Avalik loeng 10.12.2015. Eesti Panga majandusprognoos aastateks 2015-2017Eesti Pank
Eesti Panga muuseumis toimus avalik loeng, kus keskpanga ökonomist Rasmus Kattai tutvustas Eesti Panga vastvalminud majandusprognoosi aastateks 2015-2017.
Eesti Panga majanduskommentaar 13.12.2016Eesti Pank
Keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi.
Eesti Panga majanduskommentaar 8.06.2016Eesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi aastani 2018.
Avalik loeng 10.12.2015. Eesti Panga majandusprognoos aastateks 2015-2017Eesti Pank
Eesti Panga muuseumis toimus avalik loeng, kus keskpanga ökonomist Rasmus Kattai tutvustas Eesti Panga vastvalminud majandusprognoosi aastateks 2015-2017.
Eesti Panga majanduskommentaar 13.12.2016Eesti Pank
Keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi.
Eesti Panga majanduskommentaar 8.06.2016Eesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi aastani 2018.
Eesti Panga majandusprognoos 9. detsember 2015Eesti Pank
Eesti Panga pressikonverentsi esitlus, kus keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi. Pressikonverentsil anname ülevaate:
• hinnatõusust - kui kiiresti ja mille tõttu hinnad tõusevad aastail 2016-2017;
• palgakasvu kiirusest aastail 2016-2017;
• Eesti majanduskasvu allikatest;
• Eesti ettevõtete senisest käekäigust eksporditurgudel, millistest riikidest on kasvu oodata;
• Eesti muutunud asetusest võrdluses Euroopaga investeeringute ja sissetulekute tasemes.
Eesti Panga majanduskommentaar 10. juuni 2015Eesti Pank
Eesti Panga pressikonverentsil tutvustasid Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Swedbanki Eesti kaubandusettevõtete uuring 2016Swedbank AS
Swedbanki kaubandusettevõtete uuring näitab, et Eesti jaekaupmehed on tuleviku suhtes mõõdukalt optimistlikult meelestatud. Laienemisest olulisemaks peetakse e-kaubanduse arendamist, kulude optimeerimist ning tööd kaubavaliku muutmisel. Uuringus osales 241 Eesti jaekaubandusettevõtet kogukäibega 3,43 miljardit eurot – mis moodustab veidi enam kui poole kogu sektori käibest – ja mediaankäibega 1,42 miljonit eurot.
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu ettekanne uuringust "Muutuv konkurentsiolukord toidukaupade tarneahelas ja ebaausad kauplemistavad"
Eesti Panga majandusprognoos 9. detsember 2015Eesti Pank
Eesti Panga pressikonverentsi esitlus, kus keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi. Pressikonverentsil anname ülevaate:
• hinnatõusust - kui kiiresti ja mille tõttu hinnad tõusevad aastail 2016-2017;
• palgakasvu kiirusest aastail 2016-2017;
• Eesti majanduskasvu allikatest;
• Eesti ettevõtete senisest käekäigust eksporditurgudel, millistest riikidest on kasvu oodata;
• Eesti muutunud asetusest võrdluses Euroopaga investeeringute ja sissetulekute tasemes.
Eesti Panga majanduskommentaar 10. juuni 2015Eesti Pank
Eesti Panga pressikonverentsil tutvustasid Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Swedbanki Eesti kaubandusettevõtete uuring 2016Swedbank AS
Swedbanki kaubandusettevõtete uuring näitab, et Eesti jaekaupmehed on tuleviku suhtes mõõdukalt optimistlikult meelestatud. Laienemisest olulisemaks peetakse e-kaubanduse arendamist, kulude optimeerimist ning tööd kaubavaliku muutmisel. Uuringus osales 241 Eesti jaekaubandusettevõtet kogukäibega 3,43 miljardit eurot – mis moodustab veidi enam kui poole kogu sektori käibest – ja mediaankäibega 1,42 miljonit eurot.
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu ettekanne uuringust "Muutuv konkurentsiolukord toidukaupade tarneahelas ja ebaausad kauplemistavad"
Eesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstisMaaeluministeerium
Eesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstis - statistiline ülevaade.
Kõige tugevam mõju Eesti toidusektorile ja majandusele laiemalt tuleb sellest, et Venemaa on väga oluline eksporditurg kogu EL-le.
2013.a eksportis EL-28 VF-i piimatooteid ligi 1,5 mld eur; lihatooteid enam kui 1,6 mld; kala 153 mln; juurvilju 770 mln eur ja puuvilju 1,26 mld euro väärtuses. Lisaks töödeldud tooted, mis läksid piirangu alla osaliselt. Kõik need tooted peavad tänasel päeval leidma uue turu kas EL-i sees või kolmandates riikides, mis paratamatult hakkab mõjutama Eesti turgu. Seega kokkuvõttes on mõju Eesti põllumajandusele kahtlemata väga oluline, küsimus on vaid selles, millal sellised kaudsed mõjud ilmnevad.
Ühise põllumajanduspoliitika mõju Eesti põllumajandussektorileMaaeluministeerium
Illar Lemetti: Ühise põllumajanduspoliitika mõju Eesti põllumajandussektorile
ettekanne 27.01.2015 konverentsil "Ühise põllumajanduspoliitika rakendamine Eestis – tulemused ja tulevikuväljavaated"
Logistika Aastakonverentsil tutvustas Columbus ärikonsultant Indrek Sabul teekonda tarneahelates toimuva mõistmiseks ja nende efektiivseks juhtimiseks vajalike süsteemsete tulemusnäitajate määratlemiseni. Selleks on soovitatav alustada auditeerimisprotsessi endale nelja omavahel tihedalt seotud küsimuse esitamisest, millede vastused peaksid olema lühikesed, konkreetsed ja arvuliselt mõõdetavad:
1. Milliseid finantseesmärke peab saavutama, et rahuldada omanike vajadusi ?
2. Milliseid kliendivajadusi peab rahuldama, et neid finantseesmärke saavutada?
3. Milliseid äriprotsesse peab paremini sooritama, et need kliendivajadused saaks rahuldatud?
4. Mida peab meie organisatsioon õppima, et neid äriprotsesse paremini sooritada?
Loomulikult on võimalik igale küsimusele vastuseks anda hulga arvnäitajaid. Sageli nii tehaksegi ning tulemuseks on suur hulk mõõdetavaid näitajaid, mis kõik tunduvad ühtmoodi olulised. Kuid liiga mahuka andmehulga analüüsimine võib olla keeruline ning on oht, et näitajate tõlgendamise fookus hägustub. Tulemustest hea ülevaate saamiseks peaks selgelt formuleerima, mis on kõige olulisem, ehk milliste näitajate muutus avaldab firma üldistele tulemustele kõige suuremat mõju. Kui nendest näitajates mõni ei vasta eesmärgile, siis peaks põhjus-tagajärg meetodil edasi liikuma järgmisele tasemele ja vaatama, millised komponendid seda mõõdikut mõjutasid. Seejärel veel allapoole kuni juurpõhjuseni välja. Põhjus-tagajärg seoste leidmiseks võib kasutada DuPont-tüüpi seosetabelit. Läbi selle saab nende omavahelist seotust kergelt visualiseerida ning liikuda edasi põhjuste suunas.
Väljaspool pankasid tegutsevad finantsvahendajad ja Eesti finantssektorit mõ...Eesti Pank
Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Tamm andsid keskpanga muuseumis ülevaate Eesti finantssektorit mõjutavatest peamistest riskidest ja väljaspool pangandust tegutsevatest finantsvahendajatest.
10.11.2016
Thesis summary for intention to submit formCatrina Miles
This PhD thesis from the University of Sussex investigates factors affecting the association of the SMC protein condensin with mitotic centromeres in budding yeast. Condensin is a member of the structural maintenance of chromosomes protein family important for chromosome condensation and segregation in mitosis. The thesis establishes a chromatin immunoprecipitation assay to study condensin enrichment at centromeric regions in yeast. It then explores how perturbing the kinetochore, modifying condensin through phosphorylation, and altering condensin's ATPase activity impact its association with mitotic centromeres.
The Latin American revolutions were a series of uprisings between 1791 and the 1820s by lower class people in Latin America against their European colonial rulers to gain independence. The revolutions were caused by Enlightenment ideas, inspiration from the American and French Revolutions, nationalism and a desire for independence, as well as the effects of the Napoleonic Wars and inequalities in the rigid social structure. The effects included the creation of many new independent Latin American nations after the end of European colonization, but also civil wars, military dictatorships, failed democracies, and continued poverty and unequal distribution of land.
Statistikaamet tutvustas 14.11.2016 pressikonverentsil, kuidas toimus registripõhise rahva ja eluruumide loenduse prooviloendus ning milline on selle tulemuste põhjal eluruumide andmete olemasolu ja kvaliteet registrites.
Este documento aprueba la norma que regula el procedimiento, requisitos y condiciones para las contrataciones docentes temporales en instituciones educativas públicas de acuerdo a la Ley No 30328. Autoriza también los viajes de dos funcionarios del Ministerio de Economía y Finanzas a Francia y establece que los gastos serán cubiertos con el presupuesto del ministerio.
Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Karl Viilmann rääkis leibkonna eelarve uuringu tulemuste põhjal leibkonna teistest suurematest kulugruppidest, sh vaba aja, turismi, tervishoiu ja hariduse kulutustest.
Este documento describe diferentes tipos de medios impresos y audiovisuales utilizados en el sistema escolar. Entre los medios impresos se encuentran libros, cuentos, folletos y periódicos. Los medios audiovisuales incluyen prensa, televisión, radio e internet. Cada medio tiene sus propias características en términos de alcance, costo y efectividad para transmitir información. En general, los materiales impresos son más relevantes en el contexto escolar.
O documento descreve os objetivos gerais e específicos para Língua Portuguesa, História, Geografia e Matemática no 1o bimestre. Os objetivos gerais incluem desenvolver a compreensão de si mesmo, respeitar a diversidade cultural, questionar criticamente a realidade, e utilizar diferentes linguagens para comunicação. Os objetivos específicos para cada disciplina incluem conteúdos como leitura, escrita, números, datas comemorativas, família e localização espacial.
Este documento resume las principales complicaciones agudas que pueden ocurrir durante o después de una sesión de hemodiálisis, incluyendo hipotensión, náuseas y vómitos, calambres, cefaleas, reacciones alérgicas, fiebre, hemorragias, síndrome de desequilibrio, hipoxemia y hemólisis. Explica las causas, tratamiento y medidas de prevención para cada complicación.
On the economic effect of Western sanctions on RussiaEesti Pank
Anna Pestova, Mikhail Mamonov Center for Macroeconomic Analysis and Short-term Forecasting and National Research University – Higher School of Economics
Tallinn, Estonia 16.02.2017
Ülo Kaasik. Eesti majanduse hetkeseis ja palkade arenguvõimaluste väljavaade.Eesti Pank
Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku ettekanne Eesti majanduse hetkeolukorrast Pärnu Konverentside korraldataval konverentsil Palga Päev 2014 „Õigustatud ootus?“
26.06.2018 pressikonverentsi slaidid, kus keskpanga president Ardo Hansson ning asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013Eesti Pank
Eesti Panga avatud loeng 15.05.2013
Eesti Panga majandusuuringute allosakonna juhataja Tairi Rõõm ja vanemökonomist Jaanika Meriküll tutvustavad uuringut "Palkade ja tootlikkuse areng Eestis".
Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal Eesti Pank
Ülo Kaasik esines 30.11 ettekandega teemal "Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal" konverentsil Tööstuse Äriplaan 2018 Swissotelis
Eesti majandus ja tööturg olid aasta esimesel poolel veel väga tugevad, kuid kasv on aeglustumas.
• Kas majanduskasv piirdub ainult aeglustumisega või näeme lähiajal ka langust?
• Kas meie tööstusettevõtted suudavad võimalikele majandusraskustele vastu seista?
Ardo Hansson, Eesti majanduse arengud ja tulevased väljakutsedEesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson esines ettekandega Eesti majanduse arengust ja tulevastest väljakutsetest advokaadibüroo VARUL 20 aasta juubelile pühendatud konverentsil "Õigus ja majandus muutuvas maailmas"
16.05.2014, Tallinn
Swedbanki Eesti tööstusettevõtete uuring 2016Swedbank AS
Viiendat aastat läbi viidud Swedbanki Eesti tööstusettevõtete uuring kaardistab ettevõtete käibe-, kasumlikkuse, ekspordi-, investeeringute ja tööjõuprognoose. 2016. aasta uuringust selgus, et Eesti ettevõtted plaanivad lähiajal senisest rohkem investeerida, et olla konkurentsivõimelised nii kodus kui ka laienevatel välisturgudel.Uuringus osales 370 ettevõtet, kes nii käibe kui ka töötajate arvu poolest moodustavad kolmandiku kogu Eesti töötlevast tööstusest.
Eesti Panga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustasid kõigile majandushuvilistele äsja valminud Eesti finantssektori ülevaadet.
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...Eesti Pank
1. The document analyzes how the effect of macroeconomic news on Italian sovereign interest rate spreads changed before and during the ECB's quantitative easing program from 2014-2022.
2. It finds that macroeconomic news had a significant effect on spreads before QE, with a coefficient of around -4, whereas the effect during QE was near zero, with the difference being statistically significant.
3. The results were robust to different specifications and definitions of news shocks. This suggests that QE helped insulate sovereign bond spreads from the impact of macroeconomic news by removing tail risks and "killing normal market reactions to news."
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023Eesti Pank
22.02.2023 Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Tamm tutvustasid äsja valminud Majanduse Rahastamise Ülevaadet ehk millised on Eesti majapidamiste ja ettevõtete rahastamisvõimalused.
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...Eesti Pank
The thesis analyzes the efficacy of debt relief as a solution to sovereign debt crises in Sub-Saharan Africa, using Ghana, Nigeria, and Zambia as case studies. It conducts debt sustainability analyses under various scenarios of partial or full debt reduction, cancellation, and standstills. Structural impulse response analyses show how macroeconomic factors like growth, interest rates, and exchange rates impact debt levels over time. The results suggest that debt relief can reduce debt burdens but economic reforms are also needed for long-term sustainability. Limitations include low frequency data and lower assumed interest rates.
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...Eesti Pank
The document summarizes a study examining the performance of actively managed global equity funds in Central and Eastern Europe between 2005-2019. The study uses a bootstrap methodology to separate fund manager skill from luck. Key findings include:
- Approximately 5% of funds showed skill in outperforming their benchmarks gross of fees, with one fund in particular outperforming factor returns net and gross of fees.
- Most funds that underperformed did so due to lack of skill rather than bad luck.
- Fees were too high relative to the abnormal performance added by many mutual funds.
- While some fund managers possessed skill, it was generally not enough to cover their fees, suggesting fees may be too high or competition
The document summarizes a study examining how Lithuanian food manufacturing firms adjusted to trade sanctions imposed by Russia in 2014 that banned many agricultural imports from the EU.
The main adjustments included:
- Reducing part-time employment as the most flexible margin of adjustment. Larger reductions occurred for firms more exposed to the Russian market.
- Increasing exports to other countries to compensate for lost Russian exports. More exposed firms increased other exports more.
- Decreasing investment and full-time employment for more exposed firms, though full-time employment adjustments took longer.
A conceptual framework is presented predicting this sequence of adjustments, with part-time labor adjusting first due to lower costs, followed by exports, investment,
The document provides an economic forecast for Estonia from 2022-2025. It finds that high inflation and energy prices are hurting the global and European economies. Inflation in Estonia is projected to remain high in 2023 before slowly falling in 2024-2025. Interest rates are also expected to continue rising to curb inflation. Fiscal policy measures risk exacerbating inflation. Overall the Estonian economy is forecast to recover by late 2023 but high costs and uncertainty will continue weighing on growth.
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...Eesti Pank
Neljapäeval, 20. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus rahvusvaheliselt tunnustatud majandusteadlane Fabio Canova tutvustas koos Evi Pappaga valminud uurimustööd „Kulukad looduskatastroofid, energiatarbimine ning eelarvepoliitika“ (Costly disasters, energy consumption, and the role of fiscal policy).
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for EuropeEesti Pank
31. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus Rahvusvahelise Valuutafondi esindaja Romain A. Duval tutvustas IMFi Euroopa osakonnas vastvalminud regionaalset majandusväljavaadet.
Pressikonverents Eesti Pangas, kus keskpanga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustavad ülevaadet, mis analüüsib suuremaid riske Eesti finantssektoris.
Pressikonverentsil saab teada:
kuidas majanduse jahenemine, kiire hinnakasv ja intresside tõus mõjutavad inimeste ja ettevõtete võimet laene tagasi maksta
milline mõju saab majanduse jahenemisel olema uute laenude andmisel ettevõtetele ja inimestele
kuidas mõjutavad võlakirjaturgudel toimuvad muutused Eesti pangandussektori rahastamist
milliseid samme tuleb keskpanga hinnangul astuda finantssektori tugevuse kindlustamiseks.
6. Tööstusettevõtted panevad madala kasvu
süüks vähest nõudlust, samas...
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
rahastustingimused
muu
sisseseade
tööjõud
ebapiisav nõudlus
mitte miski
Allikas: Euroopa Komisjon
Eesti tööstusettevõtete hinnang tootmismahu suurendamist piiravatele teguritele
• ...siseturu väga kiire kasv ei ole saanud olla tõsiseks piiranguks.
• Ekspordi puhul võib vähese nõudluse tunnetamine näidata probleeme konkurentsivõimega.
7. Eesti majanduse toodangus peab toimuma nihe
hinnapõhiselt konkurentsivõimelt mittehinnapõhisele
Allikas: Eurostat
* Andmed 2013. aasta kohta, arvestades hinnataseme erinevust.
0% 20% 40% 60% 80% 100% 120% 140%
KESKMINE
intellektuaalomand
muud masinad ja
seadmed
ehitised
transpordivahendid
IKT seadmed
Kapitali hulk töötaja kohta võrreldes Soomega*
• Oluliselt peaks suurenema investeeringud intellektuaalomandisse.
8. Vaja on senisest enam investeeringuid, kuid need
peaksid olema ka varasemast tootlikumad
• Paljud riigid on saavutanud väiksema investeerimismahukuse juures Eesti omaga võrreldava
kasvukiiruse – Eesti ettevõtetesse investeeritud euro on toonud vähem tagasi.
0
1
2
3
4
5
17 19 21 23 25 27 29
EestiLätiSlovakkia
Iirimaa
Leedu
Investeeringute seos majanduskasvuga Euroopa Liidus
keskmine
majanduskasv
2000-2015.a (%)
keskmine investeeringute osakaal SKPs 2000-2015.a (%)
Poola
Allikas: Eurostat
9. Erinevalt eelmisest kümnendist investeeritakse
tulevasse kasvu vähem kui euroalal keskmiselt
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
Allikas: Eurostat
Mittefinantsettevõtete investeeringute suhe lisandväärtusesse 2015. aastal
10. Soetatud põhivara efektiivse rakendamise osas on
Eestil kõvasti arenguruumi
Allikad: Euroopa Komisjon, küsitlusandmed
• Jõude seisvad tootmisvahendid on märk ebaefektiivsusest.
45
50
55
60
65
70
75
80
85
Küpros
Bulgaaria
Läti
Kreeka
Horvaatia
Leedu
Malta
Eesti
Itaalia
Rumeenia
Hispaania
Portugal
Slovakkia
Belgia
Ühendkuningriik
Ungari
Poola
Taani
Sloveenia
EuroopaLiit
Luksemburg
Holland
Soome
Saksamaa
Prantsusmaa
Rootsi
Austria
Tšehhi
Tootmisvõimsuste rakendatus 2005-2016 (%)
11. Ainuüksi olemasolevate tootmisvõimaluste parem
kasutamine tõstaks Eesti tootlikkust tublisti
20
40
60
80
100
120
140
60 65 70 75 80 85 90
Eesti
keskmine rakendatuse määr 2000-2014 (%)
tootlikkusEL-28
keskmisesuhtes(%)
Tootmisvõimsuse rakendatuse ja tootlikkuse seos Euroopa Liidu riikides
Allikad: Euroopa Komisjon, eurostat
12. Väikestel ettevõtetel on keeruline suuremate
kannul püsida
0
5
10
15
20
25
30
1-9 10-19 20-49 50-99 100-249 250 ja enam
töötajat
Tööviljakus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel
sõltuvalt ettevõtte suurusest, 2011-2015. a keskmine
tuhateurot
Allikas: statistikaamet
• Suuremad ettevõtted kogevad eksportimisel vähem takistusi (Eksportööride
konkurentsivõime uuring 2015).
13. -2%
0%
2%
4%
6%
8%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
tootlikkus
hõive
SKP kasv püsihinnas
Hõive ja tootlikkuse panus majanduskasvu
Majanduskasvu kiirendab üksnes tootlikkuse kasv
• Töötajate puudus jääb teravaks probleemiks, hõivepõhine kasv on lõppenud.
• Ettevõtted võiksid kasutada soodsaid rahastamistingimusi uute investeeringute
tegemiseks ja olemasolevate toomisprotsesside tõhustamiseks
prognoos
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
14. Eesti majandus ei vaja praegu eelarvepoliitilist stiimulit
Hetkel on Eesti majandus tavatus olukorras: majanduskasv on nõrk, kuid nõudlus töötajate järgi
on suur.
– Tööhõive määr on ajaloo kõrgeim
– Töötus madal
– Palgakasv ületab tuntavalt tööviljakuse juurdekasvu
– Ettevõtjate hinnangul on tööjõupuudus oluline probleem
– Vabade ametikohtade arv on pigem tõusmas
Tavapäraselt viitab kõrge hõivemäär, suhteliselt madal töötus, kiire palgakasv ja vabade
ametikohtade kasv sellele, et majandus ei vaja eelarvepoliitilist tuge.
15. Ettevõtete ja majanduskasvu jaoks on oluline
õiglane maksukeskkond
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
2010 2011 2012 2013 2014 2015
mitterahul
mitte kumbki
rahul
Allikas: Arnis Sauka (SSE Riga), Main determinants of the shadow economy
https://ebs.ee/images/Tudengile/English/OpenUni/EMS/Arnis_Sauka_Estonia_2017_shadow.pdf
Ettevõtjate ja juhtide rahulolu riigi maksupoliitikaga
• Ettevõteteid ei peaks koormama liigse bürokraatiaga.
• Kiired ja sagedased maksumuudatused halvendavad ettevõtluskeskkonda ja lisavad ebakindlust.
16. Samal arengurajal jätkates on järgmise
kümnendi alguses viimaste aastate kasv juba
„normaalsus“
0%
1%
2%
3%
4%
2012-2016 2017-2021 2022-2026 2027-2030
Eesti Pank Rahandusministeerium
Majanduskasv
Allikad: Eesti Pank, Rahandusministeerium, statistikaamet
prognoos
17. • Eestis on probleemiks nii tööealiste inimeste hulga vähenemine
kui ka vähenenud investeeringute maht.
• Tööjõu osas on abi osalusmäära tõusust, pidev edasiliikumine peab
toimuma ka tööjõu kvaliteedis, st oskustes.
• Osalist leevendust tööjõupuudusele pakuks võõrtööjõu kaasamine,
kuid elanike sissetulekutaseme tõusu tagab siiski vaid töökohtadel
loodava lisandväärtuse suurenemine.
• Investeeringute puhul ei ole takistuseks rahale ligipääs, pigem
ettevõtete vähene aktiivsus. Selle põhjuseks on nii vähene
välisnõudlus kui ka ebakindlus tuleviku ees. Viimast peaks riik
vähendama, mitte vastupidi.
Kokkuvõtteks