Eesti Panga president Ardo Hansson esines ettekandega euroala majanduse olukorrast ning selle mõjust Eestile Tartu õpetajate sügisfoorumil Vanemuise kontserdimajas. 27.08.2013

1. Euroala majanduses toimuvast ja
selle mõjust Eestileselle mõjust Eestile
Ardo Hansson
Eesti Pank
Tartus 27.08.2013

2. Ettekande struktuur
• Keskpankade rollist euroalal
• Euroala majanduse viimased arengud ning
väljavaade
• Mõju Eestile ja järeldused• Mõju Eestile ja järeldused
27.08.2013 2

3. Keskpankade rollist euroalal
27.08.2013 3

4. Keskpanga roll pangandussüsteemis
• Keskpank on põhiseaduslik institutsioon
• Keskpank on omariikluse üks tunnuseid - iga iseseisva
riigi pangasüsteem koosneb raha emiteerivast
keskpangast ja kommertspankadest
4
• Keskpank on riiklik finantsasutus, mis korraldab riigi raha-
süsteemi ja teostab rahapoliitikat
• Keskpanga tegevus on suunatud
usaldusväärse rahasüsteemi tagamisele eelkõige läbi raha
ostujõu säilitamise

5. Euroopa Keskpank
• Euroopa Keskpank on euro
keskpank
• Viib koos rahvuslike
keskpankadega (sh. Eesti Pank)
ellu ühtset rahapoliitikat
• EKP omanikud on EL riikide• EKP omanikud on EL riikide
keskpangad
• Nii EKP kui ka euroriikide
keskpankade põhiülesanne on
säilitada euro ostujõud
• … ja hindade stabiilsus euroalal

6. Eurosüsteemi osakaalud EKP kapitalis
Eesti; 0,2
Holland; 4,0
Portugal; 1,8
Hispaania; 8,3
Sloveenia; 0,3
Slovakkia; 0,7
Küpros; 0,1
Belgia; 2,4
Austria; 1,9
• EL keskpangad on EKP omanikud
• EP on teinud oma sissemakse EKP kapitali
6
Saksamaa; 18,9
Kreeka; 2,0
Iirimaa; 1,1
Itaalia; 12,5
Luksemburg; 0,2
Prantsusmaa; 14,2
Soome; 1,3
Malta; 0,1
Holland; 4,0
Belgia Austria Küpros Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Iirimaa
Itaalia Luksemburg Malta Holland Portugal Slovakkia Sloveenia Hispaania

7. Eesti Pank viib ellu eurosüsteemi
ülesandeid – kuidas?
Euroopa Keskpanga nõukogu
• Kõrgeim otsustusorgan
• EP president osaleb
• EP president langetab euroala puudutavaid otsuseid
Komiteed (17)
• Nõukogu otsuseid viivad ellu komiteed
• Aitavad kaasa riikidevahelisele koostööle
7
• Aitavad kaasa riikidevahelisele koostööle
• Igas komitees on EP töötaja
Töögrupid ja rakkerühmad
• Tegutsevad komiteede all ja keskenduvad spetsiifilistele küsimustele
• Toetavad oma tegevusega komiteede ülesannete täitmist
• Töögruppides EP esindaja
Rahvuslikud keskpangad
• Viivad otsuseid ja tegevusi ellu

8. Eesti Panga ülesanded
• esmane eesmärk on aidata kaasa hindade stabiilsuse
säilitamisele
• osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises
• osaleb finantsstabiilsuse tagamises
• hoiab käigus ning arendab hästi toimivaid arveldussüsteeme
• korraldab sularaharinglust Eestis
• hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga• hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga
käsutuses olevaid finantsvarasid
• kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti
maksebilanssi
• nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku
majandusarengut
• ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste
institutsioonidega
8

9. EP organisatsioon
Töötajate arv 2012. aasta
aastaaruannete põhjal:
Eest Pank 240
Läti Pank 570
Leedu Pank 600
Soome Pank 440
Rootsi Pank 340
9
Rootsi Pank 340
Luksemburgi Pank 250
Saksamaa 9 800

10. Mida on euroalal tehtud olukorra
lahendamiseks? - Rahapoliitika
Tavapäraste rahapoliitiliste meetmete raames on alandatud rahapoliitilisi
intressimäärasid, mis on euroala ajaloo kõige madalamal tasemel.
Erakorraliste rahapoliitiliste meetmete raames on euroala pankadele
pakutud pikaajalist likviidsustuge, ostetud kokku erasektori võlakirju ning
riiklike võlakirju, laiendatud oluliselt rahapoliitiliste laenude tagatiste
ringi, antud varasemast selgemat infot tulevaste rahapoliitilisteringi, antud varasemast selgemat infot tulevaste rahapoliitiliste
sammude kohta. Lisaks on avaldatud ka valmidust osta teatud
tingimustel riiklike võlakirju (OMT programm).
Tervikuna on rahapoliitika olnud tavatult aktiivne ning euroala kriisi kriitilistel
hetkedel on just rahapoliitilised meetmed osutunud kõige mõjusamateks
pingete leevendajateks.
27.08.2013 10

11. Rahapoliitilised intressid on
rekordmadalad

12. Kuid madalate intresside ülekandumine
ettevõtetele ning majapidamistele on
komplitseeritud
Ametlik baasintress
Ootused Rahaturu intressimäärad
Raha,
laenud
Varade
hinnad
Pankade
intressid
Vahetuskurss Muutused riskipreemiates
Näiteid šokkidest, mida
keskpank ei kontrolli
27.08.2013 12
laenud hinnad intressid
Palga- ja
hinnakokkulepped
Nõudlus ja pakkumine
kaupade ja tööjõuturul
Kodumaised hinnad Impordihinnad
Üldine hindade areng Muutused toormehindades
Muutused
eelarvepoliitikas
Muutused
globaalmajanduses
Muutused panga kapitalis

13. Erakorralised meetmed peegelduvad ka
euroala bilansis: viimasel ajal on keskpanga
tugimeetmeid juba pisut vähem kasutatud
27.08.2013 13

14. Kommunikatsioon on oluline
“Within our mandate,
the ECB is ready to
do whatever it
takes to preserve
the euro."
Mario Draghi juulis 2012
27.08.2013 14

15. Euroala majanduse viimased arengud
27.08.2013 15

16. II kvartalis lõppes ajaloo pikim
majanduslangus euroalal
Majanduskasv euroalal, %
27.08.2013 16

17. Samas püsib töötus euroalal rekordtasemetel
27.08.2013 17

18. Riigivõlakirjade krediidiriski hind
on pisut alanenud

19. Maailmaturu toidu- ja energiahindade
kõikumine mõjutab ka Euroopa riikide
inflatsiooni
1.5
1.8
2.0
2.3
27.08.2013 19
Toormed kokku Toit Energia Tööstustoormed
HWWI; indeks 2007 jan=1; EUR
06 07 08 09 10 11 12 13
0.5
0.8
1.0
1.3

20. Viimasel ajal on hinnasurved euroalal
püsinud tagasihoidlikud

21. Mitmetes majanduspoliitika valdkondades on
edu saavutatud
Eelarve tasakaal, Euroala vs USA,
Suurbritannia ja Jaapan
Eelarve tasakaal, euroala liikmesriigid
Allikas: Euroopa Komisjoni prognoos 2013
21

22. Ka “äärealade“ konkurentsivõime paraneb
■ Rahaliidu sisesed erinevused vähenevad
■ Konkurentsivõime paraneb kõikides „ääreala“ riikides
Jooksevkonto tasakaal
Allikas: Euroopa Komisjoni prognoos 2013

23. Euroopas domineerib käesoleval aastal veel aeglustuv
majanduslangus: 2013. a kasvuprognoos (IMF)

24. Küsitlusandmed näitavad, et majandususaldus
on euroalal viimastel kuudel paranema
hakanud
Majandususaldusindeks (ESI)
s
95
100
105
110
115
120
Läti Eesti Euroala Rootsi Soome
Allikas: Reuters EcoWin
aug dets apr aug dets apr aug dets apr aug dets apr aug dets apr
08 09 10 11 12 13
Indeks
65
70
75
80
85
90
95

25. Mõju Eestile
27.08.2013 25

26. Eesti eksport on seotud peamiste
kaubanduspartnerite ekspordiga
Ekspordi aastakasvud
20%
40%
60%
80%
27.08.2013 26
-60%
-40%
-20%
0%
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Rootsi Soome Eesti

27. Nõudlus piirab Eestis tootmist järjest
rohkem, olulisi finantseerimispiiranguid ei
esine
70%
80%
90%
100%
Piiranguid pole Nõudlus Tööjõud Varustus Muu Finants
Tööstusettevõtete peamised tootmis piiravad faktorid
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

28. Elektrituru avanemise mõju saadab Eesti
hinnakasvu kogu käesoleva aasta
6
8
10
12
14
27.08.2013 28
-4
-2
0
2
4
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
THI kokku (%a/a) Alusinflatsioon (%a/a) THI va elekter (%a/a)

29. Üksikute toodete hinnakõikumised
võivad olla märkimisväärsed
50.0
100.0
150.0
200.0
-100.0
-50.0
0.0
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Köögiviljad Värsked köögiviljad
Hoidised Kartulid
Muud köögiviljad

30. Madalad baasintressid on jõudnud ka Eesti
ettevõtete ja majapidamisteni.
6 kuu EURIBOR on praegu ca 15 korda madalam kui 5 aastat tagasi
27.08.2013 30

31. Haridus on tähtis: kõrgharidusega
inimeste tööpuudus on märgatavalt
madalam
20%
25%
30%
35%
kokku
vähem kui keskharidus
6,3%
0%
5%
10%
15%
20%
keskharidus ja
kutseharidus, mis pole
kõrgharidus
kõrgharidus

32. Kokkuvõte euroalast
• Euroala tervikuna on tugev ning konkurentsivõimeline. Usaldus euro vastu
püsib ka riikides, kus majandusolukord on veel keeruline. Tähtis on
parandada majanduspoliitilist distsipliini ja viia ellu heaolu kasvuks
vajalikud reformid.
• Euro kasutuselevõtt andis tugeva positiivse impulsi, mis uinutas paljude
euroala riikide avalikkust, sh majanduspoliitika kujundajaid. See on üheks
olulisemaks õppetunniks kõikide uute euroala riikide jaoks.olulisemaks õppetunniks kõikide uute euroala riikide jaoks.
• Kriisi ajal tehtud pingutused riigi rahanduse kordaseadmisel avalduvad
järjest selgemini paranevas konkurentsivõimes ning kestlikumas kasvus.
Tasakaalustamatused on vähenemas ka euroala siseselt.
• Euroala majanduskasv taastub mõõduka inflatsiooni ning paraneva
finantsstabiilsuse tingimustes. See võimaldab rahapoliitikal taastumist
toetada.
27.08.2013 32

33. Ettevaade
• Euroalal on jätkub mõõdukas majandusaktiivsuse taastumine madala inflatsiooni
keskkonnas. See võimaldab keskpangal intresside taset madalana hoida. Euroopa
Keskpank on kinnitanud, et intressid võivad lähiajal püsida tänasel või
madalamatel tasemetel.
• Muude majanduspoliitika valdkondade positiivne mõju on juba avalduma
hakanud. Euroala eelarvepositsioon on paranenud ning konkurentsivõime
kasvanud (sh. probleemsetes riikides).
• Lühiajaliselt kompenseerib sisenõudluse aktiviseerumine ekspordist tingitud• Lühiajaliselt kompenseerib sisenõudluse aktiviseerumine ekspordist tingitud
ebakindlust.
• Eestis on peamised riskid seotud välisnõudlusega. Pikemas perspektiivis tuleb aga
tähele panna ka palgakasvust ning kinnisvara hinnakasvust tingitud riske.
• Pikemas perspektiivis on Eesti suurimaks väljakutseks investeeringud inimkapitali.
Arvult väikese rahva võimalused peituvad kõrgema lisandväärtusega ning
teadmistemahukamates majandusharudes. Tootlikkusel põhinev palgakasv saab
tugineda töötajate tarkusele.
27.08.2013 33

34. Võimalikud ohud, millega Eestis tuleks
arvestada
Kriisijärgselt korrastunud majandus on muutunud vähem haavatavaks, kuid
nii era- kui ka avalik sektor peaksid arvestama võimalike riskidega
• Välisnõudluse taastumine on jätkuvalt ebakindel, mis võib ohustada
eksportivat sektorit
• Madalad intressid üheskoos kasvava kindlustundega võivad kaasa tuua
liigoptimistliku tarbimiskäitumise ja paisutada kinnisvarahindasidliigoptimistliku tarbimiskäitumise ja paisutada kinnisvarahindasid
• Odava laenamise võimalusega ei tohiks kaasneda riskide alahindamist ja
laenuteenindamise võime ülehindamist
• Struktuurne tööpuudus ja tööjõunappus (sh väljarändest tulenevalt)
võivad põhjustada liigseid palgakasvu surveid, inflatsiooni kiirenemist ning
seeläbi kahjustada ekspordi konkurentsivõimet
27.08.2013 34

35. Euroala majanduskasv taastub
mõõduka inflatsiooni tingimustes
2012 2013 2014
Inflatsioon 2.5 1.4 1.3
Majanduskasv -0.5 -0.6 1.1
Eratarbimine -1.3 -0.8 0.6
27.08.2013 35
Eratarbimine -1.3 -0.8 0.6
Valitsuse kulutused -0.4 -0.1 0.6
Investeeringud -4.2 -2.9 1.8
Eksport 2.9 0.8 4.1
Import -0.7 -0.7 3.8
Allikas: Eurosüsteemi kevadprognoos (juuni 2013)

36. Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad
2012 2013 2014 2015
SKP (miljardit eurot) 17,0 17,9 19,2 20,7
SKP muutus püsihindades (%) 3,2 2,0 4,2 4,3
Majandusprognoos põhinäitajate kaupa
27.08.2013 36
THI inflatsioon (%) 3,9 3,0 2,5 2,7
Tööpuuduse määr (%) 10,2 9,2 8,8 8,5
Keskmine brutokuupalga muutus (%) 5,9 5,1 6,4 7,4
Eelarve tasakaal (% SKPst) -0,3 -0,3 0,0 0,2
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank