Eesti Panga veebiseminar, kus keskpanga ökonomistid Orsolya Soosaar, Katri Urke, Lauri Matsulevitš ja Kaspar Oja tutvustasid vast valminud Tööturu Ülevaadet. 13.04.2021

1. Tööturu Ülevaade 1/2021
Orsolya Soosaar, Lauri Matsulevitš, Katri Urke, Kaspar Oja
Eesti Pank 2021

2. Hõive
Vabad töökohad
Tööpuudus
Tööjõus osalemine ja tööealine elanikkond
Keskmine palk
Taustinfo 1. Hõive ja palk Eesti tervishoius Euroopa Liidu võrdluses
Taustinfo 2. Eesti elanike osalemine täiendõppes
Taustinfo 3. Soolise palgalõhe vähenemise põhjused
ÜLEVAATE TEEMAD
2

3. HÕIVE

4. II POOLAASTA JA KOROONAVIIRUSE TEINE LAINE
EI TOONUD KAASA HÕIVE TÄIENDAVAT LANGUST
4
• Aastavõrdluses oli hõive 3-4,3% madalam
• IV kvartalis hõive suurenes võrreldes III kvartaliga

5. HÕIVE KOHANES MADALAMA NÕUDLUSEGA
OSALISELT LÄBI VÄLISMAISTE TÖÖTAJATE
5
• Lahkuvate töötajate asemele värvati uusi vähem
• Hõive langus ehituses oli samas suurusjärgus väljastpoolt Euroopa Liitu värvatud
töötajate vähenemisega

6. PENDELTÖÖTAJAID ON ROHKEM
6
• Soome ehitussektor on peamine siht väljapoole pendelrändes
• Võimalus ja valmidus välismaale tööle minna pidurdab hõive alanedes tööpuuduse kasvu

7. VALITSUSSEKTORILE TÄHENDAS KRIIS
TÖÖKOORMUSE KASVU
7
• Valitsussektori hõive on kasvanud hariduses ja tervishoius

8. HÕIVE LANGUS ON TÄIEL MÄÄRAL
TULNUD ERASEKTORIST
8
• Registriandmed viitavad paranemisele II poolaastal

9. HÕIVEOOTUSED ON 2021. AASTA ALGUSEST
PARANENUD
9
• Järsult on paranenud hõiveootused ehituses ja töötlevas tööstuses
• Teenuste sektoris oli uute piirangute mõju ootustele suurim
• Märtsi andmed ei peegelda veel uute piirangute mõju täiel määral

10. EESTI ELANIKE TÄIENDÕPPES OSALEMINE
10
Õppes osalemise poolest on Eesti ELis paremate seas

11. EESTI ELANIKE TÄIENDÕPPES OSALEMINE
11
• Väiksema tõenäosusega osalevad täiendõppes
• mehed
• lihttöölised
• Kirde-Eesti elanikud

12. HÕIVE JA PALK EESTI TERVISHOIUS
EUROOPA LIIDU VÕRDLUSES
12
Olukorras, kus mitmel tegevusalal on nõudlus tööjõu järele kriisi tõttu
vähenenud, valitseb tervishoius praegu pigem töökäte puudus

13. PRAEGUSE PANDEEMIA TINGIMUSTES ON
EESTI TERVISHOIUSÜSTEEMI ÜHE KITSASKOHANA
VÄLJA TOODUD ÕDEDE PUUDUST
13

14. LÄHIAASTATEL VÕIB TERVISHOIUS SUUREMAT
TÖÖJÕUNÕUDLUST PÕHJUSTADA KA SENISTE
TÖÖTAJATE PENSIONILE SIIRDUMINE
14

15. TERVISHOIU TIPPSPETSIALISTIDE PALGATASE
ON RIIGI KESKMISE SUHTES TEISTE RIIKIDEGA
VÕRRELDES ÜSNA KÕRGE
15
Veidi madalamat kvalifikatsiooni nõudvate ametikohtade palgatase on
aga tervishoius riigi keskmise suhtes riikide võrdluses keskmisest madalam

16. VABAD TÖÖKOHAD

17. KOORMUSE KASV RIIGISEKTORIS TOOB
KAASA SURVE TÖÖTAJAID JUURDE VÄRVATA
17

18. TÖÖTUKASSA VAHENDATAVAD VAKANTSID
HAKKASID II POOLAASTAL KASVAMA NII
RIIGISEKTORIS KUI KA TÖÖSTUSES JA EHITUSES
18

19. TÖÖPUUDUS

20. TÖÖTUSE MÄÄR PÜSIS TEISEL POOLAASTAL
SUHTELISELT STABIILNE, SEST HÕIVE EI
KAHANENUD EDASI
20
• Suvekuudel suurenes töötute arv, sest inimesed hakkasid taas tööd otsima
• Töötuse määr oli IV kvartalis tööjõu-uuringu järgi 7,4%
• Töötukassas oli 11.04.2021 arvel 57 512 töötut

21. IGAS KUUS TULEB ARVELE ROHKEM
REGISTREERITUD TÖÖTUID KUI AASTA VAREM
21
• Samas on suurem ka uue töö leidnute arv
• Muul põhjusel töötuse lõppemine sisaldab õppima asumist

22. REGISTREERITUD TÖÖTUSE MÄÄR SUURENES
HARJUMAAL, NOORTE JA MÜÜGITÖÖTAJATE SEAS
KA II POOLAASTAL
22
• Aasta teises pooles jätkus töötuse kasv Põhja-Eestis (Harjumaa, Tallinn)
• Kirde-Eestis hakkas töötus kasvama juba varem, 2019. aastal

23. TÖÖJÕUPAKKUMINE

24. RAHVASTIKU MUUTUSED
24
• Kriis mõjutab nii sisserännet kui ka väljarännet, registreeritud voogude põhjal oli
rändesaldo +3000 (väiksem kui eelmisel aastal)
• Lähiaastatel saavad 15-aastateks suhteliselt suured sünnikohordid, aga samas hakkavad
tööeast väljuma samuti järjest suuremad kohordid

25. TÖÖJÕUS OSALEMISE MÄÄRA TAASTUMINE
PÄRAST II KVARTALI LANGUST ON VÄGA OLULINE
25
• Tööturult eemale jääjaid ohustab suurem vaesuserisk ja riigil on neile raskem
tuge pakkuda
• Noori oli tööturul ka aasta teisel poolel vähem kui aasta varem

26. KESKMINE PALK

27. KESKMINE PALK KAHANES AJUTISELT,
AGA PALGAKASV ON KRIISIEELSEST
MÄRKSA AEGLASEM
27
• Palgauuringu järgi kahanes keskmine palk kaubanduses ligikaudu 10%,
aga maksu- ja tolliameti andmed seda ei kinnita

28. PALGAKASV ON AEGLASEM NII PALGAJAOTUSE
MADALAMAS KUI KA KÕRGEMAS OSAS
28
• 11.-20. protsentiili vahemikku jääb miinimumpalk, mille suurenemine on
määratud ametiühingute ja tööandjate keskliidu kokkuleppega

29. KOOS PARANEMISLOOTUSTEGA SUURENES VEIDI
KA TÖÖJÕUPUUDUSE TUNNETUS, AGA SELLES
EI KAJASTU UUTE PIIRANGUTE MÕJU
29

30. PALGALÕHE ON VÄHENENUD, AGA SAMAL
AMETIALAL TÖÖTAVATE MEESTE JA NAISTE
PALKADE ERINEVUS EI OLE PALJU MUUTUNUD
30
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
1994 1999 2004 2009 2014 2019
palga efekt struktuuriefekt palgalõhe
Sooline palgalõhe ja selle allikad
Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused.

31. PALGAD ON KASVANUD KIIREMINI
VALDKONDADES, KUS TÖÖTAB ROHKEM NAISI
31

32. • Koroona-aasta teises pooles Eestis majandusaktiivsus suurenes võrreldes kriisi
alguskvartaliga, tööhõive aga samas ulatuses ei taastunud
• Rõõmustada võib selle üle, et viiruse teine laine ja välisturismi madalseis ei toonud kaasa uut suurt
töökohtade kadu. Ka 2021. aasta ei alanud koondamislainega kriisist tugevasti pihta saanud
tegevusaladel
• Kuigi viiruse šokk tabas kõige teravamalt teenuste sektorit, kahanes hõive paljudel tegevusaladel,
sh tööstussektoris ja ehituses
• Eesti püsielanike hõive langust (mis oli majanduslangust arvestades üsna suur) leevendas väljastpoolt
ELi värvatud lühiajaliste töötajate vähenemine hõives ja ka töökoha leidmine väljaspool Eestit
• Kuigi palgalangus jäi ajutiseks, on palgasurve nõrga konjunktuuri mõjul siiski tunduvalt vähenenud, nii
avalikus kui ka erasektoris. Majutuses ja toitlustuses on keskmine palk endiselt madalam kui enne kriisi
• Praegu olemas olevad kiirindikaatorid ei näita veel märtsis kehtestatud piirangute mõju tööturule
• Prognoosime, et mõju on mõõdukam, sest ebakindlus on väiksem, vaktsineerimine aitab näha valgust
tunneli lõpus, juba toimunud kohanemine on suur ning lähikvartalites vajatakse lisatööjõudu avalikus
sektoris ja ehituses
KOKKUVÕTE
32

33. AITÄH KUULAMAST!