Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja käis Ehituskonsultatsiooni Ettevõtete Liidu (EKEL) aastakoosolekul rääkimas majanduse hetkeseisust ja pikkadest trendidest, mis kujundavad Eesti ehitusturgu.

1. Eesti majandusest
Kaspar Oja

2. 0
5
10
15
20
25
2000-2010 2014-2018 2000-2010 2014-2018
tööturule sisenejad tööturult väljujad
20-aastased 65-aastased surnud 20-64-aastaselt
Tööealiste arvu loomulik muutus: tööurule sisenejad ja lahkujad, tuhandetes aastas
Joonisel on 20-aastaste ja 65-aastaste arv ning 20-64-aastaselt surnute arv
vahe on 6000
inimest aastas
Allikas: statistikaamet, Eurostat, Kaspar Oja koostatud
DEMOGRAAFILISE OLUKORRA TÕTTU ON TÖÖTURULE
SISENEMISE EAS INIMESI VÄHEM KUI VÄLJUJAID
…JA SEE OLUKORD JÄÄB KESTMA

3. NOORTE ARVU LANGUS PEAKS HAKKAMA
VÄHENDAMA ELUASEMETE NÕUDLUST, KUID SEE
EFEKT POLE TÕENÄOLISELT KUIGI SUUR
3
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
Keskmine 0-14 15-29 30-49 50-64 65+
Aastatel 2010 või 2011 elukoha asulat vahetanute osakaal
vanuse järgi
Allikas: statistikaamet

4. -1
0
1
2
3
4
5
6
0 50 100 150 200 250 300
SKP elaniku kohta 2000. aastal, ostujõu pariteedi alusel EL28=100
SKP
elaniku
kohta,
keskmine
kasv
2000-2018
(%)
Majanduskasvu seos elatustasemega Euroopa Liidus
Allikad: Eurostat, Kaspar Oja koostatud
JÕUKAMATES RIIKIDES ON MAJANDUSKASV
AEGLASEM

5. Jõukamates riikides investeeritakse sissetulekutest
elamisse suurem osa kui vaesemates
Allikas: Eurostat

6. EESTI ON ELAMISPINNA KASUTAMISE
NÄITAJATE POOLEST EUROOPA KESKEL
6
0
10
20
30
40
50
60
70
80
Eluasemete ülerahvastatus ja alakasutus 2019. aastal
Ülerahvastatus Alakasutus
Allikas: Eurostat

7. 0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
0 20 40 60 80 100 120 140 160 180 200
Diagrammi tiitel
Euroopa riigid Soome Prantsusmaa Saksamaa Eesti
Riikide hinnatase ja töötleva tööstuse osakaal hõives 1975-2017
Allikas: Eurostat.
SKP hinnatase, EL28 2016. aasta väärtus on 100
Töötleva
tööstuse
osakaal
hõives
MAJANDUSSTRUKTUUR ON ÜHA ROHKEM
TEENUSTE NÄGU – MIDA JÕUKAM RIIK, SEDA
KÕRGEM HINNATASE JA SEDA VÄHEM TÖÖSTUST

8. TÖÖJÕUPUUDUSE JA SEADMETE RAKENDATUSE KASV
VIITAVAD TOODANGULÕHELE (JA HINNASURVELE)
KÜSITLUSTE PÕHJAL LÄHEB MAJANDUSEL VÄGA HÄSTI

9. ÜLEILMNE NÕUDLUSE KASV TÕSTAB
JÄRSULT TOORMEHINDASID
-4,9%
9
Allikad: Euroopa Keskpank, Reuters, Bloomberg.
TOORMETE HINNAMUUTUS
nafta
toidutoormed
tööstustoormed
-100%
-50%
0%
50%
100%
150%
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
2023

10. 0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
TARBIMIST TOETAVAD NII KRIISI AJAL
KOGUNENUD SÄÄSTUD KUI KA PENSIONIRAHA
KASUTUSELEVÕTT
10
Allikad: pensionikeskus, Eesti Pank.
MAJAPIDAMISTE HOIUSTE MUUTUS AASTATAGUSEGA VÕRRELDES
Miljonites eurodes
Umbes üks
miljard eurot
lisasäästu
Teise
pensionisamba
esimene
väljamakse:
umbes 1,3
miljardit eurot
2018 2019 2020 2021
2017

11. KOHALIKKU HINNATÕUSU AITAKS PIDURDADA
MAJANDUSE VÄIKSEM ERGUTAMINE RIIGI POOLT
11
-4
-3
-2
-1
0
1
2
3
4
2003 2006 2009 2012 2015 2018 2021
tööstusbaromeeter
ehitusbaromeeter
kaubandusbaromeeter
teenindusbaromeeter
tarbijabaromeeter (järgmised 12 kuud)
Allikas: konjunktuuriinstituut.
HINNAKASVU OOTUSED

12. -2%
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023
MAJANDUSOLUDE PARANEMINE KIIRENDAB
HINNAKASVU
12
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
-0,4%
teenused
energia
tööstuskaubad
2,3%
toit
2,5%
järsu kasvu
stsenaarium
sujuva kasvu
stsenaarium
INFLATSIOON
2,7%
2,8%
2,3%
3,3%
2,6%
Toormete kallinemine, raskused järsult kasvand
tellimuste täitmisel ja tõrked tarneahelates
kiirendavad ajutiselt inflatsiooni.
prognoos

13. TAASTERAHASTU MÕJU MAJANDUSELE
(KÕRVALEKALLE FAKTIVASTASEST
STSENAARIUMIST)
13

14. VÕRRELDES PALJUDE TEISTE RIIKIDEGA ON EESTI
PRAEGUNE EELARVEPUUDUJÄÄGI VÄHENDAMISE
KAVA VÄHEM AMBITSIOONIKAS
14
-6
-4
-2
0
2
4
6
8
Leedu
Tšehhi
Itaalia
Ungari
Sloveenia
Prantsusmaa
Hispaania
Belgia
Austria
Poola
Eesti
Portugal
Saksamaa
Kreeka
Iirimaa
Läti
Horvaatia
Holland
Luksemburg
Rootsi
Allikad: Euroopa Liidu liikmesriikide stabiilsusprogrammid.
2022. aastaks planeeritud
eelarve puudujäägi
vähendamine (% SKPst)
2022. aastaks planeeritud
eelarve puudujääk (% SKPst)

15. EESTI PANGA MAJANDUSPROGNOOSI
PÕHINÄITAJAD
15
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
2020 2021 2022 2023 2021 2022 2023
SKP jooksevhindades (mld eurodes) 27,16 29,1 31,5 33,1 30,0 32,3 33,8
SKP muutus püsivhindades (%) -2,7 5,3 4,9 2,5 8,2 3,8 1,6
THI-inflatsioon (%) -0,4 2,5 2,8 2,3 2,7 3,3 2,6
Töötuse määr (%) 6,8 6,1 4,9 4,7 5,7 4,7 4,6
Keskmine brutokuupalk (EUR) 1448 1526 1609 1695 1536 1640 1737
Keskmise brutokuupalga muutus (%) 2,9 5,4 5,5 5,3 6,1 6,7 5,9
SKP töötaja kohta püsivhindades 0,0 4,1 2,9 2,4 6,4 2,0 1,5
Eelarve tasakaal (% SKPst) -4,8 -4,9 -2,3 -2,2 -4,7 -2,0 -1,9
järsu kasvu
stsenaarium
sujuva kasvu
stsenaarium