Ardo Hansson, Eesti majanduse arengud ja tulevased väljakutsedEesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson esines ettekandega Eesti majanduse arengust ja tulevastest väljakutsetest advokaadibüroo VARUL 20 aasta juubelile pühendatud konverentsil "Õigus ja majandus muutuvas maailmas"
16.05.2014, Tallinn
Eesti Panga majanduskommentaar 12. detsembril 2013Eesti Pank
12.12.2013 pressikonverentsil tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik.
Eesti Panga majanduskommentaar 10. detsember 2014Eesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustasid pressikonverentsil Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi. 10.12.2014
Ardo Hansson, Eesti majanduse arengud ja tulevased väljakutsedEesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson esines ettekandega Eesti majanduse arengust ja tulevastest väljakutsetest advokaadibüroo VARUL 20 aasta juubelile pühendatud konverentsil "Õigus ja majandus muutuvas maailmas"
16.05.2014, Tallinn
Eesti Panga majanduskommentaar 12. detsembril 2013Eesti Pank
12.12.2013 pressikonverentsil tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik.
Eesti Panga majanduskommentaar 10. detsember 2014Eesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustasid pressikonverentsil Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi. 10.12.2014
Eesti Panga majandusprognoos 9. detsember 2015Eesti Pank
Eesti Panga pressikonverentsi esitlus, kus keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi. Pressikonverentsil anname ülevaate:
• hinnatõusust - kui kiiresti ja mille tõttu hinnad tõusevad aastail 2016-2017;
• palgakasvu kiirusest aastail 2016-2017;
• Eesti majanduskasvu allikatest;
• Eesti ettevõtete senisest käekäigust eksporditurgudel, millistest riikidest on kasvu oodata;
• Eesti muutunud asetusest võrdluses Euroopaga investeeringute ja sissetulekute tasemes.
Avalik loeng. Eesti Panga majandusprognoosi tutvustus 13. juunil 2013Eesti Pank
Majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai tutvustas Eesti Panga vastvalminud majandusprognoosi ja andis ülevaate Eesti majanduse viimase aja arengust.
Eesti Pank koostab Eesti majanduse prognoosi kaks korda aastas. Prognoos valmib koostöös EKPga ning on ühtlasi ka sisendiks euroala majandusprognoosile. Ettekanne põhineb 12. juunil avaldataval väljaandel Rahapoliitika ja Majandus. Prognoos hõlmab ettevaadet kuni 2015. aastani.
Eesti Panga majanduskommentaar 10. juuni 2015Eesti Pank
Eesti Panga pressikonverentsil tutvustasid Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Eesti Panga majanduskommentaar 8.06.2016Eesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi aastani 2018.
Ardo Hansson. Euroala majanduses toimuvast ja selle mõjust EestileEesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson esines ettekandega euroala majanduse olukorrast ning selle mõjust Eestile Tartu õpetajate sügisfoorumil Vanemuise kontserdimajas. 27.08.2013
28.10 pressikonverents, kus euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut kommenteerivad keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller.
Eesti Panga veebiseminar, kus keskpanga ökonomistid Orsolya Soosaar, Katri Urke, Lauri Matsulevitš ja Kaspar Oja tutvustasid vast valminud Tööturu Ülevaadet.
13.04.2021
Eesti Panga avalik loeng. Tööturu Ülevaade 1/2015Eesti Pank
Eesti Panga muuseumis toimus 9. aprillil 2015 avalik loeng, kus keskpanga ökonomistid Orsolya Soosaar ja Natalja Viilmann tutvustasid Eesti tööturu ülevaadet.
Keskpanga ökonomist Natalja Viilmann tutvustab Eesti majanduse konkurentsivõime ülevaadet.
Ülevaates analüüsitakse Eesti ekspordivõimet, suhtelise tootlikkuse kasvu ja vaadeldakse rahvusvahelistel turgudel hakkamasaamist iseloomustavaid näitajaid, mis põhinevad siinsete hindade ja palkade dünaamika võrdlusel Eesti peamiste kaubanduspartneritega. Analüüs Eesti majanduse konkurentsivõime kohta valmib kord aastas.
Eesti Panga majandusprognoos 9. detsember 2015Eesti Pank
Eesti Panga pressikonverentsi esitlus, kus keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi. Pressikonverentsil anname ülevaate:
• hinnatõusust - kui kiiresti ja mille tõttu hinnad tõusevad aastail 2016-2017;
• palgakasvu kiirusest aastail 2016-2017;
• Eesti majanduskasvu allikatest;
• Eesti ettevõtete senisest käekäigust eksporditurgudel, millistest riikidest on kasvu oodata;
• Eesti muutunud asetusest võrdluses Euroopaga investeeringute ja sissetulekute tasemes.
Avalik loeng. Eesti Panga majandusprognoosi tutvustus 13. juunil 2013Eesti Pank
Majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai tutvustas Eesti Panga vastvalminud majandusprognoosi ja andis ülevaate Eesti majanduse viimase aja arengust.
Eesti Pank koostab Eesti majanduse prognoosi kaks korda aastas. Prognoos valmib koostöös EKPga ning on ühtlasi ka sisendiks euroala majandusprognoosile. Ettekanne põhineb 12. juunil avaldataval väljaandel Rahapoliitika ja Majandus. Prognoos hõlmab ettevaadet kuni 2015. aastani.
Eesti Panga majanduskommentaar 10. juuni 2015Eesti Pank
Eesti Panga pressikonverentsil tutvustasid Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Eesti Panga majanduskommentaar 8.06.2016Eesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi aastani 2018.
Ardo Hansson. Euroala majanduses toimuvast ja selle mõjust EestileEesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson esines ettekandega euroala majanduse olukorrast ning selle mõjust Eestile Tartu õpetajate sügisfoorumil Vanemuise kontserdimajas. 27.08.2013
28.10 pressikonverents, kus euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut kommenteerivad keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller.
Eesti Panga veebiseminar, kus keskpanga ökonomistid Orsolya Soosaar, Katri Urke, Lauri Matsulevitš ja Kaspar Oja tutvustasid vast valminud Tööturu Ülevaadet.
13.04.2021
Eesti Panga avalik loeng. Tööturu Ülevaade 1/2015Eesti Pank
Eesti Panga muuseumis toimus 9. aprillil 2015 avalik loeng, kus keskpanga ökonomistid Orsolya Soosaar ja Natalja Viilmann tutvustasid Eesti tööturu ülevaadet.
Keskpanga ökonomist Natalja Viilmann tutvustab Eesti majanduse konkurentsivõime ülevaadet.
Ülevaates analüüsitakse Eesti ekspordivõimet, suhtelise tootlikkuse kasvu ja vaadeldakse rahvusvahelistel turgudel hakkamasaamist iseloomustavaid näitajaid, mis põhinevad siinsete hindade ja palkade dünaamika võrdlusel Eesti peamiste kaubanduspartneritega. Analüüs Eesti majanduse konkurentsivõime kohta valmib kord aastas.
Madis Müller. Estonian financial sector – recent developments and the changin...Eesti Pank
The document summarizes recent developments in Estonia's financial sector and the changing role of Eesti Pank (the central bank of Estonia). It notes that Estonia's banking sector is dominated by Nordic banks and that credit growth is slowing while the real estate market is recovering. It discusses Eesti Pank taking on new responsibilities for macroprudential supervision and the implications of the new Single Supervisory Mechanism for oversight of Nordic bank subsidiaries in Estonia. Close cooperation will be needed between Nordic and Baltic authorities and the European Central Bank as financial supervision responsibilities are merged.
Karsten Staehr. The Euro Plus Pact: Competitiveness and External Capital Flow...Eesti Pank
The document summarizes a presentation on the relationship between competitiveness and external capital flows in EU countries. It discusses the Euro Plus Pact, which assumes that weak competitiveness, as measured by increasing unit labor costs, leads to current account deficits. However, the presentation finds that empirical evidence does not support this relationship. Granger causality tests and VAR models instead indicate that increased capital inflows lead to a short-term real exchange rate appreciation and deterioration of competitiveness. The findings suggest the Euro Plus Pact has the causal relationship backwards and that relative wages are highly dependent on credit availability.
Catherine Fuss (National Bank of Belgium). Firm dynamics and employment adjus...Eesti Pank
The document analyzes employment dynamics at multinational firms (MNFs) and domestic firms during the crisis. It finds that while both contributed to job losses, domestic firms primarily reduced employment through firm exits, cutting over 29,000 jobs. Meanwhile, MNFs reduced employment mainly through downsizing by incumbent firms, shedding over 36,000 jobs. The document examines whether MNFs exhibit greater employment volatility than domestic firms due to easier international reallocation and a "home bias" during difficult times.
9. oktoobril toimus Eesti Panga muuseumi pressiruumis infotund, kus keskpanga ökonomistid Natalja Viilmann ja Orsolya Soosaar andsid ülevaate Eesti tööturu arengust.
Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013Eesti Pank
Eesti Panga avatud loeng 15.05.2013
Eesti Panga majandusuuringute allosakonna juhataja Tairi Rõõm ja vanemökonomist Jaanika Meriküll tutvustavad uuringut "Palkade ja tootlikkuse areng Eestis".
Eesti Panga majanduskommentaar 11.06.2014Eesti Pank
11.06.2014 tutvustasid Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Eesti Panga avalik loeng. Juuniprognoosi tutvustamineEesti Pank
Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai tutvustas 12. juunil 2014 Eesti Panga juuniprognoosi.
Esitlusel keskendutakse Eesti majanduse hetkeolukorra analüüsile ja Eesti majanduse väljavaadetele käesoleval ning järgneval kahel aastal.
Eesti Panga majanduskommentaar 13.12.2016Eesti Pank
Keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi.
Ülo Kaasik. Eesti majanduse hetkeseis ja palkade arenguvõimaluste väljavaade.Eesti Pank
Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku ettekanne Eesti majanduse hetkeolukorrast Pärnu Konverentside korraldataval konverentsil Palga Päev 2014 „Õigustatud ootus?“
26.06.2018 pressikonverentsi slaidid, kus keskpanga president Ardo Hansson ning asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
17. aprilli pressikonverents, kus Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut kommenteerivad keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller.
Eesti Panga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustasid kõigile majandushuvilistele äsja valminud Eesti finantssektori ülevaadet.
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...Eesti Pank
1. The document analyzes how the effect of macroeconomic news on Italian sovereign interest rate spreads changed before and during the ECB's quantitative easing program from 2014-2022.
2. It finds that macroeconomic news had a significant effect on spreads before QE, with a coefficient of around -4, whereas the effect during QE was near zero, with the difference being statistically significant.
3. The results were robust to different specifications and definitions of news shocks. This suggests that QE helped insulate sovereign bond spreads from the impact of macroeconomic news by removing tail risks and "killing normal market reactions to news."
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023Eesti Pank
22.02.2023 Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Tamm tutvustasid äsja valminud Majanduse Rahastamise Ülevaadet ehk millised on Eesti majapidamiste ja ettevõtete rahastamisvõimalused.
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...Eesti Pank
The thesis analyzes the efficacy of debt relief as a solution to sovereign debt crises in Sub-Saharan Africa, using Ghana, Nigeria, and Zambia as case studies. It conducts debt sustainability analyses under various scenarios of partial or full debt reduction, cancellation, and standstills. Structural impulse response analyses show how macroeconomic factors like growth, interest rates, and exchange rates impact debt levels over time. The results suggest that debt relief can reduce debt burdens but economic reforms are also needed for long-term sustainability. Limitations include low frequency data and lower assumed interest rates.
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...Eesti Pank
The document summarizes a study examining the performance of actively managed global equity funds in Central and Eastern Europe between 2005-2019. The study uses a bootstrap methodology to separate fund manager skill from luck. Key findings include:
- Approximately 5% of funds showed skill in outperforming their benchmarks gross of fees, with one fund in particular outperforming factor returns net and gross of fees.
- Most funds that underperformed did so due to lack of skill rather than bad luck.
- Fees were too high relative to the abnormal performance added by many mutual funds.
- While some fund managers possessed skill, it was generally not enough to cover their fees, suggesting fees may be too high or competition
The document summarizes a study examining how Lithuanian food manufacturing firms adjusted to trade sanctions imposed by Russia in 2014 that banned many agricultural imports from the EU.
The main adjustments included:
- Reducing part-time employment as the most flexible margin of adjustment. Larger reductions occurred for firms more exposed to the Russian market.
- Increasing exports to other countries to compensate for lost Russian exports. More exposed firms increased other exports more.
- Decreasing investment and full-time employment for more exposed firms, though full-time employment adjustments took longer.
A conceptual framework is presented predicting this sequence of adjustments, with part-time labor adjusting first due to lower costs, followed by exports, investment,
The document provides an economic forecast for Estonia from 2022-2025. It finds that high inflation and energy prices are hurting the global and European economies. Inflation in Estonia is projected to remain high in 2023 before slowly falling in 2024-2025. Interest rates are also expected to continue rising to curb inflation. Fiscal policy measures risk exacerbating inflation. Overall the Estonian economy is forecast to recover by late 2023 but high costs and uncertainty will continue weighing on growth.
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...Eesti Pank
Neljapäeval, 20. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus rahvusvaheliselt tunnustatud majandusteadlane Fabio Canova tutvustas koos Evi Pappaga valminud uurimustööd „Kulukad looduskatastroofid, energiatarbimine ning eelarvepoliitika“ (Costly disasters, energy consumption, and the role of fiscal policy).
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for EuropeEesti Pank
31. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus Rahvusvahelise Valuutafondi esindaja Romain A. Duval tutvustas IMFi Euroopa osakonnas vastvalminud regionaalset majandusväljavaadet.
Pressikonverents Eesti Pangas, kus keskpanga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustavad ülevaadet, mis analüüsib suuremaid riske Eesti finantssektoris.
Pressikonverentsil saab teada:
kuidas majanduse jahenemine, kiire hinnakasv ja intresside tõus mõjutavad inimeste ja ettevõtete võimet laene tagasi maksta
milline mõju saab majanduse jahenemisel olema uute laenude andmisel ettevõtetele ja inimestele
kuidas mõjutavad võlakirjaturgudel toimuvad muutused Eesti pangandussektori rahastamist
milliseid samme tuleb keskpanga hinnangul astuda finantssektori tugevuse kindlustamiseks.
2. • Kriis näitab taandumise märke, kuid maailm ei taastu ühtlaselt
• Eesti väike majanduskasv varjutab pilti tugevast tootmistegevusest
• Eesti edasist majanduskasvu määrab järjest enam see, kuidas rakendada
olemasolevat nappi inimressurssi
25.09.2013 Äriplaan 2014 2
3. Hetkeseis meid ümbritsevas majandusruumis
• Euroalal on märgata majandusaktiivsuse elavnemist
– Sel aastal sai läbi 6 kvartalit väldanud majanduslangus, mis oli pikim
ühisraha senises ajaloos
– Kriisist väljumise taga on Euroopa Liidu institutsioonide otsustavad
sammud
• Esimesed positiivsed märgid ei anna alust liigsele kindlustundele
– Finantsvõimendus on vähenenud, era- ja avalik sektor vähendavad
võlakoormust ja parandavad bilansse
– Aastate jooksul tekkinud tasakaalustamatuste likvideerimine võtab aega
• Üleilmne taastumine on ebaühtlane
– Arenenud riikide positsioon on tugevnenud, kuid arenevaid riike
kimbutavad kasvuraskused
– Suve lõpul on mitmed organisatsioonid alandanud arenevate riikide
kasvuprognoose
25.09.2013 Äriplaan 2014 3
5. Senised reformid kannavad vilju
25.09.2013 Äriplaan 2014 5
Allikas: Euroopa Komisjon
• Eelarve puudujääk väheneb nii Euroopas kui ka teistes piirkondades
• Euroopa Komisjon prognoosib selle tendentsi jätkumist
Eelarve tasakaal Eelarve tasakaal
6. Eesti asub Euroopa kasvukaardil soodsas
piirkonnas
25.09.2013 Äriplaan 2014 6
Allikas: Euroopa Komisjon
20142013 EUROOPA RIIKIDE MAJANDUSKASV
Allikas: Euroopa Komisjon
• Peamiste kaubanduspartnerite osas valmistab muret Soome käekäik
negatiivne
0% - 1%
1% - 2%
2% - 3%
3% ja enam
7. Eesti olulise kaubanduspartneri, Soome majandus
on silmitsi struktuursete probleemidega
25.09.2013 Äriplaan 2014 7
0
1
2
3
4
5
6
1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005 2010
Paberitööstus Elektroonika
Osakaal SKP.st, %
Allikas: Suomen Tilastokeskus, Soome Pank 24877
• Soomele oluline olnud paberi- ja elektroonikatööstus on hääbunud
Allikas: Soome statistikaamet, Soome Pank
8. Soome majandust koormab tööjõukulude kasv
25.09.2013 Äriplaan 2014 8
• Viimasel kümnel aastal on kulutused tööjõule kasvanud kiirelt, mis on vähendanud
majanduse konkurentsivõimet
Allikas: Eurostat
9. Tööjõukulude kiire kasv on tuntav ka Eestis
25.09.2013 Äriplaan 2014 9
Allikas: Statistikaamet, Eesti Panga arvutused
• Tööjõukulud on kandunud lõpptoodete hinda eelkõige teenuste sektoris
• Keskmine brutokuupalk kasvas 2013.a teises kvartalis 8,5%, teenuste (v.a side) hinnatase
tõusis augustis 4,2%
• Väliskonkurentsile avatud tööstuse tegevusaladel on raske palgasurvele järgi anda ja seetõttu
hinda tõsta – sellega kaasneks konkurentsivõime langus
10. Eesti palkasid survestab tööjõupuudus
25.09.2013 Äriplaan 2014 10
Allikas: Euroopa Komisjon
• Ettevõtted hindavad tootmist piiravatest teguritest olulisimaks nõudlust, kuid
suurenenud on ka tööjõunappuse osatähtsus
• Tööstusettevõtete hinnangu kohaselt ei sea finantseerimistingimused arengule takistusi
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Tööstusettevõtete toodangukasvu piiravad faktorid
piiranguid pole ebapiisav nõudlus tööjõu puudus
materjali/seadmete puudus muud finantsprobleemid
11. Olemas on ka kasutamata puhvreid
25.09.2013 Äriplaan 2014 11
• Alarakendatud ja seni tööd mitte otsinud inimesi on umbes 60 tuhat
• Selle ressursi kaasamine eeldab tõenäoliselt suuremat töötingimuste paindlikkust
• Reservatsioonipalk, st palk, millega praegused töötud on nõus tööle asuma, on kiirelt
tõusnud (aastaga 11,4%-15,4%, sõltuvalt haridustasemest)
Allikas: Statistikaamet
12. Suurenevad tööjõukulud hakkavad kergitama
alusinflatsiooni
25.09.2013 Äriplaan 2014 12
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
alusinflatsioon majapidamiste energia toiduained kütused tarbijahinnaindeks
Allikas: Statistikaamet, Eesti Pank
• Alusinflatsioon on seni püsinud madal tänu sideteenuste jätkuvale odavnemisele ning
tööstuskaupade aeglasele hinnakasvule
• Järgmisel aastal on majapidamiste energia hinnatõus märksa väiksem kui tänavu
(2013. aastal enam kui 1 pp ehk umbes kolmandik inflatsioonist)
13. Eesti väike majanduskasv on tugevalt
mõjutatud ühest tegevusalast
25.09.2013 Äriplaan 2014 13
Allikas: Statistikaamet, Eesti Panga arvutused
• Majanduskasv langes teises kvartalis 1%ni, kuid aeglustumine polnud laiapõhjaline
• Veonduse ja laonduse kõrval kasvas ülejäänud majandus aastaga 2,4%
• Tegevusalade lisandväärtus (v.a veondus ja laondus) kasvas 3,4% ning kasv on kiirenenud
14. Eelolevatel aastatel võime oodata
majandusaktiivsuse suurenemist
25.09.2013 Äriplaan 2014 14
Allikas: Statistikaamet, Eesti Panga arvutused
• Majanduskasv jõuab juba järgmisel aastal 4% juurde, mis on lähedal Eesti oodatavale
pikaajalisele kasvumäärale
15. Euroopa majandus kosub üksnes sammhaaval
• Majanduskeskkond meie ümber on muutunud, kasvuüllatusi ei tasu
üleilmsel areenil oodata
• Euroalal jätkub mõõdukas majandusaktiivsuse taastumine madala
inflatsiooni keskkonnas. See võimaldab keskpangal intresside taset
madalana hoida
• Euroopa Keskpank on kinnitanud, et intressid võivad lähiajal püsida
praegusel või madalamatel tasemetel
• Muude majanduspoliitika valdkondade positiivne mõju on hakanud
juba avalduma. Euroala eelarvepositsioon on paranenud ning
konkurentsivõime kasvanud (sh probleemsetes riikides)
• Praegused märgid euroala majanduse elavnemisest on õrnal
pinnasel, riskid on endiselt allapoole
25.09.2013 Äriplaan 2014 15
16. Eestil tuleb rõhuda tugevustele, kuid edasine areng
eeldab ka kitsaskohtade teadvustamist
• Eesti on hoopis teises arengufaasis võrreldes eelmise kümnendiga, meile
jõukohane 3-4% majanduskasv on saavutatav juba järgmisel aastal
• Eestil on jätkuvalt potentsiaali kasvada kiiremini kui ülejäänud euroala
• Eesti majanduskasv oli esimesel poolaastal üllatavalt nõrk, kuid sel pole
laiapõhjalist alust
• Eesti eelis teiste Euroopa riikide eest on kriisist väljumine suurenenud
võlakoormata – riigivõlg on jätkuvalt Euroopa väikseim. See pakub
kindlust maksusüsteemi stabiilsuse osas
• Järjest enam hakkab Eesti arengut mõjutama inimtegur – Eestis elavate
inimeste arv väheneb, sealhulgas ka tööealiste hulk
• Mitte üksnes tööjõuressursi hulk, vaid ka selle arendamine on eelolevatel
aastatel tootmismahu suurendamise keskne küsimus
25.09.2013 Äriplaan 2014 16
17. 25.09.2013 Äriplaan 2014 17
2012 2013 2014 2015
SKP (miljardit eurot) 17,0 17,9 19,2 20,7
SKP muutus püsihindades (%) 3,2 2,0 4,2 4,3
THI inflatsioon (%) 3,9 3,0 2,5 2,7
Tööpuuduse määr (%) 10,2 9,2 8,8 8,5
Keskmine brutokuupalga muutus (%) 5,9 5,1 6,4 7,4
Eelarve tasakaal (% SKPst) -0,3 -0,3 0,0 0,2
Majandusprognoos põhinäitajate kaupa
Allikad: Statistikaamet, Eesti Pank
Eesti Panga juunikuise majandusprognoosi
põhinäitajad