Eesti Pank 16.november 2016

1. Eesti leibkondade finantskäitumine
© TNS
Eesti leibkondade finantskäitumine
Eesti Pank
16.november 2016

2. Eesti leibkondade finantskäitumine
© TNS
Sissejuhatuseks
2
 F-Monitor ehk Eesti leibkondade finantskäitumise kaardistus aastast 1998.
 Käesoleva aasta uuringu fookuses on:
 Eesti perede hinnang oma majanduslikule toimetulekule
 leibkondade säästuvõime ja säästusoov
 laenukohustused ja nendega toimetulek
 perede plaanid erinevate kulutuste osas lähitulevikus
 Uuringus osales kokku 984 leibkonda ning vastajad olid leibkonna esindajad
vanuses 18 aastat ja vanemad.
 Küsitlustöö toimus ajavahemikul 17.08.–31.08.2016.
 Küsitlus toimus TAPI meetodil, kus intervjueerija kasutab intervjuu läbiviimisel
tahvelarvutit. Ankeet on programmeeritud, mis vähendab oluliselt intervjuu ja
sisestuse käigus tekkida võivaid eksimusi.

3. Eesti leibkondade finantskäitumine
© TNS 3
UUS AEGLANE KASVMASUBUUM
24
32
35
38
21
6
13
17 16
2121 17
12 13 24
48
38
35
21
17
55
50
53
49
54
45
49
47
63
61
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
0 €
50 €
100 €
150 €
200 €
250 €
300 €
350 €
400 €
450 €
500 €
550 €
600 €
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2012 2014 2016
keskmine sissetulek pereliikme kohta
võrreldes sama ajaga möödunud aastal paranenud
võrreldes sama ajaga möödunud aastal halvenenud
jäänud endiseks
Leibkondade olukorra paranemine jätkub
% kõikidest leibkondadest, n=984
KASVUALGUS

4. Eesti leibkondade finantskäitumine
© TNS
kasvanud kuni 10%
kasvanud 10-20%
kasvanud üle 20%
jäänud samaks
vähenenud kuni 10%
vähenenud 10-20%
vähenenud üle 20%
ei oska öelda
Rohkem on neid leibkondi, kus sissetulekud on suurenenud, kui
neid, kus sissetulekud on vähenenud
4
18%
8%
4%
54%
5%
4%
5%
2%
13%
6%
3%
60%
5%
4%
5%
2%
12%
5%
4%
51%
8%
9%
8%
4%
6%
2%
3%
49%
13%
11%
14%
2%
5%
2%
2%
37%
16%
14%
21%
3%
25%
12%
6%
38%
7%
4%
5%
3%
2016
2014
2012
2010
2009
2008
% kõikidest leibkondadest, n=984
30%
(2014:23%)
(2012:21%)
(2010:11%)
14%
(2014:15%)
(2012:25%)
(2010:37%)
Keskmisest enam on sissetulekud
kasvanud:
• tööealiste peredes
• eestlaste peredes
• 18-34aastaste perede puhul
• väga kõrge sissetulekuga perede
puhul
• maa-asulate peredes (eelkõige
Tallinna lähiümbruse mõju)
Keskmisest enam on sissetulekud
langenud:
• Ida-Virumaa linnades
• muu rahvusega peredes

5. Eesti leibkondade finantskäitumine
© TNS
2016
2014
2012
Kahel kolmandikul peredest jääb peale esmavajadusi ja
laenumakseid raha üle
5
RAHA ÜLEJÄÄK PÄRAST ESMAVAJADUSI JA LAENUMAKSEID (Kõik leibkonnad, n=984)
28
34
41
18
13
14
29
30
26
13
8
11
6
8
6
7
8
ei jää üldse üle kuni 50 eurot 51-250 eurot 251-500 eurot üle 500 euro Ei oska öelda
65%
58%
51%
jääb üle

6. Eesti leibkondade finantskäitumine
© TNS
2016
2014
2012
Seitsmel perel kümnest, kellel on laen, jääb peale esmavajadusi ja
laenumakseid raha üle
6
RAHA ÜLEJÄÄK PÄRAST ESMAVAJADUSI JA LAENUMAKSEID (Perel on laen, autoliising või järelmaks, n=445)
21
26
27
13
8
13
30
35
34
19
13
18
10
12
7
7
8
ei jää üldse üle kuni 50 eurot 51-250 eurot 251-500 eurot üle 500 euro Ei oska öelda
72%
67%
65%
jääb üle

7. Eesti leibkondade finantskäitumine
© TNS
2016
2014
2012
Kolm neljandikku peredest oleksid lähima aasta jooksul võimelised
midagi säästma
7
HINNANGULINE SÄÄSTUVÕIME ÜHES KUUS (Kõik leibkonnad, n=984)
19
23
29
26
30
34
33
30
23
10
6
5
6
7
7
5
6
Ei jää üldse üle Kuni 50 eurot 51-250 eurot 251-500 eurot üle 500 euro Ei oska öelda
74%
72%
65%
on võimalik säästa

8. Eesti leibkondade finantskäitumine
© TNS
2016
2014
2012
Laenukohustusega leibkondadest on säästuvõimega perede
osakaal järk-järgult kasvanud
8
LAENUPEREDE HINNANGULINE SÄÄSTUVÕIME ÜHES KUUS (Perel on laen, autoliising või järelmaks, n=445)
13
16
18
21
26
36
40
37
30
14
10
5
8
10
6
3
6
Ei jää üldse üle Kuni 50 eurot 51-250 eurot 251-500 eurot üle 500 euro Ei oska öelda
88%
81%
75%
on võimalik säästa

9. Eesti leibkondade finantskäitumine
© TNS
Sääste omavate perede osakaal on tõusnud ja seda ka
laenukohustusega perede seas
9
KÕIK PERED,
(n=984)
LAENUPERED,
(n=445)
perel on rahalisi sääste
RAHALISTE
SÄÄSTUDE SUURUS
1-499 eurot
500- 999 eurot
1000-4999 eurot
üle 5000 euro
ei oska öelda
25%
10%
22%
12%
30%
Kõikidest peredest, kellel on
rahalisi sääste, n=667
66%
59%
53%
55%
57%
68%
61%
63%
55%
53%
26%
13%
24%
9%
28%
Kõikidest laenuperedest, kellel on
rahalisi sääste, n=305
88% kõikidest
leibkondadest peab raha
kõrvale panemist
oluliseks (2009: 83%)
Sääste on keskmisest
enam:
• Tallinna peredel
• Lõuna-Eesti peredel
• eesti peredel
• 25-34aastastel
• keskmise ja kõrgema
sissetulekuga peredel

10. Eesti leibkondade finantskäitumine
© TNS
„Igaks juhuks“ on peamine säästmise eesmärk
10
igaks juhuks toimetulekutagavara, „mustadeks päevadeks“
reisimine ja hobid
enda tervis (nt: sanatoorium, operatsioon, hambaravi jne)
olemasoleva eluaseme remont või ümberehitus
laste haridus ja koolitus
lähedaste abistamine
eluaseme või muu kinnisvara (hooned, maa jne) ostmine
kodumasinate ja/või -elektroonika ostmine
mööbli ja/või kodusisustuse ostmine
sõiduki (auto, mootorratas jne) ostmine
enda haridus ja koolitus
pension
72%
36%
31%
29%
19%
17%
16%
15%
15%
12%
11%
10%
68%
34%
29%
25%
26%
22%
16%
19%
16%
16%
16%
17%
53%
20%
20%
17%
16%
10%
7%
10%
8%
7%
8%
9%
2016
2014
2012
% rahalisi sääste omavatest leibkondadest, n=609
TOP 5 säästmise eesmärgid
lisaks toimetulekule:
• eluaseme ost, ehitus, remont
41%
• reisimine ja hobid – 36%
• enda tervis – 31%
• enda või laste haridus - 24%
• kestvuskaupade ostmine –
20%

11. Eesti leibkondade finantskäitumine
© TNS
jooksev arvelduskonto pangas
sularaha kodus
tähtajaline hoius pangas
(sh osalise kasutusega hoius,
v.a investeerimishoius)
investeerimine kinnisvarasse
pensioni II sammas
(st kogumispension ehk
kohustuslik pensionifond)
investeerimine väärtpaberitesse
(aktsiad, võlakirjad)
Enim eelistataks hoida sääste arvelduskontol või sularahana kodus
11
% kõikidest leibkondadest, n=984
58
48
54
58
12
13
11
7
8
15
11
15
6
6
4
4
1
1
3
2
1
2
1
1
11
17
8
9
19
15
10
12
8
10
10
13
6
8
6
5
7
4
7
10
4
3
2
2
69%
65%
62%
67%
30%
28%
21%
19%
16%
25%
21%
28%
13%
14%
10%
9%
8%
5%
10%
12%
5%
5%
3%
3%
2016
2014
2012
2010
2016
2014
2012
2010
2016
2014
2012
2010
2016
2014
2012
2010
2016
2014
2012
2010
2016
2014
2012
2010
mainiti esimesena
mainiti veel
KOKKU
• Tallinn
• Sissetulek pereliikme kohta 650€ ja enam
pereliikme kohta
• 18-24aastased
• Sissetulek pereliikme kohta kuni 350€ pereliikme
kohta
• Lääne-Eesti

12. Eesti leibkondade finantskäitumine
© TNS
Üldine foon taaskord positiivsem kui kaks
aastat tagasi:
- sissetulekud jätkuvalt kasvavad
- rohkem on kasvanud sissetulekutega peresid
kui langenud sissetulekutega peresid
- raha jääb rohkem üle (sh. laenupered)
- Säästuvõime on kasvava trendiga
- Sääste omavate perede osakaal kasvab
Järjest rohkemate perede jaoks on
majanduslik olukord viimase kahe aasta
jooksul paranenud:
- 70% hindab pere hetke majanduslikku
olukorda heaks või väga heaks (+5%)
- 30% jaoks on sissetulekud kasvanud (+7%)

13. Eesti leibkondade finantskäitumine
© TNS
Laenukohustused: põhinäitajate muutused
13
UUS AEGLANE KASVMASUKASVU
ALGUS
BUUM
34 35
40 39
43
47
43
41 41 40 41 41
11 11 10
13
12 13
10
14
14 16 15
16
20
23
26
32 32 31 31 30 30 31
11
12 12
13 15 18
10 11
9
9
9 13
10
15
13
9
10
9 8 9
9
5
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2012 2013 2014 2016
KOKKU LAENUKOHUSTUS
järelmaks
laen
autoliising
miinuses krediitkaart
% kõikidest leibkondadest, n=984

14. Eesti leibkondade finantskäitumine
© TNS
Laenu eesmärgid ei ole viimastel aastatel muutunud
14
kestvuskaupade ostmine
eluaseme või muu kinnisvara ostmine
eluaseme või muude hoonete ehitamine
sõiduki ostmine või remont**
seoses hariduse ja koolitusega
jooksvad kulutused igapäevastele toidu- ja
tarbekaupadele
oma ettevõtte või talumajapidamise arendamine
reisimine, puhkusel olles
tervisega seoses
muu
40%
36%
16%
15%
12%
8%
2%
1%
1%
4%
40%
32%
21%
11%
12%
15%
1%
7%
34%
32%
19%
12%
16%
12%
1%
8%
27%
33%
21%
5%
13%
14%
1%
2%
2016
2014
2012
2010
% laenukohustusega* leibkondadest, n=454
* laenukohustus kokku: perel on laen, liising, järelmaks, miinuses krediit- või järelmaksukaart
** 2010. oli eesmärgina sõnastatud vaid „sõiduki ostmine“
Jätkuvalt pooled
laenukohustusega
peredest kasutavad
oma laenu
kinnisvaraga seotult
– eluaseme või
kinnisvara ostmine,
remont, ehitus.

15. Eesti leibkondade finantskäitumine
© TNS
Pooled laenusoovijad on saanud soovitud mahus koduga seotud laenu
15
Kas Teie pere on viimase 12 kuu jooksul
soovinud laenu eluaseme ostuks,
ehituseks või renoveerimiseks? n=984
9
8
6
5
90
91
92
95
0% 20% 40% 60% 80% 100%
2016
2014
2012
2010
Jah, soovisite laenu
Ei, ei soovinud laenu
Ei oska öelda
Kas Teie pere sai viimase 12 kuu jooksul laenu eluaseme
ostuks, ehituseks või renoveerimiseks? n=96
jah, saite laenu soovitud mahus
jah, saite laenu, kuid väiksemas
mahus kui soovisite
ei
ei oska öelda
55%
10%
35%
58%
8%
31%
3%
52%
7%
36%
5%
36%
8%
48%
7%
2016
2014
2012
2010
7
8
7
4
92
92
91
95
0% 20% 40% 60% 80% 100%
2016
2014
2012
2010
Jah, soovisite laenu
Ei, ei soovinud laenu
Ei oska öelda
Kas Teie pere sai viimase 12 kuu jooksul tarbimislaenu? (nt.
autoliising, kodumasinate, elektroonika või mööbli ostmiseks, reisi
või hobide eest tasumiseks, seoses hariduse või koolitusega,
jooksvate kulutuste katteks) n=76
jah, saite laenu soovitud mahus
jah, saite laenu, kuid väiksemas
mahus kui soovisite
ei
ei oska öelda
78%
1%
21%
0%
78%
3%
19%
0%
70%
5%
23%
3%
70%
6%
20%
4%
2016
2014
2012
2010
Kas Teie pere on viimase 12 kuu jooksul
soovinud tarbimislaenu? n=984

16. Eesti leibkondade finantskäitumine
© TNS
Hinnang pangalaenude tingimustele ja kättesaadavusele
16
% kõikidest leibkondadest, n=984
Kuidas Teile tundub, kas viimase 12 kuu jooksul on pangalaenude kättesaadavus
ja laenutingimused eraisikute jaoks …?
paranenud
jäänud samaks
halvenenud
Ei oska öelda
7%
20%
8%
65%
11%
25%
11%
53%
13%
25%
15%
47%
2016
2014
2012

17. Eesti leibkondade finantskäitumine
© TNS
2016
2014
2012
2010
2009
2008
Makseraskusi kogenud perede osakaal ei ole viimase kahe aastaga
märkimisväärselt muutunud
17
1
1
1
1
2
90
86
83
76
78
88
9
13
15
24
21
10
ei oska öelda Ei Jah
Kas Teie perel on viimase aasta jooksul olnud raskusi laenu-,
liisingu- või järelmaksu maksete tasumisega?
% kõikidest leibkondadest, kellel on laen,
autoliising või järelmaks, n=445
Kas maksete tasumise probleemi põhjuseks oli ...
% nendest, kellel on olnud raskusi, n=36*
ajutine (ühekordne)
finantsraskus
püsiv finantsraskus
maksmine ununes
muu
66%
24%
17%
67%
32%
4%
67%
31%
6%
60%
40%
52%
44%
1%
2016
2014
2012
2010
2009
Probleeme laenu tagasimaksmisega
on esinenud keskmisest enam
• Ida-Eesti elanikel (22%)
• neil, kellel kulub laenumakseteks enam
kui 40% sissetulekust (25%).

18. Eesti leibkondade finantskäitumine
© TNS
Sissetulekust laenumaksetele kuluv osa Eesti peredes ei ole
viimastel aastatel oluliselt muutunud
18
kuni 10%
11-20%
21-30%
31-40%
üle 40%
ei oska öelda
35%
27%
15%
9%
8%
7%
32%
24%
18%
9%
10%
7%
27%
25%
16%
10%
11%
11%
30%
24%
15%
9%
10%
12%
27%
22%
17%
8%
15%
11%
34%
24%
16%
8%
11%
7%
2016
2014
2012
2010
2009
2008
% leibkondadest, kes omavad laenukohustust (laen, autoliising või järelmaks), n=445
Väiksema laenukoormusega pered on
keskmisest enam rahul oma
majandusliku hetkeseisuga, võrreldes
aastataguse ajaga ning ka tuleviku osas
positiivsemad.
Oma profiililt suure laenukoormusega
pered ei eristu oluliselt väiksema
laenukoormusega laenuperedest.

19. Eesti leibkondade finantskäitumine
© TNS
Laenuperesid ei ole juurde tulnud ja
laenuperedel läheb keskmiselt paremini:
- nad hindavad oma pere majanduslikku
olukorda paremaks
- nad on tuleviku osas optimistlikumad
- nende sisstulekud on keskmisest enam
kasvanud
- laenuperede hulgas jääb rohkematel raha üle
- laenuperede hulgas on suurem säästuvõime
- kasvanud on nende osakaal, kellel on säästud
Samas kogu elanikkonna positiivsem foon ei
tule laenuperede arvelt.
Jätkuvalt erandiks on suure
laenukoormusega pered, kelle osakaal pole
muutunud.

20. Eesti leibkondade finantskäitumine
© TNS
Tuleviku suhtes optimistlikke peresid on rohkem kui pessimistlikke
20
UUS AEGLANE KASVMASUKASVU
ALGUS
BUUM
28
26
29
34 33
20
18
23
25 25
29
50
54
51
48 48
50
44 44 45
57
51
15 16
14
10
14
25
32
26 25
13
13
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2012 2014 2016
12 kuu pärast paraneb jääb endiseks 12 kuu pärast halveneb
% kõikidest leibkondadest, n=984

21. Eesti leibkondade finantskäitumine
© TNS
UUS AEGLANE KASVMASUKASVU
ALGUS
BUUM
Laenupotentsiaal 12 kuu jooksul: muutused põhinäitajates
70% laenusooviga peredest omab juba laenukohustust
21
24
28 27
29
26
28
18
20 20 20
22
9 9
8 6 6
4
5
4
7
8 7
7
6
5
3
5
7
5
8
8
8 8
3 3
4
4
5
15 16
13
15 15
17
14 15
12
13
12
0%
10%
20%
30%
40%
50%
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2012 2014 2016
KOKKU VÕTTA LAENUKOHUSTUST
võtta järelmaksu
võtta autoliisingut
võtta laenu
kasutada krediitkaarti
% kõikidest leibkondadest, n=984

22. Eesti leibkondade finantskäitumine
© TNS
12 kuu jooksul
plaanitavad
kulutused*
… varem kogutud
sääste**
… laenu, krediiti,
liisingut**
jooksvad kulutused, tasumine poes ja teenuste eest
enda tervis
reisimine ja hobid
lähedaste abistamine
enda või laste haridus ja koolitus
kestvuskaupade ostmine
eluaseme või muude hoonete ehitamine
sõiduki (auto, mootorratas jne) ostmine
oma ettevõtte või talumajapidamise arendamine
eluaseme või muu kinnisvara ostmine
91%
68%
49%
47%
37%
32%
30%
10%
9%
5%
63%
41%
50%
40%
37%
29%
8%
10%
5%
55%
33%
40%
36%
27%
19%
8%
9%
4%
2016
2014
2012
Järgmisel aastal plaanitavad kulutused ning ressursiallikad
22
Selleks kavatsetakse kasutada …
* - % kõikidest leibkondadest, n=984
** - % vastavat kulutust plaanivatest leibkondadest
6%
21%
43%
19%
19%
36%
49%
44%
36%
44%
22%
40%
20%
22%
32%
49%
54%
40%
44%
16%
38%
13%
17%
25%
40%
40%
33%
44%
0%
1%
1%
1%
1%
4%
9%
47%
7%
58%
2%
2%
1%
3%
8%
8%
23%
6%
51%
1%
1%
4%
3%
4%
35%
13%
57%
Enamasti
kasutatakse
jooksvaid
sissetulekuid

23. Eesti leibkondade finantskäitumine
© TNS
Lõpetuseks
Olukord on pigem paranenud
- Keskmine sissetulek on kasvanud, raha jääb
rohkematel üle, säästud ja laenuperede
säästuvõime on kasvanud
- Ka pered tajuvad sissetulekute tõusu ning
olukorra paranemist
- Laenukohustuste profiil ei ole muutunud
- Laenuperedel läheb paremini
- Laenupotentsiaal ei ole muutunud