Eesti Pank 22.09.2020

1. Negatiivsete intressimäärade mõju
Eesti majandusele ja finantssektorile
Eesti Pank
22.09.2020

2. Räägime nii otsesemalt negatiivsete intressimäärade kui ka laiemalt
madalate intressimäärade ja rahapoliitika mõjust:
 laenuvõtjale ja säästjale
 finantssektorile
 majanduskasvule ja inflatsioonile
Euroala rahapoliitika lähtub euroala kui terviku vajadusest, meie analüüsime,
kuidas see jõuab Eesti majapidamiste ja ettevõtjateni
ESITLUSEST
2

3. NEGATIIVNE RAHAPOLIITILINE INTRESSIMÄÄR
ON KASUTUSEL KA VÄLJASPOOL EUROALA
3
Üldjuhul on keskpangad muutnud negatiivseks oma hoiuseintressimäära, mis tähendab,
et kommertspangad peavad keskpangas hoitavate ülereservide eest maksma
Esimesena võttis negatiivse intressimäära kasutusele Rootsi keskpank (2009)
Ajendid on keskpankadel olnud erinevad, kuid lõppeesmärk sama:
hoogustada majanduskasvu ja juhtida inflatsiooni lähemale eesmärgiks olevale tasemele
Ülevaates kajastame ka euroalaväliste riikide kogemusi negatiivsete intressimääradega:
Taani, Rootsi, Norra, Šveits, Jaapan
Keskpanga rahapoliitiline
intressimäär
Intressimäärad
pankadevahelisel turul
Pankade laenu- ja
hoiuseintressimäärad

4. EUROOPA KESKPANK VÕTTIS NEGATIIVSE HOIUSE-
INTRESSIMÄÄRA KASUTUSELE JUUNIS 2014
4
Üleöö intressimäärad euro rahaturul langesid
negatiivsesse tsooni paarikuuse viitajaga,
6 kuu EURIBOR 2015. aasta novembris
Viimati langetati hoiuseintressimäära
2019. aasta septembris (–0,5%le)
 Leevendamaks negatiivset mõju pankadele,
lubati osa ülereserve hoiustada soodsamalt ehk
0% intressimääraga
 Lisaks on Euroopa Keskpank toetanud pankade
laenutegevust pikaajaliste soodsate laenudega
(TLTRO), mille intressimäär on alates 2016.
aastast olnud teatud tingimustel negatiivne
(sõltuvalt sellest, kui palju pank suurendab
laenamist ettevõtetele ja majapidamistele)
-1%
0%
1%
2%
3%
2010 2012 2014 2016 2018 2020
Euroopa Keskpanga baasintressimäär
hoiustamise püsivõimaluse intressimäär
laenamise püsivõimaluse intressimäär
6 kuu EURIBOR
Allikas: Euroopa Keskpank.
Eurosüsteemi rahapoliitilised intressimäärad
ja EURIBOR

5. EUROSÜSTEEMI RAHAPOLIITILISED MEETMED
5
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Jaotamispiiranguta ja fikseeritud intressimääraga laenurežiim
Tagatiste raamistiku laiendamine
Pandikirjade ostukava (CBPP)
Väärtpaberituruprogramm (SMP)
Rahapoliitiliste otsetehingute programm (OMT)
Varaga tagatud väärtpaberite ostukava (ABSPP)
Avaliku sektori võlakirjade ostukava (PSPP)
Ettevõtete võlakirjade ostukava (CSPP)
Pandeemia majandusmõjude ohjeldamise ostukava (PEPP)
Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid (VLTRO, TLTRO, PELTRO)
Eelkommunikatsioon
Negatiivne hoiustamise püsivõimaluse intressimäär

6. MÕJU LAENUVÕTJALE, SÄÄSTJALE
JA KINNISVARASEKTORILE
Taavi Raudsaar

7. ALUSINTRESSIMÄÄRADE LANGUSEL ON ÜLDISELT
EESTI LAENUVÕTJATELE TUGEV JA KIIRE MÕJU
7
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
Eesti ettevõttelaenud euroala ettevõttelaenud
Eesti eluasemelaenud euroala eluasemelaenud
Ujuva intressimääraga laenude osakaal laenukäibes
Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank.
Valdavalt tuleneb see n-ö ujuva intressimääraga laenude suurest osakaalust
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
Eesti euroala keskmine 6 kuu EURIBOR
Eluasemelaenude keskmine aastaintressimäär
laenujäägilt ja EURIBOR
Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank.

8. ALUSINTRESSIMÄÄRA MUUTUSEL ALLPOOL NULLI ON
TAGASIHOIDLIK MÕJU LAENUVÕTJA INTRESSIKULUDELE
8
2013. aastast hakkasid esimesed
pangad laenulepingutesse lisama
punkti, et negatiivse alusintressimäära
korral võrdsustatakse see nulliga (n-ö
nullpõrandaga laenud, mis valdavalt
võeti kasutusele siiski alates 2014.
aastast)
Kokku on reaalsektor aastate jooksul
võitnud negatiivsest EURIBORist
intressikulude vähenedes 2020. aasta
juuni lõpu seisuga ligikaudu 75 miljonit
eurot
0
5
10
15
20
25
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
mldeurodes
intressimäära nullpõrandaga laenud
intressimäära nullpõrandata laenud
Pankade laenu- ja liisinguportfell
Allikas: Eesti Pank.

9. 9
Kasumlikkuse säilitamiseks tuleb
pankadel varasemast enam teenida
reaalsektorile väljastatud laenudelt
Reaalsektori laenude ja hoiuste
intressimäärade erinevus on praegu
siiski madalam, kui see oli
majandusbuumi ajal
VAATAMATA LAENUDE INTRESSIMARGINAALI KASVULE MAKSAVAD
ETTEVÕTTED JA MAJAPIDAMISED FINANTSVAHENDUSE EEST
PANKADELE TÄNA VÄHEM KUI MAJANDUSBUUMI AJAL
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
laenu ja hoiuse intressimäärade erinevus
laenud
hoiused
6 kuu EURIBOR
Laenu- ja hoiusejäägi keskmine aastaintressimäär*
Allikas: Eesti Pank.
* Majapidamistele ja mittefinantsettevõtetele väljastatud laenud ja neilt saadud
hoiused

10. MADALAD JA NEGATIIVSED INTRESSIMÄÄRAD POLE
EESTIS MAJAPIDAMISTE SÄÄSTMIST VÄHENDANUD
10
Pangad pole Eestis jaeklientidele
negatiivseid hoiuseintressimäärasid
kehtestanud
Seega negatiivsete intressimäärade
otsene mõju Eesti hoiustajatele ja
säästjatele puudub
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
16%
2001
2003
2005
2007
2009
2011
2013
2015
2017
2019
Eesti euroala
Majapidamiste säästmismäär
Allikas: statistikaamet.

11. MADALAD INTRESSIMÄÄRAD ON EELKÕIGE VÄHENDANUD
TÄHTAJALISTE PANGAHOIUSTE ATRAKTIIVSUST JA OSA
SÄÄSTE ON LIIKUNUD PANGANDUSSEKTORIST VÄLJA
11
Madalate hoiuseintresside tõttu üritab
osa majapidamisi oma säästudelt
rohkem tulu teenida, mistõttu on osa
sääste liikunud pangandussektorist välja
 Mõnevõrra on suurenenud investee-
rimine väärtpaberiturgudele
 Veel hoogsamalt on kasvanud
säästude paigutamine vähem
reguleeritud või reguleerimata
finantssektorisse (hoiu-laenuühistud,
ühisrahastus jm)
0
2
4
6
8
10
12
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
mldeurodes
kaubeldavad väärtpaberid sularaha
muud hoiused tähtajalised pangahoiused
nõudmiseni pangahoiused
Majapidamiste finantsvarad
Allikas: Eesti Pank.

12. ETTEVÕTTED ON KASUTANUD NEGATIIVSETE INTRESSIMÄÄRADE
JA KIIRE MAJANDUSKASVU PERIOODI LIKVIIDSETE PUHVRITE
SUURENDAMISEKS, VÄHEM PÕHIVARA INVESTEERINGUTE TEGEMISEKS
12
Vaatamata madalatele intressi-
määradele pole ettevõtted oma
tegevuse rahastamisel varasemast
enam võlakapitalile toetunud
Vastupidi, nii võlakoormus kui ka
finantsvõimendus on hoopis
märkimisväärselt alanenud
80%
100%
120%
140%
160%
2014 2015 2016 2017 2018 2019
2014=100%
hoiused nominaalne SKP põhivarainvesteeringud võlg
Ettevõtete hoiuste, investeeringute ja võla kasv
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.

13. INTRESSIMÄÄRA PÕRANDA TÕTTU ON NEGATIIVSETE
INTRESSIMÄÄRADE OTSENE MÕJU KINNISVARATURULE
LÄBI LAENUKANALI ÄRA LÕIGATUD
13
Odav laenuraha ja kõrgema tulu otsingud on sektori kiiret arengut kahtlemata siiski toetanud
0
200
400
600
800
1,000
1,200
1,400
1,600
2005
2007
2009
2011
2013
2015
2017
2019
mlneurodes
majapidamiste investeeringud eluruumidesse
majapidamiste pangahoiuste aastakasv
Majapidamiste investeeringud eluruumidesse
ja pangahoiuste kasv
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
SKP kasv ärikinnisvara ruutmeetrite kasv
bürookinnisvara tootlus kaubanduskinnisvara tootlus
tööstuskinnisvara tootlus
Allikad: statistikaamet, Colliers International, Eesti Pank.
Ärikinnisvara kasv ja tootlus

14. MÕJU FINANTSSEKTORILE
Raido Kraavik

15. Mida pikemalt intressimäärad väga madalal püsivad, seda suurem on kõrvalmõju
finantssüsteemi institutsioonidele ja struktuurile
Finantssektori võimekus senisel viisil tulu teenida võib väheneda
Finantssektor võib uue keskkonnaga kohaneda mitmel viisil, sealhulgas kohendades
seniseid ärimudeleid:
 Suurendatakse riskivõtmist
 Keskendutakse tulusamatele teenustele ja kaalutakse vähem tulusate teenuste pakkumisest
loobumist
 Otsitakse võimalusi äritegevuse tõhustamiseks
Alternatiivse finantssektori roll võib suureneda
Finantsstabiilsust ohustavad riskid võivad suureneda
 Negatiivse kõrvalmõju leevendamiseks on soovitatud rakendada makrofinantsjärelevalve
meetmeid
PIKAAJALISELT MADALAD INTRESSIMÄÄRAD:
KAS FINANTSSEKTORIS ON OODATA
STRUKTUURSEID MUUTUSI?
15

16. Madalad intressimäärad vähendavad
pankade võimet teenida
puhasintressitulu, aga
 Eesti pankade intressitulu on
aidanud säilitada kasvanud
riskimarginaal
 Pangad ei ole üldjuhul negatiivseid
intressimäärasid reaalsektori
hoiustele üle kandnud
EESTI PANGAD ON SENI SUUTNUD
PUHASINTRESSITULU SÄILITADA
16
-2.0%
-1.5%
-1.0%
-0.5%
0.0%
0.5%
1.0%
1.5%
2.0%
2.5%
3.0%
2015 2016 2017 2018 2019
Pankade intressitulu ja -kulu koguvarade suhtes
Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank
Euroala
puhasintressitulu
Euroala intressitulu
Eesti intressikulu
Eesti
puhasintressitulu
Eesti intressitulu
Euroala intressikulu

17. Madalad intressimäärad võivad
pikemas perspektiivis Eesti pankade
kasumlikkusele negatiivselt mõjuda
 Et seda vältida, võivad pangad
senisest enam keskenduda
muudele tuludele, sealhulgas tõsta
teenustasusid
INTRESSITULU ON EESTI PANKADE JAOKS OLULINE
17
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
-0.5%
0.0%
0.5%
1.0%
1.5%
2.0%
2.5%
3.0%
3.5%
GR SK EE ES SI LV MT CY PT LT AT BE NL IE IT EA DE FR FI LU
Muud tegevustulud netona Tulud kauplemistegevuselt
Puhasteenustasutulu Puhasintressitulu
Euroala pankade tegevustulud suhtena koguvaradesse
2019. aastal
Allikas: Euroopa Keskpank
Puhasintressitulu osakaal
(parem telg)

18. Kasumlikkuse säilitamiseks võivad pangad
kohandada ärimudelit
Võidakse suurendada laenamist
riskantsematele klientidele või keskenduda
riskantsematele laenusegmentidele, näiteks:
 tarbimislaenud
 laenud väikeettevõtetele
 ärikinnisvara laenud
PANGAD VÕIVAD MUUTA LAENUPORTFELLI
RISKANTSEMAKS
18
5.0%
5.5%
6.0%
6.5%
7.0%
7.5%
2015 2016 2017 2018 2019
Tarbimislaenude osakaal laenuportfellis
Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank
Euroala
Eesti

19. Pankadel on äritegevuse tõhustamiseks
mitmeid võimalusi, sealhulgas
automatiseerimine ja digiteerimine
 See võib olla vajalik ka
pangandusvälisest
finantsvahendusest tuleneva
konkurentsiga toime tulemiseks
Eesti pangad tegutsevad juba praegu
küllaltki kulutõhusalt
PANGAD VÕIVAD OTSIDA VÕIMALUSI
KULUDE TÕHUSTAMISEKS
19
0.3%
0.4%
0.5%
0.6%
0.7%
0.8%
0.9%
2015 2016 2017 2018 2019
Personali- ja muud administratiivkulud
koguvarade suhtes
Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank
Eesti personalikulud
Euroala personalikulud
Eesti muud administratiivkulud
Euroala muud administratiivkulud

20. Madalad intressimäärad samal ajal ka
toetavad pankade kasumlikkust
 Laenuvõtjate intressikulud on väiksemad
 Võimekus laenu teenindada on parem
Kas see tasakaalustab madalate
intressimäärade negatiivse kõrvalmõju
pankadele?
 Senised uuringud ei anna ühtset vastust
MADALAD INTRESSIMÄÄRAD ON VÕIMALDANUD
PARANDADA PANKADE VARADE KVALITEETI
20
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
9%
2015 2016 2017 2018 2019
Mittetoimivate laenude osakaal laenuportfellis
Allikas: Euroopa Keskpank
Euroala
Eesti

21. REAALSED INTRESSIMÄÄRAD JA
MAJANDUSTSÜKKEL
RAHAPOLIITIKA MÕJU MUUTUSED ERINEVATE
MUDELITEGA ANALÜÜSIDES
Lenno Uusküla

22. Rahapoliitika toetab Eesti majandust
 Reaalsed intressimäärad on olnud Eestis madalamad kui euroalal
Rahapoliitika toetab Eestit siis, kui see aitab Eestit
 Majandustsükkel on euroala omaga sünkroonis
Mõju SKP-le ja inflatsioonile on jäänud samaks
 Andmetest lähtuva hinnanguga (VAR – vektor-autoregressiivne mudel)
 Struktuurse hinnanguga (DSGE – dünaamiline stohhastiline üldise tasakaalu mudel)
Uusi intressiotsuseid oli käsitletud perioodil vähe – kogumõju ei saa olla väga suur
Kui negatiivsete intressimäärade poliitika püsib pikemat aega koos intressipõrandaga,
võib rahapoliitika ülekandumine pankade kaudu väheneda
RAHAPOLIITIKA INTRESSIMÄÄRA MÕJU
MAJANDUSELE ON TUGEV JA ÜLEKANDUMINE
ON PÜSINUD MUUTUMATU
22

23. LAENUDE REAALSED INTRESSIMÄÄRAD
ON EESTIS OLNUD MADALAD
23
Kui lahutame nominaalsest
intressimäärast inflatsiooni,
saame reaalse intressimäära
Majapidamiste ja ettevõtete
laenude reaalsed
intressimäärad olid aastatel
2011-2019 enamasti
madalamad kui euroalal

24. EESTI MAJANDUSARENG ON OLNUD
SÜNKROONIS EUROALA OMAGA
24
Eesti majanduskasv on olnud
euroala majanduskasvust kiirem
 Selles on tõenäoliselt oma
roll ka madalatel reaalsetel
intressimääradel
Suure majandusliku mõjuga
sündmused on Eestis ja
euroalal olnud ühised

25. EURIBORi langus
toob kaasa kiirema
 Majanduskasvu
 Inflatsiooni
Mõju hinnang
erinevatel
perioodidel on
väga sarnane
Mõju ÜTHI-le on
väiksem kui SKP
deflaatorile nii Eestis
kui ka euroalal
RAHAPOLIITIKA INTRESSIMÄÄRA MÕJU
MAJANDUSELE ON TUGEV JA PÜSINUD
AJAS MUUTUMATU (VAR-MUDEL)
25
Rahapoliitika mõju euroalale ja Eestile SKP deflaatori inflatsiooniga mudelis
Allikas: Eesti Pank.
0 10 20 0 10 20
0 10 20 0 10 20 0 10 20
0%
0,1%
0,2%
0,3%
0,4%
Eesti SKP tase
0%
0,1%
0,2%
0,3%
0,4%
Eesti SKP deflaatori kasv
kvartalid
0%
0,05%
0,1%
0,15%
0,2%
euroala SKP tase
kvartalid
0%
0,05%
0,1%
euroala SKP defl aatori kasv
kvartalid
-0,1
-0,08
-0,06
-0,04
-0,02
0
protsendipunkti
3 kuu EURIBOR
I kv 1999–III kv 2019
I kv 1999–IV kv 2018
I kv 1999–IV kv 2017
I kv 1999–IV kv 2016
I kv 1999–IV kv 2015
I kv 1999–IV kv 2014
I kv 1999–IV kv 2013

26. Intressimäära
langus toob kaasa
 SKP kasvu
 Inflatsiooni
tõusu
Mõju muutused
ajas on olnud
minimaalsed
KUI HINNATA RAHAPOLIITIKA INTRESSIMÄÄRA
MÕJU MAJANDUSELE STRUKTUURSE MUDELIGA,
ON SEE SAMUTI MUUTUMATU
26
Eesti SKP taseme muutus (10 aasta vaates)
Allikas: Eesti Pank.
-0,1%
0%
0,1%
0,2%
0,3%
0,4%
0,5%
0,6%
0,7%
0 5 10 15 20
kvartalid
I kv 2004–IV kv 2013
I kv 2005–IV kv 2014
I kv 2006–IV kv 2015
I kv 2007–IV kv 2016
I kv 2008–IV kv 2017
I kv 2009–IV kv 2018
I kv 2010–IV kv 2019
Eesti ÜTHI-inflatsiooni muutus (10 aasta vaates)
Allikas: Eesti Pank.
-0,1
0
0,1
0,2
0,3
0,4
0,5
0,6
0,7
0 5 10 15 20
protsendipunkti
kvartalid
I kv 2004–IV kv 2013
I kv 2005–IV kv 2014
I kv 2006–IV kv 2015
I kv 2007–IV kv 2016
I kv 2008–IV kv 2017
I kv 2009–IV kv 2018
I kv 2010–IV kv 2019

27. Rahapoliitika kurss on Eestis ja euroalal samasuunaline
 Reaalsed intressimäärad madalad
 Majandusareng kooskõlaline
Rahapoliitika mõju majandusele on olnud tugev ja muutumatu
 Intressimäära langus toob Eestis kaasa majanduskasvu ja
hinnatõusu
 Erinevad hinnangud rahapoliitika mõju kohta nii inflatsioonile
kui ka SKP kasvule ei näita muutuseid alates 2014. aastast
VAHEKOKKUVÕTE
27

28. RAHAPOLIITIKA MÕJU
MAJANDUSKASVULE JA INFLATSIOONILE
Kaspar Oja

29. RAHAPOLIITIKA MÕJU JÕUAB EESTISSE NII
PANKADE KUI KA KAUBAVAHETUSE KAUDU
29
RIIK 1
Pangad
Tarbimine
Investeeringud
Eksport
Kaubavahetus
RAHAPOLIITIKA
RIIK 2
Pangad
Tarbimine
Investeeringud
Eksport

30. ILMA RAHAPOLIITIKA LÕDVENEMISETA OLEKS
OLNUD VÄLISNÕUDLUSE KASV PALJU AEGLASEM
30
-0.4%
-0.3%
-0.2%
-0.1%
0.0%
0.1%
0.2%
0.3%
0.4%
2013 2014 2015 2016 2017 2018
tegelik hüpoteetiline
Kolme kuu EURIBOR
Allikas: Euroopa Keskpank.
-2%
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
2013 2014 2015 2016 2017 2018
tegelik hüpoteetiline
Eesti välisnõudluse kasv
Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank.

31. INTRESSIMÄÄRA OTSENE MÕJU MAJANDUSELE
ON MUDELSIMULATSIOONIS NÕRK
31
-0.02%
0.00%
0.02%
0.04%
0.06%
0.08%
0.10%
0.12%
0.14%
0.16%
0.18%
2013 2014 2015 2016 2017 2018
piiranguga piiranguta
Intressimäära muutuse mõju SKP kasvule
Allikas: Eesti Pank.
-0.01%
0.00%
0.01%
0.02%
0.03%
0.04%
0.05%
2013 2014 2015 2016 2017 2018
piiranguga piiranguta
Intressimäära muutuse mõju inflatsioonile
Allikas: Eesti Pank.

32. LEEBE RAHAPOLIITIKA KIIRENDAS 2017. JA 2018. AASTAL
EESTI MAJANDUSKASVU MÄRKIMISVÄÄRSELT
32
1.000
1.010
1.020
1.030
1.040
1.050
1.060
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
2013 2014 2015 2016 2017 2018
intressimäära piirang intressimäära kanal
väliskaubanduse kanal tegelik
hüpoteetiline
Rahapoliitika mõju SKP kasvule
Allikas: Eesti Pank.
1.000
1.005
1.010
1.015
1.020
1.025
1.030
1.035
1.040
0%
1%
2%
3%
4%
2013 2014 2015 2016 2017 2018
intressimäära piirang intressimäära kanal
väliskaubanduse kanal tegelik
hüpoteetiline
Rahapoliitika mõju inflatsioonile
Allikas: Eesti Pank.
SKP kasv oli aastatel 2017 ja 2018 rahapoliitika mõjul ligikaudu protsendipunkti võrra
kiirem ja inflatsioon 0,2–0,3 protsendipunkti võrra kõrgem, kui need muidu oleksid olnud

33. KOKKUVÕTE
Madis Müller

34. Kuigi Eesti Pank hindas euroala rahapoliitika mõju kitsalt Eesti majandusele,
on tähtis meeles pidada, et:
 Euroala rahapoliitika lähtub kogu euroalast; iga konkreetse riigi majanduse
sujuvas toimimises on oluline roll nii majanduse paindlikkusel kui ka
majanduspoliitikal
 Rahapoliitika mõju majanduskasvule piirdub eelkõige majandustsüklite
silumisega ning loob seeläbi vaid soodsamad kasvueeldused pikemas
perspektiivis – rahapoliitika abil ei saa püsivalt suurendada euroala jõukust
RAHAPOLIITIKAT TEHAKSE
KOGU EUROALA HUVIDES
34

35. Rahaturuintressimäärade langusel on olnud ujuva intressimääraga laenude
suure osakaalu tõttu Eesti laenuvõtjatele tugev ja kiire mõju
Laenukulude alanemist piirab intressipõrandaga laenulepingute kasutuselevõtt
alates 2013. aastast ja alusintressimäära muutusel allpool nulli on tagasihoidlik
mõju laenuvõtja intressikuludele
 Alates 2015. aasta lõpust on Eesti majapidamised ja ettevõtted negatiivse
EURIBORi tõttu siiski säästnud intressikuludelt ligikaudu 75 miljonit eurot
LAENUVÕTJA
35

36. Eestis ei ole pangad jaeklientidele negatiivseid hoiuseintressimäärasid
kehtestanud ja ka suurklientide puhul on neid üle kantud väga piiratud ulatuses
Madalad ja negatiivsed intressimäärad mõjutavad aga säästmis- ja
investeerimisotsuseid ka kaudsemalt:
 Majapidamiste ja ettevõtete säästmine ei ole siiski vähenenud (seda on
toetanud majanduse ja sissetulekute kasv)
 Suurenenud on majapidamiste investeerimine reaalvaradesse
 Mõnevõrra on suurenenud investeerimine väärtpaberiturgudele
 Hoogsalt on kasvanud säästude paigutamine vähem reguleeritud või
reguleerimata finantssektorisse (hoiu-laenuühistud, ühisrahastusplatvormid)
SÄÄSTJA
36

37. Euroopa Keskpanga hoiustamise püsivõimaluse intressimäära langetamine
negatiivseks on Eesti finantssektorit mõjutanud, kuid seni vähemal määral kui
euroalal keskmiselt
Pangad ei ole märkimisväärselt suurendanud oma laenuportfelli riskisust
ega keskendunud riskantsematele ärisegmentidele, kuid on suutnud
puhasintressitulu küllaltki hästi säilitada
Madalad intressimäärad toetavad pankade varade kvaliteeti ja kasumlikkust
seeläbi, et paraneb laenuvõtjate võimekus laene teenindada
FINANTSSEKTOR
37

38. Reaalsed ehk inflatsiooni arvesse võtvad intressimäärad on Eestis olnud aastatel
2011–2019 madalamad ja seega ka rahapoliitika toetavam kui enamikus teistes
euroala riikides
Euroopa Keskpanga rahapoliitika mõju Eesti majanduskasvule ja inflatsioonile
on võrreldes euroala keskmisega suurem ja negatiivsete intressimäärade perioodil
ei ole see olnud varasemast oluliselt erinev
 Lisaks otsesele intressimäära kanalile toob rahapoliitika leevendamine kaasa
majandusaktiivsuse kasvu euroalal tervikuna ja selle mõju Eestile on suur
 Eesti SKP kasv oli aastatel 2017 ja 2018 rahapoliitika mõjul ligikaudu
protsendipunkti võrra kiirem ja inflatsioon 0,2–0,3 protsendipunkti võrra kõrgem
MAJANDUSKASV JA INFLATSIOON
38