Madis Müller Eesti pangandusturust ja ühistulisest pangandusestEesti Pank
Eesti Panga asepresident Madis Müller võttis osa hoiu-laenuühistute ja ühistupanganduse konverentsi aruteluringist „Omavalitsuste ja kohalike pankade roll Euroopa Investeerimiskava toetamisel“
1. november 2016
Madis Müller Eesti pangandusturust ja ühistulisest pangandusestEesti Pank
Eesti Panga asepresident Madis Müller võttis osa hoiu-laenuühistute ja ühistupanganduse konverentsi aruteluringist „Omavalitsuste ja kohalike pankade roll Euroopa Investeerimiskava toetamisel“
1. november 2016
28.10 pressikonverents, kus euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut kommenteerivad keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller.
Riigi eelarvestrateegia 2017–2020. Eelarvestrateegia eesmärk on tagada eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks.
Eesti Panga majanduskommentaar 11.06.2014Eesti Pank
11.06.2014 tutvustasid Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Ardo Hansson. Euroala majanduses toimuvast ja selle mõjust EestileEesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson esines ettekandega euroala majanduse olukorrast ning selle mõjust Eestile Tartu õpetajate sügisfoorumil Vanemuise kontserdimajas. 27.08.2013
Eesti Panga majanduskommentaar 10. detsember 2014Eesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustasid pressikonverentsil Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi. 10.12.2014
Ardo Hansson, Eesti majanduse arengud ja tulevased väljakutsedEesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson esines ettekandega Eesti majanduse arengust ja tulevastest väljakutsetest advokaadibüroo VARUL 20 aasta juubelile pühendatud konverentsil "Õigus ja majandus muutuvas maailmas"
16.05.2014, Tallinn
28.10 pressikonverents, kus euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut kommenteerivad keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller.
Riigi eelarvestrateegia 2017–2020. Eelarvestrateegia eesmärk on tagada eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks.
Eesti Panga majanduskommentaar 11.06.2014Eesti Pank
11.06.2014 tutvustasid Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Ardo Hansson. Euroala majanduses toimuvast ja selle mõjust EestileEesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson esines ettekandega euroala majanduse olukorrast ning selle mõjust Eestile Tartu õpetajate sügisfoorumil Vanemuise kontserdimajas. 27.08.2013
Eesti Panga majanduskommentaar 10. detsember 2014Eesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustasid pressikonverentsil Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi. 10.12.2014
Ardo Hansson, Eesti majanduse arengud ja tulevased väljakutsedEesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson esines ettekandega Eesti majanduse arengust ja tulevastest väljakutsetest advokaadibüroo VARUL 20 aasta juubelile pühendatud konverentsil "Õigus ja majandus muutuvas maailmas"
16.05.2014, Tallinn
Eesti Panga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustasid kõigile majandushuvilistele äsja valminud Eesti finantssektori ülevaadet.
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...Eesti Pank
1. The document analyzes how the effect of macroeconomic news on Italian sovereign interest rate spreads changed before and during the ECB's quantitative easing program from 2014-2022.
2. It finds that macroeconomic news had a significant effect on spreads before QE, with a coefficient of around -4, whereas the effect during QE was near zero, with the difference being statistically significant.
3. The results were robust to different specifications and definitions of news shocks. This suggests that QE helped insulate sovereign bond spreads from the impact of macroeconomic news by removing tail risks and "killing normal market reactions to news."
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023Eesti Pank
22.02.2023 Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Tamm tutvustasid äsja valminud Majanduse Rahastamise Ülevaadet ehk millised on Eesti majapidamiste ja ettevõtete rahastamisvõimalused.
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...Eesti Pank
The thesis analyzes the efficacy of debt relief as a solution to sovereign debt crises in Sub-Saharan Africa, using Ghana, Nigeria, and Zambia as case studies. It conducts debt sustainability analyses under various scenarios of partial or full debt reduction, cancellation, and standstills. Structural impulse response analyses show how macroeconomic factors like growth, interest rates, and exchange rates impact debt levels over time. The results suggest that debt relief can reduce debt burdens but economic reforms are also needed for long-term sustainability. Limitations include low frequency data and lower assumed interest rates.
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...Eesti Pank
The document summarizes a study examining the performance of actively managed global equity funds in Central and Eastern Europe between 2005-2019. The study uses a bootstrap methodology to separate fund manager skill from luck. Key findings include:
- Approximately 5% of funds showed skill in outperforming their benchmarks gross of fees, with one fund in particular outperforming factor returns net and gross of fees.
- Most funds that underperformed did so due to lack of skill rather than bad luck.
- Fees were too high relative to the abnormal performance added by many mutual funds.
- While some fund managers possessed skill, it was generally not enough to cover their fees, suggesting fees may be too high or competition
The document summarizes a study examining how Lithuanian food manufacturing firms adjusted to trade sanctions imposed by Russia in 2014 that banned many agricultural imports from the EU.
The main adjustments included:
- Reducing part-time employment as the most flexible margin of adjustment. Larger reductions occurred for firms more exposed to the Russian market.
- Increasing exports to other countries to compensate for lost Russian exports. More exposed firms increased other exports more.
- Decreasing investment and full-time employment for more exposed firms, though full-time employment adjustments took longer.
A conceptual framework is presented predicting this sequence of adjustments, with part-time labor adjusting first due to lower costs, followed by exports, investment,
The document provides an economic forecast for Estonia from 2022-2025. It finds that high inflation and energy prices are hurting the global and European economies. Inflation in Estonia is projected to remain high in 2023 before slowly falling in 2024-2025. Interest rates are also expected to continue rising to curb inflation. Fiscal policy measures risk exacerbating inflation. Overall the Estonian economy is forecast to recover by late 2023 but high costs and uncertainty will continue weighing on growth.
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...Eesti Pank
Neljapäeval, 20. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus rahvusvaheliselt tunnustatud majandusteadlane Fabio Canova tutvustas koos Evi Pappaga valminud uurimustööd „Kulukad looduskatastroofid, energiatarbimine ning eelarvepoliitika“ (Costly disasters, energy consumption, and the role of fiscal policy).
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for EuropeEesti Pank
31. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus Rahvusvahelise Valuutafondi esindaja Romain A. Duval tutvustas IMFi Euroopa osakonnas vastvalminud regionaalset majandusväljavaadet.
Pressikonverents Eesti Pangas, kus keskpanga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustavad ülevaadet, mis analüüsib suuremaid riske Eesti finantssektoris.
Pressikonverentsil saab teada:
kuidas majanduse jahenemine, kiire hinnakasv ja intresside tõus mõjutavad inimeste ja ettevõtete võimet laene tagasi maksta
milline mõju saab majanduse jahenemisel olema uute laenude andmisel ettevõtetele ja inimestele
kuidas mõjutavad võlakirjaturgudel toimuvad muutused Eesti pangandussektori rahastamist
milliseid samme tuleb keskpanga hinnangul astuda finantssektori tugevuse kindlustamiseks.
2. Sissejuhatus
• 2015. aasta olulisemaks euroala majandust mõjutanud
sündmuseks olid läbirääkimised Kreeka abiprogrammi üle
3. • 2015. a. jaanuaris tuli erakorraliste valimiste järel võimule
kasinusmeetmetevastane partei SYRIZA (149 kohta 300-st)
• Moodustati valitsuskoalitsioon paremäärmusliku ANEL-iga
• Märkimisväärse valimisvõidu tõi: (1) uue poliitjõu kuvand,
(2) lubadus loobuda kärbetest, (3) Alexis Tsiprase populaarsus
Kreeka poliitmaastik
4. Läbirääkimised abiprogrammi
tingimuste üle
• Veebruaris algasid läbirääkimised Kreeka ja võlausaldajate vahel
• Kreeka majandusele mõjusid läbirääkimised kurnavalt
• Juulis kehtestas Kreeka kapitalikontrollid ja nõustus abiprogrammi
tingimustega (>60% kreeklastest toetas euroalas olemist)
• Augustis kinnitati Kreekale 3a abiprogramm mahus €86 mld
Hoiused Kreeka pankades (€ mld)
SYRIZA
võimule tulek
(25.01.2015)
Teine
abiprogramm
(21.02.2012)
Esimene
abiprogramm
(02.05.2010)
5. Kreeka uus valitsus =
stabiilsema ajajärgu algus?
• Kreeka valitsus astus hääleka siseopositsiooni tõttu tagasi
• 20. septembril toimunud erakorralised valimised võitis taaskord
ülekaalukalt SYRIZA (145 kohta 300-st)
• Rahvas andis toetuse abiprogrammi-meelsetele parteidele
• Äärmuslike vaadetega parteid ei kogunud olulist toetust
Valimistulemused
Vasakpoolsed Parempoolsed Alexis Tsipras (SYRIZA) ja Panos Kammenos (ANEL)
6. Euroopa majandus- ja
rahaliidu loomise lõpule viimine
• Kreeka kriis on andnud olulise õppetunni:
Rahaliit peab ühtlasi olema ka fiskaal- ja pangandusliit
Riikide valitsuse võlakoormus suhtena SKP-sseEuroala liikmesriigid 2015a
7. Euroopa majandus- ja
rahaliidu loomise lõpule viimine
• Alanud on arutelu Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise
lõpuleviimise üle
• 22. juunil avaldati nn. viie presidendi aruanne,
mille autoriteks on:
Jean-Claude Juncker, Euroopa Komisjoni
president
Donald Tusk, Ülemkogu president
Jeroen Dijsselbloem, Eurogrupi president
Mario Draghi, Euroopa Keskpanga president
Martin Schulz, Euroopa Parlamendi president
• Euroala täiustamiseks tuleb rakendada kehtivaid majanduspoliitika
reegleid, lõpetada pangandusliidu loomine ja luua kapitaliturgude liit
• Pikemas perspektiivis tuleks kaaluda fiskaalliidu ja selle raames uute
institutsioonide loomist (rakendumine 2025. aastaks)
RAPORTI PÕHISÕNUMID:
8. • Euroala riikide kodanike toetus ühisvaluutale on tõusnud
kõrgeimale tasemele alates 2009. aastast
Eurobaromeeter:
Euroala riikide toetus eurole
Allikas: Eurobaromeeter, juuli 2015
“Kas toetate Euroopa majandus- ja rahaliitu, millel on ühine valuuta
euro?”
Euroala riikide arvamus
9. • Toetus eurole erineb riikide lõikes oluliselt, sama moodi erinevad
teineteisest euroala tulevikku puudutavad visioonid
Eurobaromeeter:
toetus eurole riikide lõikes
Allikas: Eurobaromeeter, juuli 2015
“Kas toetate Euroopa majandus- ja rahaliitu, millel on ühine valuuta euro?”
E U R O A L A V Ä L I S E D R I I G I D