Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialist Rainer Olt esines ettekandega Eesti maksekeskkonnast Eesti Kaupmeeste Liidu korraldatud maksekeskkonna muudatusi käsitleval seminaril 23.04.2013

1. Autor – Esitluse nimetus
Ühtne euromaksete piirkond
SEPA
Rainer Olt
Poliitika ja järelevaatamise allosakond
Makse- ja arveldussüsteemide osakond
Eesti Pank
rainer.olt@eestipank.ee
23.04.2013

2. EURO – meie raha

3. SEPA üldiselt – keskpankade roll
Euroopa Majanduspiirkonna riigid
ühtne sularaha - euro
Ühtne
euromaksete piirkond
elektroonilised kanalid
SEPA idee sai alguse juba 2002 – turu initsiatiivina
“SEPA-le ülemineku määrus” võeti vastu 2012
Maksekeskkonna edendamine
läbi koostöö ja poliitiliste
seisukohtade avalikustamise
(n SEPA eduraportid).
Regulatsioonide väljatöötamisse
Euroopa Keskpankade Süsteemi
ühtse sisendi andmine.
Eestis – Maksekeskkonna Foorum
ja aktiivne koostöö Pangaliidu ning
Rahandusministeeriumiga.

4. SEPA eesmärk
• Konkurentsivõimeline ja uuenduslik jaemakseteenuse
turg
– soodsamad maksevõimalused
– tõhusamad tooted
– parem kvaliteet
• Ühtsed makselahendused üle Euroopa
– 1+1 ehk üks pangakonto ja üks pangakaart

5. SEPA Eestis
• SEPA tingimustele vastavate makseviiside
kasutuselevõtt Eestis on toimunud järk-järgult:
– ELiga liitumine 2004 → EU makse
– euro kasutuselevõtmine 2011 → EU makse hind = kodumaine
– SEPAle üleminek 2014 → kodumaine = SEPA makse
• Muudatuste positiivsed mõjud:
SEPA
maksekorraldused
• Võrreldes krooni ajaga on eestimaalased hinnanguliselt
säästnud kahe aastaga ligi 15 miljonit eurot.
• Riigisisesed ja piiriülesed maksed on sama lihtsad ja
mugavad.
• Piiriülesed maksed on kiiremad.
SEPA
otsekorraldused
• Võimalus tasuda piiriüleselt tarbitud toodete/teenuste
eest oma Eestis asuvalt pangakontolt.
• Maksjate turvalisus on tagatud.

6. Eesti maksekeskkond peale SEPA-le
üleminekut
Praegu Tulevikus
Riigisiseselt:
• maksekorraldus
• pangasisene ja pankadevaheline
otsekorraldus
• e-arve kliendi internetipangas + ühekordne
maksekorraldus
Piiriüleselt:
• SEPA maksekorraldus
• Otsekorralduse ja e-arve osas pole lahendust
Riigisiseselt:
• SEPA maksekorraldused
• pangasisene ja pankadevaheline e-arve
püsimakseteenus = e-arve internetipangas +
soovi korral automaatne SEPA maksekorraldus
Piiriüleselt:
• SEPA maksekorraldus
• SEPA otsekorraldus
IBAN ehk
rahvusvaheline kontonumber
IBAN ehk
rahvusvaheline kontonumber

7. SEPA-le ülemineku esimene raport – Euroopa Keskpank
http://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/other/sepamigrationreport201303en.pdf

8. Üleminek SEPA maksekorraldustele
• Praegu vastavad kogu Eesti makseliiklusest SEPA tingimustele ainult piiriülesed
euromaksed Euroopa majanduspiirkonnas. Pärast 1. veebruari 2014 muudetakse kõik
maksekorraldused vastavaks SEPA tingimustele

9. Foorituled

10. Selleks, et üleminek SEPA-le toimuks
õigeaegselt, soovitab eurosüsteem raportis
järgnevat:
• Pangad peaksid juba 2013 teise kvartali lõpuks võimaldama klientidel
(ettevõtetel ja avaliku sektori asutustel) soovi korral testida SEPA
tingimustele vastavate maksete tegemist
• Ettevõtted ja avaliku sektori asutused peaksid SEPA-le ülemineku
planeerima juba 2013 kolmanda kvartali lõpuks, et vältida võimalikke
riske ja takistusi, mis võivad liiga hilisel migratsioonil ette tulla
– n IT ettevõtted ei suuda arendusi õigeaegselt teostada, sest nõudlus on liiga suur; pangad ei suuda
vajaminevaid testimisi suure mahu tõttu õigeaegselt läbi viia
• Otsekorralduste osas peaksid riigid 2013 kolmanda kvartali lõpuks
vähemalt 50% ulatuses üle minema SEPA otsekorraldustele.
Riikides, kus tuleb mandaadid täielikult ringi teha (sh anda mandaatide
haldamise kohustus ettevõtetele), tuleks samaks ajaks migreerida ca 1/3.
– Lisaks oma süsteemide/kanalite uuendamisele, peaksid pangad SEPA otsekorralduste osas tegema
selgitustööd lõpp-tarbijatele (ja ka ettevõtetele). SEPA otsekorralduste puhul peavad klienti kaitsvad meetmed
(otsekorralduse perioodilisus, limiit, must nimekiri) olema rakendatud 1. veebruariks 2014.
• Täiendavalt lubab eurosüsteem rohkem panustada, et tõsta oluliste
osapoolte teadlikkust

11. Eesti maksekeskkonna üleminek SEPA-le
ülevaade hetkeseisust (31.03.2013)
• Eestis saavad pangad SEPA-le üleminekuks tarvilike muudatustega valmis
1. veebruariks 2014.
• Eesti kasutab aastast üleminekuperioodi (1. veebruarini 2015 võimalusega
seda vajadusel 12 kuu võrra pikendada). Sel ajal võivad pangad pakkuda
tarbijatele (IBAN-ile üleminek) ja ettevõtetele (ISO 20022 XML formaadi
kasutuselevõtt) maksete teisendamisteenuseid.
• Eestis ei minda üle SEPA otsekorraldusele. Selle asemel hakatakse
kasutama e-arvel ja SEPA kreeditkorraldusel põhinevat uut teenust (e-arve
püsimakseteenus).
• SEPA otsekorraldus tuuakse turule eraldi teenusena. Esialgu saavad seda
kasutada vaid maksjad Euroopast ostetud toodete ja teenuste eest
tasumisel.
• SEPA-st teavitamine ja meediasuhtlus. Eesti Pank toetab teavitamist ja
meediasuhtlust läbi oma kanalite – maksekeskkonna
foorum, pressiteated, pressiüritused, koduleht. Pangad suhtlevad
klientidega oma kanalite kaudu ja korraldavad seminare.
Meediakampaaniaid ei tehta.
• 4

12. Tänan tähelepanu eest!
www.eestipank.ee/sepa;
www.pangaliit.ee/et/maksefoorum;
www.sepa.eu