Finantsstabiilsuse Ülevaade 2/2020
•Download as PPTX, PDF•
0 likes•549 views
04.11.2020 pressikonverents, kus keskpanga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs kommenteerivad Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut.
Recommended
More Related Content
What's hot
What's hot (20)
Similar to Finantsstabiilsuse Ülevaade 2/2020
Similar to Finantsstabiilsuse Ülevaade 2/2020 (20)
More from Eesti Pank
More from Eesti Pank (20)
Finantsstabiilsuse Ülevaade 2/2020
- 2. • Kevadel kehtestatud ulatuslikud piirangud mõjutasid suurt osa majandusest ja põhjustasid teises kvartalis märkimisväärse majanduslanguse • Majanduse taastumine sõltub paljuski tervisekriisi kulgemisest järgmistel kuudel • Püsib oht, et kriisist väljumine ei kujune sujuvaks ning ette tuleb tagasilööke • Riskistsenaariumis võivad laiaulatuslikumad probleemid jõuda ka seni vähem mõjutatud ettevõteteni, sh ka kinnisvara- ja tööstussektoris MAJANDUSE VÄLJAVAADE ON EBAMÄÄRANE 2
- 3. Enim on kannatada saanud majutus-, toitlustus-, turismi-, reisijateveo- ja meelelahutusteenused KOROONAKRIIS ON OSASID MAJANDUSTEGEVUSI RÄNGALT RÄSINUD 3 -60% -50% -40% -30% -20% -10% 0% Majutus ja toitlustus Meelelahutus ja vaba aeg Kinnisvara Veondus ja laondus Ülejäänud 2020 I poolaasta II kv 2020 Allikas: statistikaamet. Ettevõtete müügitulu aastakasv majutus ja toitlustus meelelahutus ja vaba aeg kinnisvara veondus ja laondus ülejäänud
- 4. • Need tegevusvaldkonnad pole kapitalimahukad • Pangandussektori jaoks oleks keeruline, kui laiaulatuslikumad probleemid jõuaksid kinnisvara- ja tööstusettevõteteni VALUSAIMA LÖÖGI SAANUD SEKTORID ON VÄIKSEMA LISANDVÄÄRTUSEGA, KUID TÖÖJÕUMAHUKAD 4 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% Lisandväärtus Hõive Ettevõtete laenud ja liisingud Allikad: statistikamet, Eesti Pank. Ettevõtlussektorite osatähtsus majanduses ning pankade ja liisinguandjate portfellis kinnisvara ja ehitus lisandväärtus hõive ettevõtete laenud ja liisingud veondus ja laondus majutus ja toitlustus ettevõtete laenud ja liisingud
- 5. • Probleemsete sektorite raskused võivad üle kanduda kinnisvarasektorisse • Kontoripindade vähenenud kasutamine võib tuua kaasa pikemaajalisi muutusi ärikinnisvaraarenduses PANGAD ON JÄTKANUD KINNISVARASEKTORILE LAENAMIST 5 0 20 40 60 80 100 120 140 160 miljoniteseurodes Muu ärikinnisvara Eluasemete arendus Lao- ja tootmispinnad Kaubandus Büroo Allikas: Eesti Pank. Ärikinnisvara uued laenud eesmärkide kaupa muu kinnisvara eluasemete arendus lao- ja tootmispinnad kaubandus büroo
- 6. Likviidseid varasid on võimalik kasutada esimeste raskuste üleelamiseks ETTEVÕTETE FINANTSSEIS ON OLULISELT PAREM KUI ENNE EELMIST KRIISI 6 1 1.5 2 2.5 3 3.5 4 4.5 5 5.5 6 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 110% 120% Võla ja SKP suhe (vasak telg) Likviidsete varade ja suhe lühiajalistesse võlakohustustesse (parem telg) Allikas: Eesti Pank. Ettevõtete võlakoormus ja likviidsus võla ja SKP suhe (vasak telg) likviidsete varade suhe lühiajalistesse võlakohustustesse (parem telg)
- 7. • Maksepuhkused on aidanud ära hoida makseraskuste tekkimist • Laenumakseraskused ei pruugi ilmneda enne kui alles järgmise 6–12 kuu jooksul VIIVISLAENUDE MAHT ON ENDISELT VÄGA VÄIKE 7 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 16% Kinnisvara ja ehitus Veondus ja laondus Majutus ja toitlustus Meelelahutus ja vaba aeg Ülejäänud 31.08.2010 31.12.2019 30.09.2020 Allikas: Eesti Pank. Ettevõtete üle 60 päeva viivises olevate laenude osakaal sektoriti kinnisvara ja ehitus veondus ja laondus majutus ja toitlustus meelelahutus ja vaba aeg ülejäänud
- 8. • Majapidamiste vastupanuvõimet kriisile toetab varasemaga võrreldes väiksem võlakoormus • Majapidamiste säästud on kiiresti kasvanud MAJAPIDAMISTE FINANTSSEIS ON PAREM KUI ENNE EELMIST KRIISI 8 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 16% 18% 20% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Majapidamiste võlakoormus ja hoiused Allikas: Eesti Pank. võla suhe kasutatavasse tulusse (vasak telg) pangahoiuste aastakasv (parem telg)
- 9. • Töötasu hüvitise meetme lõppemine ei ole seni töötuse uut tõusu kaasa toonud • Negatiivse prognoosistsenaariumi järgi kasvab töötuse määr ligikaudu 14%ni MAJAPIDAMISTE VÕIME LAENUMAKSEID TASUDA SÕLTUB TÖÖTURU OLUKORRAST 9 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 8% 9% 10% 2017 2018 2019 2020 Keskmise brutokuupalga aastakasv ja registreeritud töötuse määr Allikad: statistikaamet, töötukassa. registreeritud töötuse määr keskmise brutokuupalga kasv
- 10. Valitsuse toetusmeetmetest on kõige suuremat mõju avaldanud töötasu hüvitis KRIISIST ENAM MÕJUTATUD TEGEVUSALAD ON TÖÖJÕUMAHUKAD 10 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 0 50 100 150 200 250 tuhandetesinimestes hõivatute arv (2019) (vasak telg) hüvitist saanute arv (vasak telg) hüvitist saanute osakaal sektoris (parem telg) Töötasu hüvitist saanute arv ja nende osakaal vastavas sektoris hõivatute arvus Allikad: statistikaamet, töötukassa, Eesti Panga arvutused.
- 11. • Kõige haavatavamates valdkondades töötab umbes 25% hõivatutest • Nende võlg moodustab majapidamiste koguvõlast hinnanguliselt umbes 21% ENIM OHUSTATUD SEKTORITES HÕIVATUD MAJAPIDAMISTEL ON KESKMISEST PISUT VÄIKSEM VÕLG 11 8% 8% 3% 2% 79% ehitus ja kinnisvaraalane tegevus veondus ja laondus majutus ja toitlustus kunst, meelelahutus ja vaba aeg muud sektorid ja mittehõivatud Majapidamiste võla jaotumise ligikaudne hinnang tegevusalade lõikes Allikad: Eesti Pank, HFCS (2017).
- 12. • Eluasemeturg on võrreldes eelmise kriisiga oluliselt paremas seisus • Eluasemehindade kasvu on toetanud sissetulekute kasv TÕENÄOLISELT EI TEKI PANKADEL MAJAPIDAMISTE LAENUDE TÕTTU ULATUSLIKKE LAENUKAHJUMEID 12 -50% -40% -30% -20% -10% 0% 10% 20% 30% 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 keskmine brutokuupalk eluaseme hinnaindeks eluasemelaenude jääk Keskmise palga, kinnisvarahindade ja eluasemelaenude aastakasv Allikad: Eesti Pank, statistikaamet.
- 13. VIIVISLAENUDE HINNANG VÕRRELDES 2007.– 2008. AASTA FINANTSKRIISIS TEKKINUD VIIVISLAENUDEGA 13 -25% -20% -15% -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% finantskriis negatiivne stsenaarium põhistsenaarium positiivne stsenaarium SKP kummulatiivne vähenemine tööpuuduse määr Majandusprognoosi stsenaariumid ja 2007.–2008. aasta finantskriis Allikas: Eesti Pank. 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% kõik pangad süsteemselt olulised pangad väikepangad viivislaenud 31.08.2020 seisuga positiivne stsenaarium põhistsenaarium negatiivne stsenaarium Võimalike probleemsete laenude osakaal varades Allikas: Eesti Pank. eelmine finantskriis
- 14. Majandusprognoosi negatiivse stsenaariumi korral on pankade kapitalipuhvrid piisavad PANGANDUSSEKTORI TUGEV KAPITALISEERITUS AITAB KRIISIS TEKKIVATE LAENUKAHJUMITEGA TOIME TULLA 14 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% kapital laenukahjumid kapital laenukahjumid kapital laenukahjumid kõik pangad süsteemselt olulised pangad väikepangad riskivaradest vabatahtlik puhver makro- ja mikropuhvrid ning nõuded miinimumnõue Pangandussektori kapitaliseeritus ja võimalikud laenukahjumid majandusprognoosi negatiivse stsenaariumi korral Allikas: Eesti Pank.
- 15. Tänu kohalike hoiuste kiirele kasvule on emapankade rahastamise osatähtsus Eesti pankades viimastel aastatel üha vähenenud ROOTSI PANGAGRUPPIDE TURUPÕHISE RAHASTAMISE HIND ON VÕRRELDES KEVADEGA VÄHENENUD 15 -0.7% -0.6% -0.5% -0.4% -0.3% -0.2% -0.1% 0.0% 0.1% 0.2% 0.3% 0.4% 2015 2016 2017 2018 2019 2020 1 aastased 3 aastased Pangagruppide* seeniorvõlakirjade keskmine tulumäär tähtajani Allikad: Bloomberg, Eesti Panga arvutused. *Swedbank, SEB. -0.7% -0.6% -0.5% -0.4% -0.3% -0.2% -0.1% 0.0% 0.1% 0.2% 0.3% 0.4% 2015 2016 2017 2018 2019 2020 1 aastased 3 aastased Pangagruppide* seeniorvõlakirjade keskmine tulumäär tähtajani Allikad: Bloomberg, Eesti Panga arvutused. *Swedbank, SEB. kolmeaastasedüheaastased
- 17. • Kuigi majanduse taastumisel on positiivseid noote, on paljude majandusharude tegevus endiselt tugevalt häiritud • Sotsiaalse distantsi hoidmise nõue on valusalt tabanud suurt osa majutus-, toitlustus-, turismi-, reisjateveo- ja meelelahutusvaldkonna ettevõtetest • Nende ettevõtete osakaal pankade laenuportfellis on küllaltki väike • Ettevõtted on saanud tuge pankade võimaldatud maksepuhkustest • Negatiivse stsenaariumi korral võivad laiaulatuslikumad probleemid jõuda muu hulgas ka kinnisvara- ja tööstusettevõteteni • Sel juhul võib ettevõtete probleemsete laenude hulk märgatavalt kasvada PÜSIB OHT, ET ETTEVÕTETE LAENUMAKSEVÕIME HALVENEB 17
- 18. • Kriisist enam mõjutatud tegevusalad on tööjõumahukad • Nendes valdkondades töötab umbes veerand hõivatutest • Majapidamiste võime laenumakseid tasuda sõltub suuresti tööturu olukorrast • Olukorda on leevendanud töötukassa töötasu hüvitis, mida sai ligi 138 000 inimest • Meetme lõppedes ei ole töötus suurenenud • Ulatuslikke laenukahjumeid pankadel tõenäoliselt ei teki • Eluasemelaenud on hästi tagatud • Eluasemeturg on eelmise kriisiga võrreldes paremas tasakaalus KRIISIL ON SENI OLNUD VÄIKE MÕJU MAJAPIDAMISTE LAENUMAKSEVÕIMELE 18
- 19. • Pangandussektor sisenes kriisi tugevana ning on kriisi ajal jätkanud laenude väljastamist • Tänu hoiuste kiirele kasvule ja keskpangast võetud likviidsuslaenudele on pankade likviidsete varade maht viimaste aastate kõrgeimal tasemel • Tugev kapitaliseeritus ja endiselt suur kasumlikkus aitavad kriisi tagajärjel tekkivate laenukahjumitega toime tulla ning jätkata headel tingimustel laenude väljastamist • Koroonakriisi süvenemise korral on suudavad pangad reaalsektorile maksepuhkuste võimaldamist jätkata • Reaalsektori raskused laene tagasi maksta pole veel lõplikult ilmnenud • Kriisi tegelik mõjuulatus võib pankadeni jõuda alles järgmise 6–12 kuu jooksul TUGEV PANGANDUSSEKTOR AITAB ETTEVÕTETEL JA MAJAPIDAMISTEL KRIISIGA TOIME TULLA 19
- 20. • Euroala ühe keskpangana pakub Eesti Pank pankadele likviidsustuge ja pikaajalisi soodsaid laene • Euroala keskpankade täiendavad ajutised varaostuprogrammid on viinud intressimäärade languseni finantsturgudel • Rahapoliitika aitab parandada nii inimeste, ettevõtete kui ka valitsuse rahastamistingimusi ning soodustab investeeringuid ja tarbimist Eestis ja mujal euroalal KRIISI MÕJU LEEVENDAMISEKS HOIAVAD EUROALA KESKPANGAD RAHASTAMISTINGIMUSED SOODSANA 20
- 21. • EASi või KredExi kaudu pakutavad pikemaajalised tugimeetmed peaksid eelkõige olema suunatud tulevikus kõige suuremat potentsiaali omavate valdkondade toetamisele • Toetada tuleks ainult selliseid ettevõtteid, kes suudaks pärast kriisi edukat tegevust jätkata • Riik peaks laenu pakkuma ainult strateegilistele ettevõtetele • Laenu andmisel ei ole riigil mõistlik konkureerida rahastajatega erasektorist • Riigi otselaenule tuleks pigem eelistada riiklikku käendust UUTE SAMMUDE ASTUMISEL MAJANDUSE TOETAMISEKS TULEB OLLA TÄHELEPANELIK 21
- 22. • Kliimapoliitikal on suure tõenäosusega negatiivne mõju nendele majandusharudele, mille kasvuhoonegaaside heide on suur • Ettevõtetel võib olla keeruline karmimate nõuetega kohaneda, mistõttu võib väheneda nende konkurentsivõime ja tekkida raskusi finantskohustuste täitmisega • Kliimariskid võivad tugevalt mõjutada palju energiat nõudvat ja fossiilkütustega seotud tegevusi, kommunaalteenuseid ja transporti • Kliimariskile enim avatud sektorite osakaal: • pankade laenuportfellis hinnanguliselt 15% • kindlustuse investeerimisportfellis hinnanguliselt 9% • Eesti finantsstabiilsuse vaatest võib kliimariske pidada hetkel pigem väikeseks, ent on tähtis, et pangad on juba tasapisi asunud oma tegevust kohandama PIKEMAS VAATES PEAB PANGANDUSSEKTOR ARVESTAMA KLIIMARISKIDEGA 22
- 23. FINANTSSEKTORI TOIMIMIST OHUSTAVAD RISKID ON JÄRGMISE AASTA JOOKSUL SUURED 23