Eesti Panga pressikonverentsi slaidid, 10.06.2020

1. Eesti Panga majandusprognoos
2020–2022

2. MAAILMAMAJANDUS TÕMBUB SEL AASTAL
KOKKU
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
2014 2015 2016 2017 2018 2019
aastane muutus maailma
kaubavahetuses
aastane muutus maailma
tööstustoodangus
2020
13–32%
WTO maailma
kaubavahetuse vähenemise
prognoos
2020. aastal
Allikas: CPB World Trade Monitor. 2

3. -15
-10
-5
0
5
10
EUROALA MAJANDUSE LANGUS ON SUUREM
KUI EELMISES KRIISIS
Allikas: Euroopa Keskpank.
2018 2019 2020 2021 2022
1,9%
1,2%
–8,7%
5,2%
3,3%
–4,5% ― euroala
majanduslangus
2009. aastal
–12,6%
–5,9%
EUROALA MAJANDUSKASV
Leebe stsenaarium
Põhistsenaarium
Karm stsenaarium
3

4. 0.0
0.5
1.0
1.5
2.0
ODAVAM ENERGIA VIIB INFLATSIOONI
EUROALAL SEL AASTAL NULLI LÄHEDALE
Allikas: Euroopa Keskpank.
EUROALA HINNAKASV
2018 2019 2020 2021 2022
1,8%
1,2%
0,8%
1,3%
0,3%
0,3% ― euroala
hinnakasv
2009. aastal
Leebe stsenaarium
Põhistsenaarium
Karm stsenaarium
0,4%
0,2%
4

5. RAHATURGUDEL OODATAKSE ENDISELT, ET
INTRESSIMÄÄRAD JÄÄVAD PIKALT MADALAKS
Allikas: Euroopa Keskpank.
3 KUU EURIBOR
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
2008 2011 2015 2019 2022
5

6. 1. Välisnõudluse ja turismi vähenemine
2. Eriolukord ja Eestis kehtestatud piirangud
3. Ebakindlus tuleviku ees
4. Riigi abimeetmed
EESTI MAJANDUST MÕJUTAVAD KÕIGE
ROHKEM NELI TEGURIT
6

7. VÄLISTURGUDEL VÕTAB KRIISIEELSELE
TASEMELE JÕUDMINE AASTAID
Allikad: Euroopa Keskpank, Eesti Panga arvutused.
Eesti eksportturgude maht
(indeks, 2019 = 100)
–14%
+9%
+6%
7

8. SUUR OSA TÖÖSTUSE TOOTMISRESSURSIST
SEISAB JÕUDE
Allikas: Euroopa Komisjon. 8

9. EESTIS ON ENAMIK PIIRANGUID LÕPPENUD
VÕI LÕPPEMAS
Allikad: Eesti Pank, valitsus.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28
MÄR APR MAI JUUNI JUULI AUG SEPT
Mõjutatud tegevusala
raviasutused*
kaubanduskeskused*
spordiklubid/ujulad*
koolid/lasteaiad*
spaad*
sotsiaalne distants
kino/teater* (max 50% täituvus)
avalikud üritused* (max 100 inimest)
* otsustatud
tervishoid
jaemüük
meelelahutus ja vaba aeg
haridus, laiapõhjaline
majutus ja toitlustus
majutus ja toitlustus
laiapõhjaline
meelelahutus ja vaba aeg
meelelahutus ja vaba aeg
nädal alates eriolukorra algusest
13. märtsil
meelelahutuskohad kaubanduskeskustes ja mujal*
meelelahutus ja vaba aeg
meelelahutus ja vaba aeg
lastelaagrid*
Ebakindlus on suur, mis
seostub viiruse kulgemise ja
võimalike lisapiirangutega
9

10. VIIRUSKRIIS ON TABANUD MAJANDUST
EELMISEST KRIISIST (2008-2009) ERINEVALT
Allikad: Euroopa Komisjon, Eesti Panga arvutused.
-70
-60
-50
-40
-30
-20
-10
0
teenused kaubandus ehitus tööstus tarbijad
veebruar 2009
võrreldes
veebruariga 2008
Muutus kindlustundes
(mai 2020 võrreldes maiga 2019)
10

11. -50
-40
-30
-20
-10
0
10
2009
KOGU HÕIVET SILMAS PIDADES ON SUURIM
TAGASILÖÖK TEENINDUSSEKTORI HÕIVES
Allikas: Euroopa Komisjon.
teenindus
kaubandus
tööstus
ehitus
aprill-mai 2020
2005 2013 2017 2020
Ettevõtete hõiveootus
11

12. HOOLIMATA TÖÖTASU HÜVITISE MEETMEST ON
TÖÖTUSE KASV JÄRSEM KUI EELMISE KRIISI AJAL
Märkus. Võrreldes loendamise nädalale eelnenud 30 päeva keskmisega.
Allikad: töötukassa, Eesti Pank.
0
4,000
8,000
12,000
16,000
1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. nädal
registreeritud töötute hulga kasv pärast
eriolukorra kehtestamist
registreeritud töötute hulga
kasv pärast augustit 2008
12

13. ESIMESED TAASTUMISE MÄRGID ILMNESID
APRILLI LÕPUS
Allikad: maanteeamet, statistikaamet, Eesti Pank.
• Maksepuhkuste taotlemine on vähenenud
• Laenunõudlus on veidi suurenenud
13

14. EESTI MAJANDUS KAHANEB SEL AASTAL 10%
KRIISIEELNE TASE SAAVUTATAKSE 2022. AASTA KESKEL
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
MAJANDUSKASV
–14,1% ― Eesti
majanduslangus
2009. aastal
2018 2019 2020 2021 2022
Sõltuvalt ülejäänud euroala
prognoosist võib 2020.
aasta majanduslangus
olla vahemikus 7% – 14%
14

15. VÄLISTURUD PÕHJUSTAVAD UMBES 2/3 JA
EESTIS KEHTESTATUD PIIRANGUD UMBES 1/3
TÄNAVUSEST MAJANDUSLANGUSEST
Allikas: Eesti Pank.
Majanduskasv 2020
15

16. TÖÖPUUDUST SUURENDAB VÄIKSEM
MAJANDUSAKTIIVSUS JA VÄRBAMISSOOV
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Tööpuudus Töötasu hüvitise saajaid oli aprillis umbes 120 000
ehk ligi viiendik palgatöötajatest
Töötuse kasv jätkub aasta teises pooles, kui
hüvitise maksmine lõppeb
2020. aasta lõpus
on tööpuudus üle
13%
16

17. TÖÖTURG KOHANEB SUURES OSAS
PALGA KAUDU
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Tööandja minimaalse panuse korral
on töötasu hüvitise saajate keskmine
palgalangus umbes 15%
17

18. HINNAKASVU HOIAVAD TAGASI
PALGALANGUS JA NAFTA ODAVNEMINE
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Sõltuvalt ülejäänud euroala
prognoosist võib 2020.
aasta hinnalangus
olla vahemikus 0,5% – 1,3%.
Karmi stsenaariumi
korral hinnalangus jätkub
2021. aastal.
HINNAKASV
18

19. MAJANDUSPROGNOOSIST LÄHTUVAD
JÄRELDUSED

20. • Pandeemia majandusmõju ohjeldamiseks teeme erakorralise
varaostukava1 raames netovaraoste vähemalt 2021. aasta juuni
lõpuni kogumahus 1,35 triljonit eurot.
• Laiendatud varaostukava2 raames teeme iga kuu netovaraoste
20 miljardi euro eest ja sel aastal lisaks veel 120 miljardi euro eest.
• Pakume pankadele laenu tavapärasest soodsamatel tingimustel.3
• Intressimäärad püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel
seni, kuni inflatsiooniväljavaade on 2% lähedal.
• Rahapoliitika aitab parandada nii inimeste, ettevõtete kui ka valitsuse
rahastamistingimusi ning soodustab investeeringuid ja tarbimist
Eestis ja mujal euroalal.
EUROALA KESKPANGAD PAKUVAD SENISEST
SUUREMAT TUGE MAJANDUSELE
1 PEPP.
2 APP.
3 TLTRO-III, PELTRO, LTRO. 20

21. • Majanduslanguse põhjustavad viiruse ohjeldamiseks kehtestatud
piirangud nii Eestis kui ka välismaal.
• Väga suur sõltuvus muust maailmast tähendab, et viiruse kontrolli alla
saamine ja piirangute kaotamine ainult Eestis ei välista majanduslikke
probleeme ja jätkuvalt on vaja tagada valmisolek nendega
tegelemiseks.
• Juba teadaolevad kriisi tagajärjed tabavad tegevusalasid väga
ebaühtlaselt ja majanduspoliitika kujundamisel tuleb arvesse võtta
seda, et mõnda sektorisse jõuab kriis kohale viivitusega.
• Kuna ebakindlus on suur ja endiselt on võimalik viiruse teise laine
tulek, siis püsib oht, et majandusareng kujuneb prognoositust
halvemaks.
SEE KRIIS ERINEB VARASEMATEST
21

22. • Nii era- kui ka avalik sektor oli kriisi sattudes paremas seisus kui enne
2008. aasta finantskriisi, kuid samas on inimeste säästud ebaühtlaselt
jaotunud ja riigipoolne sotsiaalne turvavõrk peab olema valmis
suurenenud abivajaduseks.
• Olukorras, kus iga kümnes inimene on tööta ja keskmine palk langeb,
on oluline varem kogutud säästude olemasolu.
• Oluline on ära hoida struktuurset tööpuudust, kus inimeste oskused
ei vasta ettevõtete otsitule – siit tuleneb vajadus ümberõppe
toetamisele.
KRIISIGA ON KERGEM TOIME TULLA, KUI
HEADEL AEGADEL ON VARUSID KOGUTUD
22

23. RIIGI KULUTUSED PEHMENDAVAD
MAJANDUSLANGUST
Eelarvepuudujäägi alandamise eeldus on jooksvate kulude vähenemine ja/või maksutulude
suurenemine SKP suhtes. Mõlema muutus jääb eelolevatel aastatel aeglaseks, mistõttu
eelarvepuudujääk püsib.
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Eelarve tasakaal
(suhtena SKPsse)
23

24. • Eesti riigi toetuspakett on euroala riikide seas üks suuremaid,
abimeetmete maht ulatub 4,5%ni SKPst.
• Aastatel 2016–2019 oli valitsemissektori nominaalne puudujääk
kokku üle 500 miljoni euro, kuigi majanduse olukord eeldanuks
ülejäägis eelarvet.
• Struktuurset tasakaalu järgides oleks eelmisel neljal aastal pidanud
riigil tekkima umbes 750 miljonit eurot sääste, mida raskel ajal
kasutada.
• Majanduse stabiilsuse huvides on, et riik kulutaks pika plaani alusel.
Seejuures tuleks heal ajal hoiduda lisakulutustest, et olla halval ajal
valmis majandust toetama.
EELMISTE AASTATE PUUDUJÄÄGIS EELARVED
TEEVAD MAJANDUSE TOETAMISE VALITSUSE
JAOKS KEERULISEMAKS
24

25. EESTI PANGA MAJANDUSPROGNOOSI
PÕHINÄITAJAD
2018 2019 2020* 2021* 2022*
SKP jooksevhindades (mld eurodes) 26.02 28,03 25,41 27,95 29,34
SKP muutus püsivhindades (%) 4,7 4,4 -10,0 8,5 2,3
SKP muutus püsivhindades töötaja kohta (%) 3,4 3,0 -5,8 7,8 0,9
THI-inflatsioon (%) 3,4 2,3 -1,1 0,0 2,1
Töötuse määr (%) 5,4 4,4 9,5 8,8 7,3
Keskmine brutopalk (eurodes) 1 309 1 407 1 393 1 395 1 478
Keskmise brutokuupalga muutus (%) 7,6 7,5 -1,0 0,1 5,9
Eelarvetasakaal (% SKPst)* -0,6 -0,3 -10,3 -4,3 -2,2
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank. 25