Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
TÖÖTURU ÜLEVAADE
1/2015
Orsolya Soosaar
Natalja Viilmann
Kaspar Oja
Esitluse teemad
• Tööealine elanikkond
• Tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus
• Hõive
• Tööpuudus ja vakantsid
• Palk ja tö...
Tööealine elanikkond
Tööealisi elanikke oli eelmisel aastal Eesti Panga
hinnangul 0,8% vähem kui aasta varem
• Sellest andis 1/4 negatiivne rän...
Et tööealise elanikkonna suurus oleks stabiilne,
peaks sinna vanuserühma sisenema praegusest
peaaegu kaks korda rohkem ini...
Võrdlus Soome statistikaameti andmetega
viitab sellele, et väljaränne võib olla mõnevõrra
alahinnatud
Taustinfo: Välismaale tööle läinud
eestimaalaste palga võit
• Üle 20000 Eesti elaniku töötab välismaal
• Välismaale tööle ...
Kasutame palgavõidu hindamiseks Eesti
tööjõu-uuringu andmeid
Eestis töötajad
- Kasutame andmeid Eestis teenitava
palga võr...
Välismaale tööle läinud eestimaalaste palga
mediaanvõit oli 600 eurot
Välismaale tööle minekust võidavad suhteliselt enam ...
Tööjõus osales 2014. aastal 68% tööealisest
elanikkonnast
Alates 2006. aastast on osalemise määra tõusu toetanud
tööealist...
Muutused vanuserühmade sees
tasakaalustasid üksteist
• Vanemaealiste osalemine suureneb tänu pensioniea tõusule
• Noorte j...
Hõive
Hõive kasv 2014. aasta teisel poolel kiirenes,
peamiselt teenuste sektori toel
Hõive määr kerkis buumiaja kõrgtaseme juurde
Töötajate registreerimiskohustus suurendas
ettevõtete andmetel põhinevat hõivet
Tööpuudus
Töötuse määr oli neljandas kvartalis kõigest 6,3%
• Pikaajaliste töötute osakaal ei suurenenud
• Registreeritud töötuse mä...
Mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori on Eestis Euroopa Liidu
keskmisega võrreldes vähem, 2014. aastal ligikaudu kümnendik...
Vanemaealiste elanike seas on töötutest
rohkem „mitteaktiivseid töösoovijaid“,
kes sooviks töötada, kuid ei otsi tööd
Töötute ja vabade töökohtade sobitumine pigem
paraneb: töötus langeb, kuid vakantsi määr ei tõuse
Töötute arv on ühe vaba ...
Palk ja tööjõu ühikukulu
Keskmise brutokuupalga kasv aeglustus 2014. aasta
teisel poolel 5,2%ni
Palkade aeglasem kasv pisut kosunud majandusaktiivs...
Tänu miinimumpalga tõusule oli palgakasv kiirem
palgajaotuse madalamas osas
Täistööajaga töötada soovivate töötute
palgaootus tõusis 2014. aastal 13%
Töötute reservatsioonipalk tõusis kiiremini kui ...
Tööjõu reaalne tootlikkus ühe hõivatu kohta kasvas
2014. aastal 1,3%, ühe töötatud tunni kohta aga 1,7%
SKP kasvust märgatavalt kiirem tööjõukulude kasv
vähendas kasumit
SKP kasvas 2014. aastal jooksevhindades 4,2%, palgafond ...
Nominaalne tööjõu ühikukulu kasvas 2014. aastal
6,4%, reaalne tööjõu ühikukulu 4,2%
Nominaalne tööjõu ühikukulu on kolme a...
Tegevusalade vaates on tööjõukulude osakaal
lisandväärtuses kasvanud viimase kümnendiga
kõige enam ehituses
Töötlevas töös...
Kokkuvõte ja tähtsamad sõnumid
• 2014. aasta teine pool tõi kaasa kaua oodatud majanduskasvu kiirenemise,
kuid paraku mitt...
Täname
tähelepanu eest!
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Eesti Panga avalik loeng. Tööturu Ülevaade 1/2015

588 views

Published on

Eesti Panga muuseumis toimus 9. aprillil 2015 avalik loeng, kus keskpanga ökonomistid Orsolya Soosaar ja Natalja Viilmann tutvustasid Eesti tööturu ülevaadet.

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Eesti Panga avalik loeng. Tööturu Ülevaade 1/2015

  1. 1. TÖÖTURU ÜLEVAADE 1/2015 Orsolya Soosaar Natalja Viilmann Kaspar Oja
  2. 2. Esitluse teemad • Tööealine elanikkond • Tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus • Hõive • Tööpuudus ja vakantsid • Palk ja tööjõukulud ning tööjõu ühikukulu • Taustinfo: Välismaal tööl käimisega seotud palgamuutus aastatel 2009–2014
  3. 3. Tööealine elanikkond
  4. 4. Tööealisi elanikke oli eelmisel aastal Eesti Panga hinnangul 0,8% vähem kui aasta varem • Sellest andis 1/4 negatiivne rändesaldo ja 3/4 rahvastiku loomulik kahanemine • Rändesaldo paranes 2013. aastaga võrreldes tänu sellele, et väljaränne kahanes enam kui sisseränne • 15–24aastaste noorte vanuserühmas hakkas alates eelmisest aastast suurenema 15–19aastaste osakaal
  5. 5. Et tööealise elanikkonna suurus oleks stabiilne, peaks sinna vanuserühma sisenema praegusest peaaegu kaks korda rohkem inimesi
  6. 6. Võrdlus Soome statistikaameti andmetega viitab sellele, et väljaränne võib olla mõnevõrra alahinnatud
  7. 7. Taustinfo: Välismaale tööle läinud eestimaalaste palga võit • Üle 20000 Eesti elaniku töötab välismaal • Välismaale tööle läinud töötavad välismaal tihti madalamal ametikohal kui Eestis – 10% välismaale tööle läinutest töötas Eestis juhina, välismaal väga väike osa • Kes on usinad Eestis, on usinad ka välismaal – Eestis ja välismaal teenitava palga võrrandite jääkliikmed on omavahel korrelatsioonis
  8. 8. Kasutame palgavõidu hindamiseks Eesti tööjõu-uuringu andmeid Eestis töötajad - Kasutame andmeid Eestis teenitava palga võrrandi hindamiseks Välismaal töötajad - Kasutame andmeid välismaal teenitava palga võrrandi hindamiseks Nii Eestis kui välismaal töötanud - Kasutame andmeid simulatsioonis - Arvutame võrranditega ennustatud palga nii Eestis kui välismaal - Arvestame vealiikmete korrelatsiooni
  9. 9. Välismaale tööle läinud eestimaalaste palga mediaanvõit oli 600 eurot Välismaale tööle minekust võidavad suhteliselt enam Eestis madalamat palka teenivad töötajad. Välismaale tööle minekuga kaasneb tihti ametiastme langus
  10. 10. Tööjõus osales 2014. aastal 68% tööealisest elanikkonnast Alates 2006. aastast on osalemise määra tõusu toetanud tööealiste vanusestruktuuri muutumine
  11. 11. Muutused vanuserühmade sees tasakaalustasid üksteist • Vanemaealiste osalemine suureneb tänu pensioniea tõusule • Noorte ja parimas tööeas elanike osalemise määr veidi langeb
  12. 12. Hõive
  13. 13. Hõive kasv 2014. aasta teisel poolel kiirenes, peamiselt teenuste sektori toel Hõive määr kerkis buumiaja kõrgtaseme juurde
  14. 14. Töötajate registreerimiskohustus suurendas ettevõtete andmetel põhinevat hõivet
  15. 15. Tööpuudus
  16. 16. Töötuse määr oli neljandas kvartalis kõigest 6,3% • Pikaajaliste töötute osakaal ei suurenenud • Registreeritud töötuse määr oli teisel poolaastal 4,3%. Nende töötuteni ulatub aktiivne tööturupoliitika
  17. 17. Mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori on Eestis Euroopa Liidu keskmisega võrreldes vähem, 2014. aastal ligikaudu kümnendik Noorte töötuse määra langus 2014. aastal kiirenes
  18. 18. Vanemaealiste elanike seas on töötutest rohkem „mitteaktiivseid töösoovijaid“, kes sooviks töötada, kuid ei otsi tööd
  19. 19. Töötute ja vabade töökohtade sobitumine pigem paraneb: töötus langeb, kuid vakantsi määr ei tõuse Töötute arv on ühe vaba töökoha kohta järjest vähenenud
  20. 20. Palk ja tööjõu ühikukulu
  21. 21. Keskmise brutokuupalga kasv aeglustus 2014. aasta teisel poolel 5,2%ni Palkade aeglasem kasv pisut kosunud majandusaktiivsuse taustal oli samm tasakaalulisema arengu suunas. Keskmise palga kvartalikasv aasta teisel poolel aga kiirenes
  22. 22. Tänu miinimumpalga tõusule oli palgakasv kiirem palgajaotuse madalamas osas
  23. 23. Täistööajaga töötada soovivate töötute palgaootus tõusis 2014. aastal 13% Töötute reservatsioonipalk tõusis kiiremini kui keskmine brutokuupalk
  24. 24. Tööjõu reaalne tootlikkus ühe hõivatu kohta kasvas 2014. aastal 1,3%, ühe töötatud tunni kohta aga 1,7%
  25. 25. SKP kasvust märgatavalt kiirem tööjõukulude kasv vähendas kasumit SKP kasvas 2014. aastal jooksevhindades 4,2%, palgafond 8,5% ja netomaksud 11,1%. Ettevõtete kasum vähenes 3,3%
  26. 26. Nominaalne tööjõu ühikukulu kasvas 2014. aastal 6,4%, reaalne tööjõu ühikukulu 4,2% Nominaalne tööjõu ühikukulu on kolme aastaga kasvanud 17,5%, märksa kiiremini kui Euroopa Komisjoni häiremehhanismi raames paika pandud 9% piirväärtus
  27. 27. Tegevusalade vaates on tööjõukulude osakaal lisandväärtuses kasvanud viimase kümnendiga kõige enam ehituses Töötlevas tööstuses, mis on väliskonkurentsile kõige enam avatud tegevusala, on tööjõu osakaal kasvanud samuti hoogsalt
  28. 28. Kokkuvõte ja tähtsamad sõnumid • 2014. aasta teine pool tõi kaasa kaua oodatud majanduskasvu kiirenemise, kuid paraku mitte tootlikkuse hoogsama kasvu toel • Tööjõukulude osa SKPs suurenes aastaga kahe protsendipunkti võrra 46,5%lt 48,5%ni. Nominaalne tööjõu ühikukulu on kasvanud viimase kolme aasta jooksul 17,5%, peaaegu kaks korda kiiremini kui Euroopa Komisjoni häiremehhanismi raames paika pandud 9% piirväärtus • Tööturu pingelisele olukorrale viitavad mitmed näitajad: hõivatute osakaal tööealiste hulgas oli 2014. aasta teisel poolel suurem kui buumi kõrgajal, tööpuudus on allpool loomulikku määra, vaba tööjõu hulk ühe vakantsi kohta väheneb ja töötute palgaootused kerkisid tempokalt • Tööjõu pakkumispoolsed piirangud ei kao. Kas ettevõtted, majapidamised ja riik investeerivad piisavalt tehnoloogiasse ja inimkapitali, et tootlikkuse kasv saaks juba lähiajal kiireneda?
  29. 29. Täname tähelepanu eest!

×