Natalja Viilmanni ja Orsolya Soosaare esitlus ajakirjanikele mõeldud infotunnis.

1. TÖÖTURU ÜLEVAADE
2/2014
Orsolya Soosaar
Natalja Viilmann
Liina Malk

2. Esitluse teemad
• Tööealine elanikkond
• Tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus
• Hõive
• Taustinfo: meeste ja naiste hõive erinevus
• Tööpuudus ja vakantsid
• Palk ja tööjõukulud ning tööjõu ühikukulu
• Taustinfo: reservatsioonipalga kujunemine
2

3. Tööealisi oli eelmisel aastal 0,9% vähem kui
aasta varem
• Kahanemisest andis 1/5 negatiivne rändesaldo ja 4/5 loomulik
rahvastiku muutus
• Tööealiseks (15aastaseks) saab sel aastal üks väiksemaid
sünnikohorte, kuid ülikooli lõpetavad laulva revolutsiooni ajal
sündinud lapsed – kvalifitseeritud tööjõu juurdevool pole veel
kahanenud, kuid hakkab kahanema peagi

4. Rändesaldo paranes võrreldes 2012. aastaga
tänu tagasirände suurenemisele

5. Tööjõus osalemise määr oli esimesel poolaastal
1 protsendipunkt madalam kui aasta varem
• Mitte-eestlaste osalemise määr langes, eestlaste oma aga tõusis
• Naiste osalemise määr langes rohkem kui meeste oma

6. Tööjõu-uuringu järgi hõive esimesel poolaastal
kahanes – tööturg kohaneb kesise majanduskasvuga
Hõive määr jäi ligikaudu eelmise aasta tasemele
Ettevõtete andmetel põhinevad hinnangud näitavad väikest hõive kasvu

7. Kohanemisele viitab ka töötundide kahanemine
ühe hõivatu kohta
• Töötundide vähendamine on ka varem olnud oluline kohanemise viis

8. Hõive struktuuris on viimase üheksa aasta
jooksul suurenenud meeste osakaal
• Meeste hõive on olnud majandustsükli suhtes palju tundlikum
• Nii meeste kui ka naiste tööjõus osalemine ja hõive määr on
samal ajal kasvanud

9. Rahvastiku vananemine peegeldub hõivatu
keskmise vanuse tõusus

10. Keskmise töötaja haridustase tõuseb, sest tööturule
sisenejad on kõrgemalt haritud kui väljujad
• Kõrgharidusega töötajate hõive on üle majandustsükli kõikunud kõige vähem

11. Taustinfo 1: Meeste ja naiste tööhõive erinevused
• Meeste ja naiste tööhõive määr erines eelmisel aastal 8 protsendipunkti
• Osaajaga (vabatahtlikult või vaeghõivatuna) töötas 14% naistest ja vaid 6% meestest
• Naiste tööstaaž on meeste omast keskmiselt lühem ja sagedamate katkestustega,
palgad ja pensionid madalamad

12. Töötuse määr oli teises kvartalis väiksema
aktiivsuse tõttu kõigest 6,9%
• Pikaajaliste töötute osakaal on sel aastal kasvanud
• Registreeritud töötuse määr oli 4% – need on inimesed, kelleni jõuavad
aktiivsed tööturumeetmed. Üks oluline põhjus, miks töötud ei pöördu
töötukassa poole, on see, et neil pole õigust hüvitisele ega abirahale

13. Palgakasv aeglustus teises kvartalis 4,8%ni
• Tunnipalga kasv esimesel poolaastal ei aeglustunud – tasu
mittetöötatud aja eest ja preemia panus vähenes

14. Reservatsioonipalga kiire kasv aeglustus
• Kui eelmisel aastal kasvas keskmine reservatsioonipalk 8,6%,
siis selle aasta esimesel poolel 7,7%
Tabel 1. Töötute reservatsioonipalk ja selle kasv 2014. aasta I poolaastal haridustaseme ja soo lõikes
Reservatsioonipalk (eurot) Reservatsioonipalga kasv
mehed naised kokku mehed naised kokku
I taseme haridus: kuni põhiharidus ja
kutseharidus
644 495 609 5,9% 4,1% 6,1%
II taseme haridus: keskharidus ja
kutseharidus
758 581 687 3,4% 10,3% 6,9%
III taseme haridus: keskeriharidus ja
kõrgharidus
921 694 785 14,9% -0,4% 7,2%
Kokku 765 617 702 7,1% 7,0% 7,7%

15. Taustinfo 2: Töötute reservatsioonipalka mõjutavad tegurid
• Reservatsioonipalk vanuse kasvades tõuseb
• Naiste reservatsioonipalk on meeste omast keskeltläbi
24% madalam
• Positiivne seos haridusega: kolmanda taseme
haridusega töötute reservatsioonipalk on 7,2%
kõrgem kui esimese taseme haridusega töötutel
• Reservatsioonipalk on ligikaudu 6% madalam
eelmiselt töökohalt mittevabatahtlikult lahkunutel
• Mida kõrgem on leibkonna sissetuleku tase, seda
kõrgem on reservatsioonipalk
• Mida kõrgem on töötuse määr regioonis, seda
madalam on töötute reservatsioonipalk
• Negatiivne seos töötuse kestusega: mida pikem on
töötuse kestus, seda madalam on reservatsioonipalk
Sõltuv muutuja Reservatsioonipalk St. hälve
Vanus 0.035*** 0.005
Naine -0.240*** 0.017
II taseme haridus: kesk- ja
0.008 0.019
kutseharidus
III taseme haridus: keskeri- ja
kõrgharidus
0.072*** 0.028
Mitte-eestlane -0.001 0.020
Abielus, kooselus -0.002 0.019
Laste arv 0.010 0.010
Mittevabatahtlik töötus -0.059*** 0.017
Leibkonna sissetulekute tase 0.039*** 0.008
Töötuse kestus -0.005*** 0.001
Keskmine kuutöötasu regioonis 0.119 0.110
Regionaalne tööpuuduse määr -0.013*** 0.004
Märku s: Analüüs hõlmas 2895 vaatlust ja mudelit hinnati kahesammulise vähimruutude meetodil. *** tähistab üheprotsendist olulisustasandit.

16. Palgakasv oli kiirem palgajaotuse madalamas osas
• Vähenenud on nende inimeste osakaal, kelle töine tulu jääb kuus alla 40% mediaanist, mis oli
selle aasta esimese seitsme kuu keskmisena 760 eurot
• Alla miinimumpalga ehk 355 euro jäi kuus keskmiselt 14% palgaväljamaksetest

17. Eesti tööjõu maksukiil eelmisel aastal veidi
vähenes
• Eesti tööjõu maksukoormus on madalam kui näiteks Saksamaal ja
Soomes, kuid kõrgem kui Ameerika Ühendriikides
• Keskmist palka teeniva ja üksi elava töötaja maksukiil oli eelmisel
aastal 39,9%

18. Nominaalse tööjõu ühikukulu kasvu tipp jäi selle
aasta esimesse kvartalisse ja ulatus 8,8%ni

19. Tööjõukulude osakaal SKPs on Eestis veidi
väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt
• Sõltub majanduse struktuurist – mida suurem on teenindussektori
osakaal, seda suurem on ka tööjõu osa

20. SKP kasvust märgatavalt kiirem tööjõukulude kasv
vähendas kasumit
• Pikema aja jooksul sunnib tööjõukulude kasv toodanguühiku kohta
madalama kasumlikkusega ettevõtteid turult lahkuma
• Teenindussektoris kandub palgakasv edasi hindadesse

21. Kokkuvõte ja tähtsamad sõnumid
Eesti on sisenenud väheneva tööjõupakkumise ajastusse. Lähiaastate
tõsisteks väljakutseteks on struktuurse tööpuuduse vähendamine ning
pikaajaliste töötute ja mitteaktiivsete inimeste konkurentsivõime
parandamine tööturul
Palgakulud on hakanud kesisema majanduskasvuga kohanema.
Tasakaalukama arengu saavutamiseks peaks kohanemine olema veelgi
ulatuslikum
Ebakindlalt kasvava välisnõudluse ja väheneva tööjõuressursi tingimustes
on üha olulisem konkurentsivõime. Võtmesõnaks on tõhusus.
Lisandväärtust saab kasvatada üleilmsetes tootmise väärtusahelates
ülespoole liikudes

22. Täname tähelepanu eest!