Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Tööturu Ülevaade 2/2014

703 views

Published on

Natalja Viilmanni ja Orsolya Soosaare esitlus ajakirjanikele mõeldud infotunnis.

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Tööturu Ülevaade 2/2014

  1. 1. TÖÖTURU ÜLEVAADE 2/2014 Orsolya Soosaar Natalja Viilmann Liina Malk
  2. 2. Esitluse teemad • Tööealine elanikkond • Tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus • Hõive • Taustinfo: meeste ja naiste hõive erinevus • Tööpuudus ja vakantsid • Palk ja tööjõukulud ning tööjõu ühikukulu • Taustinfo: reservatsioonipalga kujunemine 2
  3. 3. Tööealisi oli eelmisel aastal 0,9% vähem kui aasta varem • Kahanemisest andis 1/5 negatiivne rändesaldo ja 4/5 loomulik rahvastiku muutus • Tööealiseks (15aastaseks) saab sel aastal üks väiksemaid sünnikohorte, kuid ülikooli lõpetavad laulva revolutsiooni ajal sündinud lapsed – kvalifitseeritud tööjõu juurdevool pole veel kahanenud, kuid hakkab kahanema peagi
  4. 4. Rändesaldo paranes võrreldes 2012. aastaga tänu tagasirände suurenemisele
  5. 5. Tööjõus osalemise määr oli esimesel poolaastal 1 protsendipunkt madalam kui aasta varem • Mitte-eestlaste osalemise määr langes, eestlaste oma aga tõusis • Naiste osalemise määr langes rohkem kui meeste oma
  6. 6. Tööjõu-uuringu järgi hõive esimesel poolaastal kahanes – tööturg kohaneb kesise majanduskasvuga Hõive määr jäi ligikaudu eelmise aasta tasemele Ettevõtete andmetel põhinevad hinnangud näitavad väikest hõive kasvu
  7. 7. Kohanemisele viitab ka töötundide kahanemine ühe hõivatu kohta • Töötundide vähendamine on ka varem olnud oluline kohanemise viis
  8. 8. Hõive struktuuris on viimase üheksa aasta jooksul suurenenud meeste osakaal • Meeste hõive on olnud majandustsükli suhtes palju tundlikum • Nii meeste kui ka naiste tööjõus osalemine ja hõive määr on samal ajal kasvanud
  9. 9. Rahvastiku vananemine peegeldub hõivatu keskmise vanuse tõusus
  10. 10. Keskmise töötaja haridustase tõuseb, sest tööturule sisenejad on kõrgemalt haritud kui väljujad • Kõrgharidusega töötajate hõive on üle majandustsükli kõikunud kõige vähem
  11. 11. Taustinfo 1: Meeste ja naiste tööhõive erinevused • Meeste ja naiste tööhõive määr erines eelmisel aastal 8 protsendipunkti • Osaajaga (vabatahtlikult või vaeghõivatuna) töötas 14% naistest ja vaid 6% meestest • Naiste tööstaaž on meeste omast keskmiselt lühem ja sagedamate katkestustega, palgad ja pensionid madalamad
  12. 12. Töötuse määr oli teises kvartalis väiksema aktiivsuse tõttu kõigest 6,9% • Pikaajaliste töötute osakaal on sel aastal kasvanud • Registreeritud töötuse määr oli 4% – need on inimesed, kelleni jõuavad aktiivsed tööturumeetmed. Üks oluline põhjus, miks töötud ei pöördu töötukassa poole, on see, et neil pole õigust hüvitisele ega abirahale
  13. 13. Palgakasv aeglustus teises kvartalis 4,8%ni • Tunnipalga kasv esimesel poolaastal ei aeglustunud – tasu mittetöötatud aja eest ja preemia panus vähenes
  14. 14. Reservatsioonipalga kiire kasv aeglustus • Kui eelmisel aastal kasvas keskmine reservatsioonipalk 8,6%, siis selle aasta esimesel poolel 7,7% Tabel 1. Töötute reservatsioonipalk ja selle kasv 2014. aasta I poolaastal haridustaseme ja soo lõikes Reservatsioonipalk (eurot) Reservatsioonipalga kasv mehed naised kokku mehed naised kokku I taseme haridus: kuni põhiharidus ja kutseharidus 644 495 609 5,9% 4,1% 6,1% II taseme haridus: keskharidus ja kutseharidus 758 581 687 3,4% 10,3% 6,9% III taseme haridus: keskeriharidus ja kõrgharidus 921 694 785 14,9% -0,4% 7,2% Kokku 765 617 702 7,1% 7,0% 7,7%
  15. 15. Taustinfo 2: Töötute reservatsioonipalka mõjutavad tegurid • Reservatsioonipalk vanuse kasvades tõuseb • Naiste reservatsioonipalk on meeste omast keskeltläbi 24% madalam • Positiivne seos haridusega: kolmanda taseme haridusega töötute reservatsioonipalk on 7,2% kõrgem kui esimese taseme haridusega töötutel • Reservatsioonipalk on ligikaudu 6% madalam eelmiselt töökohalt mittevabatahtlikult lahkunutel • Mida kõrgem on leibkonna sissetuleku tase, seda kõrgem on reservatsioonipalk • Mida kõrgem on töötuse määr regioonis, seda madalam on töötute reservatsioonipalk • Negatiivne seos töötuse kestusega: mida pikem on töötuse kestus, seda madalam on reservatsioonipalk Sõltuv muutuja Reservatsioonipalk St. hälve Vanus 0.035*** 0.005 Naine -0.240*** 0.017 II taseme haridus: kesk- ja 0.008 0.019 kutseharidus III taseme haridus: keskeri- ja kõrgharidus 0.072*** 0.028 Mitte-eestlane -0.001 0.020 Abielus, kooselus -0.002 0.019 Laste arv 0.010 0.010 Mittevabatahtlik töötus -0.059*** 0.017 Leibkonna sissetulekute tase 0.039*** 0.008 Töötuse kestus -0.005*** 0.001 Keskmine kuutöötasu regioonis 0.119 0.110 Regionaalne tööpuuduse määr -0.013*** 0.004 Märku s: Analüüs hõlmas 2895 vaatlust ja mudelit hinnati kahesammulise vähimruutude meetodil. *** tähistab üheprotsendist olulisustasandit.
  16. 16. Palgakasv oli kiirem palgajaotuse madalamas osas • Vähenenud on nende inimeste osakaal, kelle töine tulu jääb kuus alla 40% mediaanist, mis oli selle aasta esimese seitsme kuu keskmisena 760 eurot • Alla miinimumpalga ehk 355 euro jäi kuus keskmiselt 14% palgaväljamaksetest
  17. 17. Eesti tööjõu maksukiil eelmisel aastal veidi vähenes • Eesti tööjõu maksukoormus on madalam kui näiteks Saksamaal ja Soomes, kuid kõrgem kui Ameerika Ühendriikides • Keskmist palka teeniva ja üksi elava töötaja maksukiil oli eelmisel aastal 39,9%
  18. 18. Nominaalse tööjõu ühikukulu kasvu tipp jäi selle aasta esimesse kvartalisse ja ulatus 8,8%ni
  19. 19. Tööjõukulude osakaal SKPs on Eestis veidi väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt • Sõltub majanduse struktuurist – mida suurem on teenindussektori osakaal, seda suurem on ka tööjõu osa
  20. 20. SKP kasvust märgatavalt kiirem tööjõukulude kasv vähendas kasumit • Pikema aja jooksul sunnib tööjõukulude kasv toodanguühiku kohta madalama kasumlikkusega ettevõtteid turult lahkuma • Teenindussektoris kandub palgakasv edasi hindadesse
  21. 21. Kokkuvõte ja tähtsamad sõnumid Eesti on sisenenud väheneva tööjõupakkumise ajastusse. Lähiaastate tõsisteks väljakutseteks on struktuurse tööpuuduse vähendamine ning pikaajaliste töötute ja mitteaktiivsete inimeste konkurentsivõime parandamine tööturul Palgakulud on hakanud kesisema majanduskasvuga kohanema. Tasakaalukama arengu saavutamiseks peaks kohanemine olema veelgi ulatuslikum Ebakindlalt kasvava välisnõudluse ja väheneva tööjõuressursi tingimustes on üha olulisem konkurentsivõime. Võtmesõnaks on tõhusus. Lisandväärtust saab kasvatada üleilmsetes tootmise väärtusahelates ülespoole liikudes
  22. 22. Täname tähelepanu eest!

×