Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Ardo Hansson, Madis Müller. Finantsstabiilsuse ülevaate esitlus 23.10.2013

921 views

Published on

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Ardo Hansson, Madis Müller. Finantsstabiilsuse ülevaate esitlus 23.10.2013

  1. 1. Finantsstabiilsuse ülevaade 23.10.2013
  2. 2. Teemad • Eesti finantssektori ja seda mõjutava väliskeskkonna areng • Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid • Hinnangud ja järeldused 2
  3. 3. Suurem majandusaktiivsus on vähendanud rahvusvahelise finantskeskkonna ebakindlust Mõnes euroala riigis taastub majandus aeglasemalt ning riske võimendavad kõrge võlakoormus ja nõrk pangandussektor Euroala SKP reaalkasv ja tööpuudus 4% 14% 12% 2% 10% 0% 8% -2% 6% 4% -4% 2% SKP kvartalikasv (vasak telg) SKP aastakasv (vasak telg) 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 0% 2003 -6% tööpuudus (parem telg) Allikas: EcoWin 3
  4. 4. Rahaturuintressimäärad on praeguses rahapoliitilises keskkonnas püsinud madalal 10-aastase tähtajaga riigivõlakirjade intressimäärad ja intressimäärad pankadevahelisel rahaturul 4.0% 3.5% 3.0% 2.5% 2.0% 1.5% 1.0% 0.5% 0.0% 2009 2010 2011 Saksamaa 10a USA 10a 2012 euroala 3k 2013 USA 3k Allikas: EcoWin 4
  5. 5. Turgude senine suur usaldus on taganud Põhjamaade pangagruppidele rahastamise hea kättesaadavuse ja stabiilse hinna Turult kaasatavate vahendite suur osakaal teeb Rootsi pankade rahastamise haavatavaks Põhjamaade ja Euroopa pankade CDS-preemiad baaspunkti 400 350 300 250 200 150 100 50 0 -50 -100 -150 2008 2009 2010 Euroopa ja Põhjamaade pankade CDSi preemiate vahe 2011 2012 Itraxx Europe Senior Financials 2013 Põhjamaade pangagrupid Allikas: Bloomberg 5
  6. 6. Rootsi ja Norra finantsstabiilsuse oluliseks riskiks on tõusnud majapidamiste kõrge võlakoormus ja kinnisvarahindade kiire kasv Kinnisvarahindade langus võib põhjustada majanduslanguse ja raskendada pankade võimet finantsturgudelt vahendeid kaasata Stockholmi ja Oslo korterite hinnaindeksid (2005=100) 200 180 160 140 120 100 2005 2006 2007 2008 Stockholm 2009 2010 Oslo 2011 2012 2013 Allikad: Valueguard, Norwegian Association of Real Estate Agents, Eesti Panga arvutused 6
  7. 7. Majanduskasvu aeglustumine ei ole Eesti ettevõtete maksevõimet halvendanud Ettevõtete maksekäitumine 20% 18% 16% 14% 12% 10% 8% 6% 4% 2% 0% I pa II pa 2007 I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa 2008 2009 2010 2011 2012 viivislaenude osakaal laenuportfellis maksuvõlgadega ettevõtete osakaal maksehäiretega ettevõtete osakaal I pa 2013 Allikad: Krediidiinfo, Eesti Pank 7
  8. 8. Majapidamiste maksevõimega seotud riske on lisaks madalale EURIBORile aidanud vähendada ka soodne areng tööturul Töötuse määr ja palgakasv 25% 20% 15% 10% 5% 0% -5% -10% 2008 2009 töötuse määr 2010 2011 keskmise brutokuupalga aastakasv 2012 2013 hoiuste aastakasv Allikad: statistikaamet, Eesti Pank 8
  9. 9. Kinnisvarahinnad on kasvanud nominaalsest SKPst kiiremini Kinnisvarahindade, palga ja SKP nominaalkasv 20% 10% 0% -10% -20% -30% -40% -50% 2008 2009 SKP nominaalkasv 2010 palgakasv 2011 2012 2013 korterite mediaanhinna kasv Allikad: statistikaamet, maa-amet 9
  10. 10. Eluasemelaenude kasv on siiski tagasihoidlik Pankade laenustandardid ei ole muutunud Üle 25a tähtajaga uute eluasemelaenude osakaal laenudes ja eluasemelaenuportfelli kuine muutus 45% 200 40% 150 35% 30% 100 mln eurot 25% 20% 50 15% 10% 0 5% 0% -50 2005 2006 2007 2008 2009 laenujäägi muutus kuus (parem telg) 2010 2011 2012 2013 üle 25a tähtajaga laenude osakaal (vasak telg) 10
  11. 11. Eluasemelaenude marginaal ei ole muutunud Eluasemelaenude intressimäära komponendid 7% 6% 5% 4% 3% 2% 1% 0% 2005 2006 2007 2008 2009 6 kuu EURIBOR 2010 2011 intessimarginaal 2012 2013 11
  12. 12. Tänu hoiuste kasvule on pankade laenuportfelli rahastamine tasakaalustatum laenude-hoiuste suhe (vasak telg) hoiuste maht (parem telg) 2013 2012 2011 2010 2009 18,000 16,000 14,000 12,000 10,000 8,000 6,000 4,000 2,000 0 2008 2007 2006 2005 2003 2002 2001 2000 1999 1998 1997 2004 Laenud ja hoiused 180% 160% 140% 120% 100% 80% 60% 40% 20% 0% mln eurot Laenude-hoiuste suhe langes 109% tasemele laenude maht (parem telg) 12
  13. 13. Pankade kapitaliseeritus on tänu heale kasumlikkusele paranenud Kapitali kvaliteet on kõrge ja finantsvõimendus madal Pangandussektori kapitali adekvaatsus 30% 25% 20% 15% 10% 5% 0% 2008 2009 kapitali adekvaatsus 2010 2011 Tier 1 kapital riskivarade suhtes 2012 2013 Tier 1 kapital koguvarade suhtes 13
  14. 14. Peamised riskid ja järeldused
  15. 15. Enamik Eesti finantsstabiilsust ohustavaid riske on väikesed • Eesti finantsstabiilsust toetab Euroopa mõõtmes • • • euroala majanduse pööre kasvule pingelangus finantsturgudel turud usaldavad Põhjamaade panku • Eesti mõõtmes toetab finantsstabiilsust • • • Eesti majanduse hea kasvuväljavaade siinsete pankade hea kapitaliseeritus ettevõtete ja majapidamiste stabiilselt hea laenude teenindamise võime 15
  16. 16. Euroala majanduslangus halvendas euroala pankade varade kvaliteeti märgatavalt • Varade tegeliku kvaliteedi määramatus on kahandanud usaldust Euroopa panganduse suhtes • Euroopa Keskpank ja riiklikud finantsjärelevalveasutused hindavad kõigi suuremate pankade bilansse ja teevad tugevusanalüüsi – Ühtsetel alustel pankade hindamine vähendab määramatust ning on oluliseks eeltingimuseks euroala panganduse toimimist ohustavate riskide vähendamisele • Pankadel tuleb kapitali puudujäägi korral kaasata kapitali, esimese valikuna erasektorist ja viimase võimalusena valitsuste abiga – Kapitali puudujääk piiraks pankade võimet majandust laenuandmisega toetada 16
  17. 17. Põhjamaade finantssektorit hinnatakse turvaliseks, kuid kasvanud on kinnisvaraturu riskid • Põhjamaade jätkuvalt kiirele kinnisvarahindade kasvule võib järgneda kiire langus • See kahandaks investorite usaldust Põhjamaade pankade suhtes, kes rahastavad oma tegevust suuresti kinnisvaralaenudega tagatud võlakirjadega • Lisaks otsesele mõjule siin tegutsevatele Põhjamaade pankadele kanduksid raskused Eestisse ka selle kaudu, et meile olulistel eksporditurgudel võib tekkida majanduslangus • Rootsi ja Norra on kinnisvaraturust lähtuvate riskide tõttu karmistanud laenuandmise tingimusi ja hinnanud pankade kapitalitaseme arvestamisel eluasemelaenude riskantsust suuremaks 17
  18. 18. Eestis tegutsevad pangad peaksid kinnisvaralaenude väljastamisel olema jätkuvalt ettevaatlikud • Eestis on kinnisvarahinnad madalate intressimäärade keskkonnas kiiresti kasvanud – Kiire kasv võib nii pankadele kui ka nende klientidele tekitada ebamõistlikke kiire kasvu jätkumise ootusi, mis võib suurendada kinnisvaralaenude sektori riske • Pankade ja laenuvõtjate ettevaatlikkuse tõttu on laenuturg mõjutanud kinnisvaraturu hindu ja tehingumahtusid märksa vähem kui kinnisvarabuumi ajal • Finantsstabiilsuse tagamiseks on oluline, et pangad jätkaksid senist ettevaatlikku hoiakut kinnisvaralaenude väljastamisel 18
  19. 19. Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid Euroopa nõrk majanduskeskkond halvendab pankade varade kvaliteeti Põhjamaade kinnisvarahindade kiirele kasvule järgneda võiv järsk langus ohustab piirkonna majandust ja pangagruppe Kinnisvarahindade ja palkade kiire kasv tekitab spiraali, kus pangad, laenuvõtjad ja säästjad hakkavad käituma üha riskantsemalt väike risk suur risk 19
  20. 20. Eesti pangandussektori vastupanuvõime hoidmiseks on oluline säilitada kapitali miinimumnõue 10% tasemel • 2014. aastast kehtib Euroopa Liidus kõigile pankadele 8% kapitali adekvaatsuse miinimumnõue – Eestis on 1997. aastast kapitali adekvaatsuse nõue olnud 10% ning pangad on Eestis olnud aastaid märksa kõrgemalt kapitaliseeritud • Vajadus kõrgema kapitaliseerituse järele tuleneb sellest, et Eesti majandus on avatuse ja jätkuva konvergentsi tõttu enamikest teistest Euroopa Liidu riikidest märksa muutlikum – Senine kogemus on näidanud, et nii Eestist kui ka väljast lähtuvad šokid võivad Eesti majandust ja seeläbi pankade varade kvaliteeti kahjustada väga kiiresti ja väga suures ulatuses • Seetõttu on pangandussektori vastupanuvõime hoidmiseks oluline kehtestada süsteemse riski puhver 2% tasemel – pankade kapitali miinimumnõue koos puhvriga jääks seega Eestis edasi 10% tasemele 20
  21. 21. Kavandatavad kapitalinõuete muudatused alates 2014. aastast kuni 31.12.2013 alates 2014 10% 8% süsteemse riski puhver - 2%* vastutsükliline puhver - 0%* Kapitalinõuded kokku 10% 10%* kapitali adekvaatsuse miinimumnõue * ettepanek nõude kehtestamiseks • Uue regulatsiooni järgi kehtib pankadele lisaks 2,5% kapitali säilitamise puhver, mille mittetäitmise korral piiratakse panga dividendide ja boonuste makseid 21
  22. 22. Täname!

×