5. Mail 2020 toimub pressikonverents, kus Eesti Panga president Madis Müller ja asepresident Maive Rute tutvustavad Eesti finantssektori arenguid ja vastupanuvõimet koroonakriisi majandusmõjudele.

1. FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE
6. mai 2020

2. Ettevõtete ja majapidamiste laenumaksevõime halveneb
2

3. Majanduslangus sõltub piirangute kestusest
• Koroonaviiruse levikut tõkestavatel meetmetel on majandustegevusele
märkimisväärne mõju
• Sh eksportturgude langus, tarneraskused, tarbimiskindluse vähenemine
• Eesti Pank viis majanduslanguse hindamiseks läbi stsenaariumianalüüsi
• Kui piirangud leevenevad augustis, võib Eesti majandus kahaneda 14%
• Mida kauem piirangud kestavad, seda aeglasemalt majandus taastub
3

4. Pankade probleemlaenude ulatust mõjutavad
kriisi pikkus ja majanduslangus
• Esimesena piirangutest pihta saanud majandussektorite osakaal pankade laenuportfellis
on küllaltki väike
• Muudel tegevusaladel on praeguseks tekkinud raskusi, mis piirangute kestes süvenevad
4
0%
10%
20%
30%
40%
50%
Pankade laenu- ja liisinguportfelli jagunemine
Allikas: Eesti Pank

5. Enne kriisi paranes oluliselt ettevõtete võimekus
raskustele vastu seista
5
• Ajutised makseraskused on võimalik ületada maksepuhkuste toel
100%
200%
300%
400%
60%
80%
100%
120%
2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019
Ettevõtete võlakoormus ja likviidsus
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Likviidsed varad
(parem telg)
Võlakoormus
(vasak telg)

6. Ka majapidamiste finantspositsioon
oli varasemast tugevam
6
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019
Majapidamiste võlakoormus ja intressikulu
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Võlakoormus
(vasak telg)
Intressikulu
(parem telg)

7. Juhul kui tegevuspiirangud majanduses peaksid kestma augustini,
võivad probleemlaenud panganduses märkimisväärselt kasvada
7
0%
5%
10%
15%
20%
25%
kõik pangad süsteemselt olulised pangad väikepangad
Võimalik probleemsete laenude osakaal varades juhul,
kui piirangud kestavad augusti alguseni
Allikas: Eesti Pank
13%
Võimalikud
probleemsed laenud*
Viivislaenud
2019 seisuga
12%
22%
*Võimalikud probleemsed laenud, kui piirangud kehtivad augustini
• Probleemlaenude maht sõltub iga panga laenuportfelli struktuurist

8. Pangad suudavad laenukahjumitega toime tulla ka augustini
kestvate majandustegevuse piirangute korral
8
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
kapital võimalikud
laenukahjumid
kapital võimalikud
laenukahjumid
kapital võimalikud
laenukahjumid
kõik pangad süsteemselt olulised pangad* väikepangad
%riskivaradest
Pangandussektori kapitaliseeritus ja võimalikud laenukahjumid juhul,
kui piirangud kestavad augusti alguseni
Allikas: Eesti Pank
* Süsteemselt olulised pangad on Swedbank AS, AS SEB Pank, Luminor Bank AS ja AS LHV Pank.
Vabatahtlik
puhver
Makro- ja
mikropuhvrid
Seadusega nõutud
miinimum

9. Tegelikud laenukahjumid jäävad tõenäoliselt väiksemaks,
kui augustini kestvate piirangute stsenaariumis ette nähtud
• On vähetõenäoline, et piirangud jäävad praeguses ulatuses kehtima augustini
• Välistada ei saa riski, et viiruse leviku tõkestamiseks tuleb osa piiranguid hiljem taastada
• Riigi toetusmeetmed aitavad ettevõtetel ja majapidamistel raskeid aegasid üle elada
• Euroopa Keskpank on otsustanud rakendada erakorralisi meetmeid kriisi mõju
leevendamiseks
• Euroopa Keskpank ja järelevalveasutused on lubanud viivislaenude raamistikku teatud
ulatuses paindlikult kasutada
• Ajutine maksepuhkus annab laenuklientidele aega kriisiga toime tulla
• Pankadele annab see lisaaega, et hinnata, kas kliendi laenumaksevõime taastub
9

10. Maksepuhkust on taotletud aktiivselt
• Ettevõtete maksepuhkuste taotlused moodustavad 20% nende laenujäägist, majapidamistel 4%
• Pangad võimaldavad maksepuhkust laialdaselt likviidsusprobleemide ületamiseks
10
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
3/25/2020 4/1/2020 4/8/2020 4/15/2020 4/22/2020 4/29/2020
Maksepuhkuste taotluste osakaal pankade laenujäägis
Allikas: Finantsinspektsioon
4% 4%
Ettevõttelaenud
Eluasemelaenud
Muud majapidamiste
laenud
Antud
maksepuhkused
1%
5%
7%
8%

11. Eesti majanduse ja finantssektori käekäiku mõjutab
probleemide ulatus lähiriikides
11

12. Rootsi pangad sõltuvad suurel määral
turupõhisest rahastamisest
12
0%
50%
100%
150%
200%
250%
DK SE FI LU NL IE AT FR SK GR ES DE EE PT IT PL LT MT LV CZ BE CY SI HR RO BG
Laenude-hoiuste suhtarv Euroopa Liidus 31.12.2019 seisuga
Allikas: Euroopa Keskpank.

13. Finantsturud on väga heitlikud
13
-60%
-50%
-40%
-30%
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
2019 2020
Pangagruppide aktsiahindade muutus 2019. aasta algusest*
Allikad: Turu andmed, Eesti Panga arvutused.
Swedbank
*Aktsiahindade kõikumine 2019. aastal on valdavalt seotud ilmnenud kahtlustega, et pankadel võis esineda puudusi rahapesuvastaste meetmete võtmisel
SEB
OMX Stockholm Banks
COVID-19pandeemia

14. Pankade turupõhise rahastamise tingimused
on märgatavalt halvenenud
14
0.0%
0.5%
1.0%
1.5%
2.0%
Swedbanki tagamata võlakiri SEB tagamata võlakiri Swedbanki pandikiri SEB pandikiri
Võlakirjade turuintressimäärade muutus märtsis 2020
Allikad: Turu andmed, Eesti Panga arvutused.
Pandikirjad
Tagamata võlakirjad
• Kui finantsturud jäävad heitlikuks pikemal perioodil, võib planeeritud emissioonide läbiviimine
osutuda keeruliseks
• Võib väheneda pankade valmisolek Eestis laenu pakkuda

15. Eesti pangad tegutsevad Lätis ja Leedus, mistõttu
sõltuvad nad kõikide Balti riikide käekäigust
15
• Väikesed avatud majandusega riigid on šokkide suhtes väga tundlikud
• Läti ja Leedu pangandussektori krediidirisk sarnaneb Eesti omaga
-30%
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Nominaalse SKP kasv
Allikad: Eurostat, Eesti Panga arvutused.
Leedu
Eesti
Euroopa Liit
Läti

16. Kinnisvaraturul võib nõudluse ja pakkumise
tasakaal paigast ära minna
16

17. Kinnisvarasektor oli enne kriisi ülejäänud
majanduse arenguga paremas kooskõlas
17
12%
13%
14%
15%
16%
17%
18%
1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Allikad: Statistikaamet, Eurostat, Politsei- ja Piirivalveamet.
Ehitus- ja kinnisvarasektori lisandväärtus
Ehitus- ja
kinnisvarasektori
lisandväärtus SKPsse
Ajalooline keskmine

18. Elukondliku kinnisvara arendus on kiiresti kasvanud
18
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Allikas: Statistikaamet.
Eluruumide ehitus- ja kasutuslubade 4 kvartali libisev keskmine arv
Ehituslubade arv
Kasutuslubade arv

19. Ärikinnisvara arendus on olnud aktiivne
19
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Allikad: Statistikaamet, Colliers International
Ärikinnisvara ruutmeetrite kasv võrreldes SKP kasvuga
SKP kasv
Ärikinnisvara ruutmeetrite kasv

20. Finantssektorit mõjutavate riskide kokkuvõte
Makrofinantsjärelevalve poliitika sammud

21. Ettevõtete ja majapidamiste laenumaksevõime
halveneb
• Koroonaviiruse tõkestamiseks kehtestatud piirangutel on ettevõtetele
ja majapidamistele suur mõju
• Piirangud mõjutavad vahetult nii sisenõudlusele suunatud ettevõtteid kui ka
eksportturgude languse tõttu transpordisektorit ja eksportivaid ettevõtteid
• Juhul kui tegevuspiirangud majanduses peaksid kestma augustini, siis võivad
probleemlaenud kasvada hinnanguliselt kuni 13%ni pankade laenuportfellist
21

22. Probleemid lähiriikides võivad mõjutada
finantsvahenduse toimimist Eestis
• Rootsi pangagrupid võivad kriisi ajal Eesti tütarpankadele toeks olla …
• … aga kui gruppide võime rahvusvaheliselt turgudelt raha kaasata väheneb, võib see
negatiivselt mõjutada Eesti pankade laenupakkumist
• Eesti pangad rahastavad end valdavalt kohalike hoiustega ning on seni olnud
laenupakkumisel küllaltki iseseisvad
• Eesti pangandussektorit võivad mõjutada ka Läti ja Leedu majandusarengust
tulenevad riskid
• Krediidirisk on Lätis ja Leedus sarnane Eesti omaga
22

23. Kinnisvaraturul võib nõudlus tublisti väheneda
• Ehitus- ja kinnisvarasektori laenud moodustavad suurima osa pankade
ettevõttelaenude portfellist
• Vähemalt ajutiselt väheneb nõudlus nii eluaseme- kui ka ärikinnisvara järele
• Pikemaajalise majanduslanguse korral võib tekkida arendajatel raskusi
projektide lõpuleviimisega ning omanikel renditulu säilitamisega
• Kinnisvaraturg on märksa paremas tasakaalus kui enne 2009. aasta finantskriisi
• Sektori osakaal kogu majanduses ei ole nõnda kiiresti kasvanud
• Ettevõtete finantsvõimendus on väiksem
• Hinnad on kasvanud kooskõlas muu majandusega
23

24. Euroala keskpangad hoiavad rahastamistingimused
soodsana, et leevendada kriisi mõju majandusele
• Likviidsustugi ja pikaajalised soodsad laenud pankadele
• Erineva tähtajaga laenud, kus intress on tavapärasest madalam. Eriti soodsad on
laenud, mille intress sõltub panga laenuportfelli kasvust, et innustada panku
väljastama uusi laene
• Laiem tagatisteks sobivate varade ring, mille tulemusel on pankadel võimalus võtta
euroala keskpankadelt suuremas mahus laenu
• Intressimäärasid finantsturgudel vähendavad veelgi euroala keskpankade
täiendavad ajutised varaostuprogrammid, mille maht on 7,3% euroala SKPst
• Täiendavad ostud varaostukava raames 120 miljardi euro väärtuses
• Uus ja erakorraline varaostukava pandeemia majandusmõjude ohjeldamiseks 750
miljardi euro väärtuses
24

25. Finantssektori võimalused kriisiga toimetulekuks
on suhteliselt head
• Pangad on hästi kapitaliseeritud ja likviidsuspositsioon võrdlemisi tugev
• Keerulise olukorraga toimetulemist kergendavad arvukad meetmed
• Eesti Pank viis süsteemse riski puhvri 0%ni, mis vabastas pankade jaoks ligi 110
miljonit, mida kasutada võimalike laenukahjumite katteks ja uute laenude andmiseks
• Eesti pangad on lubanud järgida Euroopa Keskpanga soovitust hoiduda dividendide
väljamaksmisest kuni käesoleva aasta oktoobrini
• Valitsus on rakendanud märkimisväärseid toetusmeetmeid
• Viivislaenude raamistikku on lubatud rakendada teatud ulatuses paindlikult, mis on
pankadel võimaldanud kokku leppida era-maksemoratooriumi
25

26. Eesti finantsstabiilsust ohustavad riskid
on märkimisväärselt kasvanud
26
1 2 3 4 5 6

27. Makrofinantsjärelevalve meetmed
27