Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
Finantsstabiilsuse ülevaade
Jana Kask
Avatud seminar
Eesti Panga muuseumis, 24. oktoobril 2013

1
Teemad

• Eesti finantssektori ja seda mõjutava väliskeskkonna areng
• Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid
...
Suurem majandusaktiivsus on vähendanud
rahvusvahelise finantskeskkonna ebakindlust
Mõnes euroala riigis taastub majandus a...
Rahaturuintressimäärad on praeguses
rahapoliitilises keskkonnas püsinud madalal
10-aastase tähtajaga riigivõlakirjade intr...
Turgude senine suur usaldus on taganud
Põhjamaade pangagruppidele rahastamise hea
kättesaadavuse ja stabiilse hinna
Turult...
Rootsi ja Norra finantsstabiilsuse oluliseks riskiks
on tõusnud majapidamiste kõrge võlakoormus ja
kinnisvarahindade kiire...
Põhjamaade kinnisvaraturu ja võlakoormusega
seotud riske vähendavad majapidamiste
likviidsuspuhvrid
Samas võib majapidamis...
Majanduskasvu aeglustumine ei ole Eesti
ettevõtete maksevõimet halvendanud
Ettevõtete maksekäitumine
20%
18%
16%
14%
12%
1...
Majapidamiste maksevõimega seotud riske on
lisaks madalale EURIBORile aidanud vähendada
ka soodne areng tööturul
Töötuse m...
Kinnisvarahinnad on kasvanud
nominaalsest SKPst kiiremini
Kinnisvarahindade, palga ja SKP nominaalkasv
20%
10%

0%
-10%
-2...
Ligi kümnendiku eluasemelaenuvõtjate laenujääk
on tagatise väärtusest suurem
Eluasemelaenuportfelli jaotus LTV suhte aluse...
Eluasemelaenude kasv on siiski tagasihoidlik
Pankade laenustandardid ei ole muutunud

Üle 25a tähtajaga uute eluasemelaenu...
Eluasemelaenude marginaal ei ole muutunud
Eluasemelaenude intressimäära komponendid
7%
6%
5%
4%
3%
2%
1%

0%
2005

2006

2...
Tänu hoiuste kasvule on pankade laenuportfelli
rahastamine tasakaalustatum
Laenude-hoiuste suhe langes 109% tasemele

Laen...
Pankade kasumlikkust mõjutava puhta intressitulu
kahanemine on peatunud
Ettevaates mõjutab kasumlikkust peamiselt laenunõu...
Pankade kapitaliseeritus on tänu heale
kasumlikkusele paranenud
Kapitali kvaliteet on kõrge ja finantsvõimendus madal
Pang...
Peamised riskid ja järeldused
Enamik Eesti finantsstabiilsust
ohustavaid riske on väikesed

• Eesti finantsstabiilsust toetab Euroopa mõõtmes
• euroala ...
Euroala majanduslangus halvendas euroala
pankade varade kvaliteeti märgatavalt
• Varade tegeliku kvaliteedi määramatus on ...
Põhjamaade finantssektorit hinnatakse
turvaliseks, kuid kasvanud on kinnisvaraturu riskid
• Põhjamaade jätkuvalt kiirele k...
Eestis tegutsevad pangad peaksid
kinnisvaralaenude väljastamisel olema
jätkuvalt ettevaatlikud
• Eestis on kinnisvarahinna...
Laenuportfelli kasv on pidurdunud ning
võlakoormus jätkab alanemist
Laenu- ja liisinguportfelli maht ja suhe SKPsse
20

14...
Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised
riskid

Euroopa nõrk majanduskeskkond halvendab pankade varade kvaliteeti

Põh...
Eesti pangandussektori vastupanuvõime
hoidmiseks on oluline säilitada kapitali
miinimumnõue 10% tasemel
• 2014. aastast ke...
Eestis põhjustab struktuurset süsteemset riski
majanduse suurem volatiilsus
Ka peamiste kaubanduspartnerite majanduse vola...
Kavandatavad kapitalinõuete muudatused
alates 2014. aastast

kuni
31.12.2013

alates 2014

10%

8%

süsteemse riski puhver...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Jana Kask. Ülevaade pangandussektori arengust 24.10.2013

816 views

Published on

Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja asetäitja Jana Kask andis 24. oktoobril ülevaate Eesti pangandussektori arengust.

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Jana Kask. Ülevaade pangandussektori arengust 24.10.2013

  1. 1. Finantsstabiilsuse ülevaade Jana Kask Avatud seminar Eesti Panga muuseumis, 24. oktoobril 2013 1
  2. 2. Teemad • Eesti finantssektori ja seda mõjutava väliskeskkonna areng • Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid • Hinnangud ja järeldused 2
  3. 3. Suurem majandusaktiivsus on vähendanud rahvusvahelise finantskeskkonna ebakindlust Mõnes euroala riigis taastub majandus aeglasemalt ning riske võimendavad kõrge võlakoormus ja nõrk pangandussektor Euroala SKP reaalkasv ja tööpuudus 4% 14% 12% 2% 10% 0% 8% 6% -2% 4% -4% 2% SKP kvartalikasv (vasak telg) SKP aastakasv (vasak telg) 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 0% 2003 -6% tööpuudus (parem telg) Allikas: EcoWin 3
  4. 4. Rahaturuintressimäärad on praeguses rahapoliitilises keskkonnas püsinud madalal 10-aastase tähtajaga riigivõlakirjade intressimäärad ja intressimäärad pankadevahelisel rahaturul 4.0% 3.5% 3.0% 2.5% 2.0% 1.5% 1.0% 0.5% 0.0% 2009 2010 Saksamaa 10a 2011 USA 10a 2012 euroala 3k 2013 USA 3k Allikas: EcoWin 4
  5. 5. Turgude senine suur usaldus on taganud Põhjamaade pangagruppidele rahastamise hea kättesaadavuse ja stabiilse hinna Turult kaasatavate vahendite suur osakaal teeb Rootsi pankade rahastamise haavatavaks Põhjamaade ja Euroopa pankade CDS-preemiad 400 350 300 baaspunkti 250 200 150 100 50 0 -50 -100 -150 2008 2009 2010 2011 2012 Euroopa ja Põhjamaade pankade CDSi preemiate vahe Itraxx Europe Senior Financials Põhjamaade pangagrupid 2013 Allikas: Bloomberg 5
  6. 6. Rootsi ja Norra finantsstabiilsuse oluliseks riskiks on tõusnud majapidamiste kõrge võlakoormus ja kinnisvarahindade kiire kasv Kinnisvarahindade langus võib põhjustada majanduslanguse ja raskendada pankade võimet finantsturgudelt vahendeid kaasata Stockholmi ja Oslo korterite hinnaindeksid (2005=100) 200 180 160 140 120 100 2005 2006 2007 2008 Stockholm 2009 2010 2011 2012 2013 Oslo Allikad: Valueguard, Norwegian Association of Real Estate Agents, Eesti Panga arvutused 6
  7. 7. Põhjamaade kinnisvaraturu ja võlakoormusega seotud riske vähendavad majapidamiste likviidsuspuhvrid Samas võib majapidamiste finantsvarade likviidsus osutuda ebapiisavaks Majapidamiste võla ja finantsvara suhe kasutatavasse tulusse 2012. aasta lõpus 300% 250% 200% 150% 100% 50% 0% Taani võlg Norra Rootsi Soome finantsvarad ilma pensioni- ja kindlustusvarata euroala Eesti sularaha ja hoiused Allikas: Euroopa Keskpank, Statistics Norway, statistikaametid 7
  8. 8. Majanduskasvu aeglustumine ei ole Eesti ettevõtete maksevõimet halvendanud Ettevõtete maksekäitumine 20% 18% 16% 14% 12% 10% 8% 6% 4% 2% 0% I pa II pa 2007 I pa II pa 2008 I pa II pa I pa II pa I pa II pa 2009 2010 2011 viivislaenude osakaal laenuportfellis maksuvõlgadega ettevõtete osakaal maksehäiretega ettevõtete osakaal I pa II pa 2012 I pa 2013 Allikad: Krediidiinfo, Eesti Pank 8
  9. 9. Majapidamiste maksevõimega seotud riske on lisaks madalale EURIBORile aidanud vähendada ka soodne areng tööturul Töötuse määr ja palgakasv 25% 20% 15% 10% 5% 0% -5% -10% 2008 2009 töötuse määr 2010 2011 keskmise brutokuupalga aastakasv 2012 2013 hoiuste aastakasv Allikad: statistikaamet, Eesti Pank 9
  10. 10. Kinnisvarahinnad on kasvanud nominaalsest SKPst kiiremini Kinnisvarahindade, palga ja SKP nominaalkasv 20% 10% 0% -10% -20% -30% -40% -50% 2008 2009 SKP nominaalkasv 2010 palgakasv 2011 2012 2013 korterite mediaanhinna kasv Allikad: statistikaamet, maa-amet 10
  11. 11. Ligi kümnendiku eluasemelaenuvõtjate laenujääk on tagatise väärtusest suurem Eluasemelaenuportfelli jaotus LTV suhte alusel 30.09.2013 laenude arvu alusel laenumahu alusel 0% 20% kuni 50% 40% 51-80% 60% 81-100% 80% 100% üle 100% 11
  12. 12. Eluasemelaenude kasv on siiski tagasihoidlik Pankade laenustandardid ei ole muutunud Üle 25a tähtajaga uute eluasemelaenude osakaal laenudes ja eluasemelaenuportfelli kuine muutus 45% 200 40% 150 35% 100 25% 20% 50 mln eurot 30% 15% 10% 0 5% 0% 2005 -50 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 laenujäägi muutus kuus (parem telg) üle 25a tähtajaga laenude osakaal (vasak telg) 12
  13. 13. Eluasemelaenude marginaal ei ole muutunud Eluasemelaenude intressimäära komponendid 7% 6% 5% 4% 3% 2% 1% 0% 2005 2006 2007 2008 2009 6 kuu EURIBOR 2010 2011 2012 2013 intessimarginaal 13
  14. 14. Tänu hoiuste kasvule on pankade laenuportfelli rahastamine tasakaalustatum Laenude-hoiuste suhe langes 109% tasemele Laenud ja hoiused 18,000 160% 16,000 140% 14,000 120% 12,000 100% 10,000 80% 8,000 60% 6,000 40% 4,000 20% 2,000 laenude-hoiuste suhe (vasak telg) 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002 2001 2000 1999 1998 0 1997 0% mln eurot 180% laenude maht (parem telg) hoiuste maht (parem telg) 14
  15. 15. Pankade kasumlikkust mõjutava puhta intressitulu kahanemine on peatunud Ettevaates mõjutab kasumlikkust peamiselt laenunõudlus ja -hind Pankade puhaskasum ja laenukahjumid 500 5% 4% 300 3% 200 mln eurot 400 2% 100 1% 0 0% -100 -1% -200 -2% -300 -3% -400 -4% 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 puhaskasum laenukahjumid (neto) puhaskasum ilma erakorralise finantstuluta puhaskasumi suhe varadesse (parem telg)
  16. 16. Pankade kapitaliseeritus on tänu heale kasumlikkusele paranenud Kapitali kvaliteet on kõrge ja finantsvõimendus madal Pangandussektori kapitali adekvaatsus 30% 25% 20% 15% 10% 5% 0% 2008 2009 2010 kapitali adekvaatsus 2011 2012 2013 Tier 1 kapital riskivarade suhtes Tier 1 kapital koguvarade suhtes 16
  17. 17. Peamised riskid ja järeldused
  18. 18. Enamik Eesti finantsstabiilsust ohustavaid riske on väikesed • Eesti finantsstabiilsust toetab Euroopa mõõtmes • euroala majanduse pööre kasvule • vähenenud pinged finantsturgudel • turud usaldavad Põhjamaade panku • Eesti mõõtmes toetab finantsstabiilsust • Eesti majanduse hea kasvuväljavaade • siinsete pankade hea kapitaliseeritus • ettevõtete ja majapidamiste stabiilselt hea laenude teenindamise võime 18
  19. 19. Euroala majanduslangus halvendas euroala pankade varade kvaliteeti märgatavalt • Varade tegeliku kvaliteedi määramatus on kahandanud usaldust Euroopa panganduse suhtes • Euroopa Keskpank ja riiklikud finantsjärelevalveasutused hindavad kõigi suuremate pankade bilansse ja teevad tugevusanalüüsi – Ühtsetel alustel pankade hindamine vähendab määramatust ning on oluliseks eeltingimuseks euroala panganduse toimimist ohustavate riskide vähendamisele • Pankadel tuleb kapitali puudujäägi korral kaasata kapitali, esimese valikuna erasektorist ja viimase võimalusena valitsuste abiga – Kapitali puudujääk piiraks pankade võimet majandust laenuandmisega toetada 19
  20. 20. Põhjamaade finantssektorit hinnatakse turvaliseks, kuid kasvanud on kinnisvaraturu riskid • Põhjamaade jätkuvalt kiirele kinnisvarahindade kasvule võib järgneda kiire langus • See kahandaks investorite usaldust Põhjamaade pankade suhtes, kes rahastavad oma tegevust suuresti kinnisvaralaenudega tagatud võlakirjadega • Lisaks otsesele mõjule siin tegutsevatele Põhjamaade pankadele kanduksid raskused Eestisse ka selle kaudu, et meile olulistel eksporditurgudel võib tekkida majanduslangus • Rootsi ja Norra on kinnisvaraturust lähtuvate riskide tõttu karmistanud laenuandmise tingimusi ja hinnanud pankade kapitalitaseme arvestamisel eluasemelaenude riskantsust suuremaks 20
  21. 21. Eestis tegutsevad pangad peaksid kinnisvaralaenude väljastamisel olema jätkuvalt ettevaatlikud • Eestis on kinnisvarahinnad madalate intressimäärade keskkonnas kiiresti kasvanud – Kiire kasv võib nii pankadele kui ka nende klientidele tekitada ebamõistlikke kiire kasvu jätkumise ootusi, mis võib suurendada kinnisvaralaenude sektori riske • Pankade ja laenuvõtjate ettevaatlikkuse tõttu on laenuturg mõjutanud kinnisvaraturu hindu ja tehingumahtusid märksa vähem kui kinnisvarabuumi ajal • Finantsstabiilsuse tagamiseks on oluline, et pangad jätkaksid senist ettevaatlikku hoiakut kinnisvaralaenude väljastamisel 21
  22. 22. Laenuportfelli kasv on pidurdunud ning võlakoormus jätkab alanemist Laenu- ja liisinguportfelli maht ja suhe SKPsse 20 140% 18 120% 16 100% 14 12 80% 10 60% 8 6 40% 4 20% 2 laenude ja liisingu maht 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 0% 2002 0 laenude ja liisingu suhe SKPsse 22
  23. 23. Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid Euroopa nõrk majanduskeskkond halvendab pankade varade kvaliteeti Põhjamaade kinnisvarahindade kiirele kasvule järgneda võiv järsk langus ohustab piirkonna majandust ja pangagruppe Kinnisvarahindade ja palkade kiire kasv tekitab spiraali, kus pangad, laenuvõtjad ja säästjad hakkavad käituma üha riskantsemalt väike risk suur risk 23
  24. 24. Eesti pangandussektori vastupanuvõime hoidmiseks on oluline säilitada kapitali miinimumnõue 10% tasemel • 2014. aastast kehtib Euroopa Liidus kõigile pankadele 8% kapitali adekvaatsuse miinimumnõue – Eestis on 1997. aastast kapitali adekvaatsuse nõue olnud 10% ning pangad on Eestis olnud aastaid märksa kõrgemalt kapitaliseeritud • Vajadus kõrgema kapitaliseerituse järele tuleneb sellest, et Eesti majandus on avatuse ja jätkuva konvergentsi tõttu enamikest teistest Euroopa Liidu riikidest märksa muutlikum – Senine kogemus on näidanud, et nii Eestist kui ka väljast lähtuvad šokid võivad Eesti majandust ja seeläbi pankade varade kvaliteeti kahjustada väga kiiresti ja väga suures ulatuses • Seetõttu on pangandussektori vastupanuvõime hoidmiseks oluline kehtestada süsteemse riski puhver 2% tasemel – pankade kapitali miinimumnõue koos puhvriga jääks seega Eestis edasi 10% tasemele 24
  25. 25. Eestis põhjustab struktuurset süsteemset riski majanduse suurem volatiilsus Ka peamiste kaubanduspartnerite majanduse volatiilsus on kõrge 10 SKP reaalkasvu standardhälve 9 8 7 6 5 4 3 2 1 CH FR BE AT IT NL PL DE DK ES CY NO UK PT SE HU CZ FI LU SI SK IS GR IE BG RU HR LT EE LV 0 1996-2013 5 aastat 3 aastat Allikas: Eurostat, EP arvutused
  26. 26. Kavandatavad kapitalinõuete muudatused alates 2014. aastast kuni 31.12.2013 alates 2014 10% 8% süsteemse riski puhver - 2%* vastutsükliline puhver - 0%* Kapitalinõuded kokku 10% 10%* kapitali adekvaatsuse miinimumnõue * ettepanek nõude kehtestamiseks • Uue regulatsiooni järgi kehtib pankadele lisaks 2,5% kapitali säilitamise puhver, mille mittetäitmise korral piiratakse panga dividendide ja boonuste makseid 26

×