Eesti Pank. Eesti leibkondade finantskäitumine

Eesti leibkondade finantskäitumine
Eesti Pank
5. november, 2014
© TNS

Sissejuhatuseks
© TNS
2
F-Monitor ehk Eesti leibkondade finantskäitumise kaardistus aastast 1998
Käesoleval aastal oli uuringufookus seatud Eesti leibkondade säästu ja –laenukäitumisele ning
tulevikusoovide kaardistamisele:
 Eesti perede hinnang oma majanduslikule toimetulekule
 säästuvõime ja –soov
 laenukohustused ja nendega toimetulek
 plaanitavad kulutused lähitulevikus.
Uuringus osales kokku 955 leibkonda ning valimi koostamise metoodika (kaheastmeline kihistatud
juhuvalik) lubab tulemusi laiendada kõigile Eesti leibkondadele.
 Eestis kokku ligikaudu 599 832 leibkonda (baas: RL 2011).
 Vastajaks oli vähemalt 18 aastane leibkonna liige.
 Küsitlustöö toimus ajavahemikel 27.08-03.09 ja 10.09-17.09, 2014.
 Küsitlus toimus CAPI meetodil, kus näost-näkku toimuval intervjuul kasutab küsitleja intervjuu
läbiviimisel sülearvutit. Ankeet on programmeeritud, mis vähendab oluliselt intervjuu ja sisestuse
käigus tekkida võivaid eksimusi.

1. Toimetulek ja säästuvõime
Eesti Pank
5. november, 2014
© TNS

Leibkondade olukorra paranemine jätkub väikeste sammudega
keskmine sissetulek pereliikme kohta
võrreldes sama ajaga möödunud aastal paranenud
võrreldes sama ajaga möödunud aastal halvenenud
jäänud endiseks
© TNS
500 €
450 €
400 €
350 €
300 €
250 €
200 €
150 €
100 €
50 €
4
UUS AEGLANE
KASV
STAGNATSIOON KASVU ALGUS BUUM MASU
22
18 18
22
23
27
24
32
35
38
21
6
13
17
16
28
35
32
28
22
18
21
17
12 13
24
48
38
35
21
48 47
50 51
55 56 55
50
53
49
54
45
49
47
63
80%
70%
60%
50%
40%
30%
20%
10%
0%
0 €
1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2012 2014

Leibkonna netosissetulekute muutus: rohkem on kasvanud
sissetulekutega kui vähenenud sissetulekutega leibkondi
kasvanud kuni 10%
kasvanud 10-20%
kasvanud üle 20%
jäänud samaks
vähenenud kuni 10%
vähenenud 10-20%
vähenenud üle 20%
ei oska öelda
6%
5%
2%
2%
3%
2%
© TNS
5
13%
6%
3%
60%
5%
4%
5%
2%
12%
5%
4%
51%
8%
9%
8%
4%
49%
13%
11%
14%
2%
37%
16%
14%
21%
3%
25%
12%
6%
38%
7%
4%
5%
3%
2014
2012
2010
2009
2008
% kõikidest leibkondadest, n=955
23%
(2012:21%)
(2010:11%)
15%
(2012:25%)
(2010:37%)
Paremas olukorras on:
- eesti pered
- lastega pered
- suurema sissetulekuga pered
- Lääne- ja Lõuna-Eesti leibkonnad
- laenupered

Võrreldes kahe aasta taguse seisuga on rohkem neid peresid, kus
peale esmavajadusi ja laenumakseid jääb jälle raha üle
RAHA ÜLEJÄÄK PÄRAST ESMAVAJADUSI JA LAENUMAKSEID (Kõik leibkonnad, n=955)
ei jää üldse üle kuni 20 eurot 20-45 eurot 45-65 eurot 66-130 eurot 131-255 eurot 256-400 eurot üle 400 euro Ei oska öelda
ei jää üldse üle kuni 100 kr 101 - 500 kr 501 -1000 kr 1001 - 2000 kr 2001 - 4000 kr üle 4000 kr eoö
jääb üle
jääb üle
RAHA ÜLEJÄÄK PÄRAST ESMAVAJADUSI JA LAENUMAKSEID (Perel on laen, autoliising või järelmaks, n=410)
jääb üle
jääb üle
ei jää üldse üle kuni 20 eurot 20-45 eurot 45-65 eurot 66-130 eurot 131-255 eurot 256-400 eurot üle 400 euro Ei oska öelda
5
ei jää üldse üle kuni 100 kr 101 - 500 kr 501 -1000 kr 1001 - 2000 kr 2001 - 4000 kr üle 4000 kr eoö
© TNS
2014
2012
2010
2009
2014
2012
2010
2009
34
41
6
8
7
6
6
5
14
12
10
9
8
11
8 7
8
33
36
5
5
10
9
14
14
15
11
7
8
7
7
8
9
58%
51%
6
59%
54%
67%
65%
62%
56%
26
27
3
7
5
6
5
16
15
14
14
13
18
12 7
8
29
38
4
4
8
13
7
12
19
12
8
10
10
10
9
6
Seoses Eesti kroonilt üleminekuga
eurodele on skaala muutunud.
2014 lisandus viimane skaalapunkt.

Hinnanguline säästuvõime ühes kuus on võrreldes kahe aasta
taguse seisuga kasvanud
Ei jääks üldse üle Kuni 10 eurot 11-30 eurot 31-65 eurot 66-130 eurot
131-255 eurot 256-400 eurot Rohkem kui 400 eurot Ei oska öelda
on võimalik säästa
ei jääks üldse üle kuni 100 kr 101 - 500 kr 501 -1000 kr 1001 - 2000 kr 2001 - 4000 kr üle 4000 kr eoö
23
28
7
5
ei jääks üldse üle kuni 100 kr 101 - 500 kr 501 -1000 kr 1001 - 2000 kr 2001 - 4000 kr üle 4000 kr eoö
© TNS
2014
2012
23
29
5
10
8
15
14
12
18
16
12
7
6 6
7
5
6
72%
65%
7
HINNANGULINE SÄÄSTUVÕIME ÜHES KUUS (Kõik leibkonnad, n=955)
2010
2009
17
18
17
18
14
12
LAENUPEREDE HINNANGULINE SÄÄSTUVÕIME ÜHES KUUS (Perel on laen, autoliising või järelmaks, n=410
2014
2012
2010
2009
16
18
4
6
8
15
14
15
22
20
15
10
10
8
7
6
10 8
10
3
6
Ei jääks üldse üle Kuni 10 eurot 11-30 eurot 31-65 eurot 66-130 eurot
131-255 eurot 256-400 eurot Rohkem kui 400 eurot Ei oska öelda
6
5
72%
67%
75%
68%
19
28
5
4
19
17
17
19
15
13
11
8
8
7
5
5
Seoses Eesti kroonilt üleminekuga
eurodele on skaala muutunud.
2014 lisandus viimane skaalapunkt.
81%
75%

Sääste omavate perede osakaal on tõusnud, kuid seda mitte
laenuperede seas
© TNS
8
(% kõikidest leibkondadest,
n=955)
Perel on laen, autoliising või
järelmaks (n=410)
perel on rahalisi sääste
59%
53%
55%
57%
61%
63%
55%
53%
Kas te HETKEL panete raha kõrvale …
(% rahalisi sääste omavatest leibkondadest, n=568)
mõne kuu jooksul, suuremate kulutuste tegemiseks
aasta-paari jooksul, suuremate kulutuste
tegemiseks
pikemaajaliselt, tuleviku kindlustamiseks
igaks juhuks, toimetulekutagavaraks
ei säästa / ei pane raha kõrvale hetkel
ei oska öelda
15%
13%
27%
52%
12%
1%
17%
13%
26%
45%
16%
1%
15%
15%
33%
50%
9%
1%
12%
16%
31%
56%
12%
2014
2012
2010
2009

Raha kõrvalepanemise eesmärgid: rohkem säästetakse „igaks
juhuks“ ning reisimise ja hobide tarvis
© TNS
9
igaks juhuks toimetulekutagavara, „mustadeks päevadeks“
reisimine ja hobid
enda tervis (näiteks: sanatoorium, operatsioon, hambaravi
olemasoleva eluaseme remont või ümberehitus
laste haridus ja koolitus
lähedaste abistamine
kodumasinate ja/või -elektroonika ostmine
pension
mööbli ja/või kodusisustuse ostmine
enda haridus ja koolitus
sõiduki (auto, mootorratas jne) ostmine
eluaseme või muu kinnisvara (hooned, maa jne) ostmine
eluaseme või muude hoonete ehitamine
arvuti ja sellega seotud lisaseadmete ostmine
lastekaupade ostmine
oma ettevõtte või talumajapidamise arendamine
muu
68%
34%
29%
25%
26%
22%
19%
17%
16%
16%
16%
16%
12%
11%
11%
11%
3%
53%
20%
20%
17%
16%
10%
10%
9%
8%
8%
7%
7%
6%
4%
3%
2%
1%
2014
2012
% rahalisi sääste omavatest leibkondadest, n=568

Eelistus säästude hoidmisel: jooksevkonto esimese eelistusena
langeb, sularaha on kasvava trendiga
jooksev arvelduskonto pangas 2014
© TNS
2012
2011
sularaha kodus 2014
2012
2011
tähtajaline hoius pangas 2014
2012
2011
investeerimine kinnisvarasse 2014
2012
2011
lastekindlustus 2014
2012
2011
investeerimishoius pangas 2014
2012
2011
investeerimine ettevõtlusesse 2014
2012
2011
pensioni II sammas 2014
2012
2011
pensioni III sammas 2014
2012
2011
investeerimine väärtpaberitesse 2014
2012
2011
investeerimine fondidesse 2014
2012
2011
10
% kõikidest
leibkondadest,
n=955
48
54
58
13
11
7
15
11
15
6
44
2
3
1
2
1
2
111
1
3
2
1
11
2
11
111
17
8
9
15
10
12
10
10
13
8
6
5
53
3
4
3
4
4
2
1
4
7
10
4
3
4
3
22
3
1
2
65%
62%
67%
28%
21%
19%
25%
21%
28%
14%
10%
9%
7%
6%
4%
6%
4%
6%
5%
3%
2%
5%
10%
12%
5%
4%
5%
5%
3%
3%
4%
2%
3%
mainiti esimesena
mainiti veel
KOKKU

Seega on üldine foon positiivsem kui
kaks aastat tagasi:
- sissetulekud jätkuvalt kasvavad
- rohkem on kasvanud sissetulekutega
peresid kui langenud sissetulekutega
peresid
- raha jääb rohkem üle
- säästuvõime kasvab
- sääste omavate perede osakaal kasvab
Järjest rohkemate perede jaoks pole
viimase kahe aasta jooksul midagi
muutunud:
- 63% hindab pere majanduslikku
olukorda muutumatuks
- 60% jaoks on sissetulekud jäänud
muutumatuks
© TNS

Laenukohustused: põhinäitajate muutused
% kõikidest leibkondadest
KOKKU LAENUKOHUSTUS
järelmaks
laen
autoliising
miinuses krediitkaart
12 16
© TNS
12
UUS AEGLANE
KASV
KASVU ALGUS BUUM MASU
22
31
28
34 35
40 39
43
47
43
41 41 40 41
16
11 11
11
10
13 12
13
10
14 14
17
19
16
20
23
26
32 32 31 31 30 30
6 7
11
12
12
13
15
18
10
11
9
9 9
10
15
9 10 11
9
8
9 9
80%
70%
60%
50%
40%
30%
20%
10%
0%
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2012 2013 2014

Laenu eesmärgid: kasvab kestvuskaupade nimel laenamine
© TNS
13
kestvuskaupade ostmine
eluaseme või muu kinnisvara ostmine
jooksvad kulutused igapäevastele toidu- ja
tarbekaupadele
sõiduki ostmine või remont
seoses hariduse ja koolitusega
muu
40%
32%
21%
15%
11%
12%
1%
7%
34%
32%
19%
12%
12%
16%
1%
8%
27%
33%
21%
14%
5%
13%
1%
2%
2014
2012
2010
% laenukohustusega* leibkondadest, n=425
* laenukohustus kokku: perel on laen, liising, järelmaks,
miinuses krediit- või järelmaksukaart
** 2010. oli eesmärgina sõnastatud vaid „sõiduki ostmine“

Laenutaotlusi rahuldatakse järjest rohkem
6%
5%
4%
© TNS
14
Kas Teie pere on viimase 12 kuu jooksul
soovinud laenu eluaseme ostuks, ehituseks
või renoveerimiseks? n=955
jah, soovisite laenu
ei soovinud laenu
ei oska öelda
8%
91%
1%
92%
2%
95%
2014
2012
2010
Kas Teie pere sai viimase 12 kuu jooksul laenu
eluaseme ostuks, ehituseks või renoveerimiseks?
n=83
jah, saite laenu soovitud mahus
jah, saite laenu, kuid väiksemas
mahus kui soovisite
ei
ei oska öelda
58%
8%
31%
3%
52%
7%
36%
5%
36%
8%
48%
7%
2014
2012
2010
Kas Teie pere on viimase 12 kuu jooksul
soovinud tarbimislaenu? n=955
jah, soovisite laenu
ei soovinud laenu
ei oska öelda
8%
92%
7%
91%
2%
95%
2014
2012
2010
Kas Teie pere sai viimase 12 kuu jooksul laenu
eluaseme ostuks, ehituseks või renoveerimiseks?
n=79
jah, saite laenu soovitud mahus
jah, saite laenu, kuid väiksemas
mahus kui soovisite
ei
ei oska öelda
78%
3%
19%
70%
5%
23%
3%
70%
6%
20%
4%
2014
2012
2010

Makseraskusi kogenud perede osakaal ei ole märkimisväärselt
muutunud
Kas teie perel on viimase aasta jooksul
olnud raskusi laenu-, liisingu- või
järelmaksu maksete tasumisega?
% kõikidest leibkondadest, kellel on laen, autoliising või
järelmaks, n=410
© TNS
2014
2012
2010
2009
2008
15
1
1
1
2
86
83
76
78
88
13
15
24
21
10
ei oska öelda Ei Jah
Kas maksete tasumise probleemi põhjuseks oli ...
% nendest kellel on olnud raskusi, n=53
ajutine (ühekordne) finantsraskus
püsiv finantsraskus
maksmine ununes
muu
67%
32%
4%
67%
31%
6%
60%
52%
40%
44%
1%
2014
2012
2010
2009

Sissetulekust kuluv osa laenumaksetele Eesti peredes ei ole
muutunud
% leibkondadest, kes omavad laenukohustust (laen, autoliising või järelmaks), n=425
© TNS
16
kuni 10%
11-20%
21-30%
31-40%
üle 40%
ei oska öelda
32%
24%
18%
9%
10%
7%
27%
25%
16%
10%
11%
11%
30%
24%
15%
9%
10%
12%
27%
22%
17%
8%
15%
11%
34%
24%
16%
8%
11%
7%
2014
2012
2010
2009
2008
Oma profiililt suure laenukoormusega pered
oluliselt ei eristu välja arvatud sissetuleku põhjal
– neid on ootuspäraselt rohkem madalamates
sissetulekugruppides.

Laenukohustusega peresde osakaal pole
kasvanud ja laenuperedel läheb keskmiselt
paremini:
- nad hindavad oma pere majanduslikku
olukorda paremini
- laenuperede hulgas jääb rohkematel raha
© TNS
üle
- laenuperede hulgas on suurem säästuvõime
Samas positiivne muutus võrreldes eelmise
perioodiga ei tulene otseselt laenuperede
arvelt.
Ja erandiks on suure laenukoormusega pered,
kelle osakaal pole muutunud.

Pessimistlikke leibkondasid on vähem
12 kuu pärast paraneb jääb endiseks 12 kuu pärast halveneb
© TNS
18
UUS
AEGLANE
KASV
STAGNATSIOON KASVU ALGUS BUUM MASU
27
25
23
27 27 28
26
29
34 33
20
18
23
25 25
46
56
41 41
52
50
54
51
48 48
50
44 44 45
57
21
19
26
25
15 15 16
14
10
14
25
32
26
25
13
80%
70%
60%
50%
40%
30%
20%
10%
0%
1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2012 2014

Laenupotentsiaal 12 kuu jooksul: muutused põhinäitajates
Rohkem kui kaks kolmandikku laenusooviga peredest omab juba laenukohustust
KOKKU VÕTTA LAENUKOHUSTUST
võtta järelmaksu
võtta autoliisingut
võtta laenu
kasutada krediitkaarti
7 8
© TNS
UUS AEGLANE
KASV
KASVU ALGUS BUUM MASU
19
21
24
21
24
28 27
29
26
28
18
20 20 20
18
13
9 9
6
6
5 5 7 7
4 5 5
5
2 5 4
12
9
9
5
8
8 8
8
3
3
4
15 16
13
15 15
17
14 15
12 13
80%
70%
60%
50%
40%
30%
20%
10%
0%
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2012 2014

Järgmisel aastal plaanitavad kulutused ning ressursiallikad
© TNS
63%
50%
40%
41%
37%
29%
10%
8%
5%
55%
40%
36%
33%
27%
19%
9%
8%
4%
20
12 kuu jooksul
plaanitavad
kulutused*
Selleks kavatsetakse kasutada …
… jooksvaid
sissetulekuid**
…varemkogutud
sääste**
…laenu, krediiti,
liisingut**
enda tervis
lähedaste abistamine
enda või laste haridus ja koolitus
reisimine ja hobid
kestvuskaupade ostmine
sõiduki (auto, mootorratas jne) ostmine
eluaseme või muu kinnisvara ostmine
89%
90%
88%
80%
80%
71%
80%
43%
32%
90%
94%
89%
74%
82%
73%
70%
38%
15%
22%
16%
20%
13%
22%
17%
40%
38%
32%
25%
49%
40%
40%
33%
54%
40%
44%
44%
2%
1%
3%
2%
8%
8%
6%
23%
51%
1%
1%
4%
3%
4%
13%
35%
57%
2014 2010
* - % kõikidest leibkondadest, n=955
** - % vastavat kulutust plaanivatest leibkondadest

Lõpetuseks
Trendid on positiivsemad võrreldes 2012. aastaga
Keskmine sissetulek on kasvanud, raha jääb rohkem üle,
säästud ja säästuvõime on kasvanud
Kuid pered ei taju sissetulekute tõusu ning olukorra paranemist
Laenukohustuste profiil pole muutunud, laenu eesmärgina
tuuakse rohkem välja kestvuskaupade ostmist
Laenupotentsiaal pole muutunud – viiendik peredes soovib
kasutada finantseerimist
© TNS

Eesti Pank. Eesti leibkondade finantskäitumine

Recommended

Recommended

More Related Content

What's hot

What's hot (20)

Similar to Eesti Pank. Eesti leibkondade finantskäitumine

Similar to Eesti Pank. Eesti leibkondade finantskäitumine (20)

More from Eesti Pank

More from Eesti Pank (20)

Eesti Pank. Eesti leibkondade finantskäitumine