.00% 0.20% 0.40% 0.60% 0.80% 1.00% 1.20% -0.4% -0.2% 0.0% 0.2% 0.4% 0.6% 0.8% 08/2018 10/2018 12/2018 02/2019 04/2019 06/2019 08/2019 Vahe (parem telg) Swedbank 29.08.2023 (vasak telg) SEB 13.03.2023 (vasak telg) SEB ja Swedbanki tagamata võlakirja turuintressimäärad Allikas: Bloomberg
  17. 17. Finantssektorit mõjutavate riskide kokkuvõte Makrofinantsjärelevalve poliitika sammud
  18. 18. Kasvanud on risk, et ettevõtted ei suuda laene teenindada • Maailmamajanduse kasv on aeglustunud kiiremini, kui varem oodatud • Ettevõtete suutlikkus laene teenindada võib langeda, sest • väiksema välisnõudluse tõttu kahanevad Eesti ettevõtete eksporditulud • tööjõukulud kasvavad endiselt kiiresti • Probleemid kanduksid kiiresti üle siseturgu teenindavatele ettevõtetele 18
  19. 19. Püsib risk, et kinnisvara arendatakse liiga suures mahus • Hoogsa arendustegevuse tulemusel on lähivaates lisandumas palju uut äriotstarbelist kinnisvara • Majanduskasvu alanemise korral võib nõudlus lisanduva pinna järele kiiresti väheneda • Selle tulemusena võib tühjalt seisvate pindade osakaal kiiresti kasvada ning ärikinnisvaralt teenitav rahavoog langeda • Kui ärikinnisvara on ostetud laenuga, võib laenu teenindamine muutuda keerulisemaks 19
  20. 20. Rootsi pangagrupid võivad vähendada Eesti tütarpankade rahastamist • Eesti pangad rahastavad end valdavalt kodumaiste hoiustega, kuid ligi viiendik rahastusest pärineb Rootsi emapankadelt • Rootsi majanduse struktuursed haavatavused püsivad suured, sest majapidamiste võlakoormus on suur ja kasvab jätkuvalt • See võib halvendada tingimusi, millega pangagrupid saavad finantsturgudelt raha kaasata • Rahapesukahtluste mõju on pankade rahastamisele olnud seni väga väike 20
  21. 21. Suurenenud on risk, et lähiajal halveneb ettevõtete suutlikkus laene tagasi maksta 21
  22. 22. Eesti Pank kehtestas eluasemelaenude keskmise riskikaalu 15% alampiiri 22 Nõue hakkas kehtima 30. septembril 10% 11% 12% 13% 14% 15% 16% 17% 18% 19% 20% 2014 2015 2016 2017 2018 2019 riskikaalu alampiir kaalutud keskmine riskikaal Sisemudeleid* kasutavate pankade eluasemelaenude kaalutud keskmine riskikaal Allikas: finantsinspektsioon. * Sisemudeleid kasutavad Eestis Swedbank ja SEB Pank. Alates 30. septembrist
  23. 23. Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra ei ole praegu vaja tõsta 23 -5% 0% 5% 10% 15% 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 nominaalne SKP* koguvõla kasv sh ettevõtted sh majapidamised Joonis ev3. Ettevõtete võlakohustused ja omakapitalReaalsektori koguvõla ja nominaalse SKP aastakasv Allikas: Eesti Pank. * 4 kvartali libisev keskmine SKP aastakasv. Otsuse tegemisel lähtub Eesti Pank ettevõtete võla tagasihoidlikust kasvust, mistõttu on koguvõla kasv oluliselt madalam nominaalse SKP kasvust
  24. 24. Eesti Panga meetmed finantssektori stabiilsuse toetamiseks 24

×