12. juuni 2019
Kõik seonduvad materjalid leiate aadressilt https://www.eestipank.ee/press/jargmistel-aastatel-voiksid-saasta-nii-inimesed-kui-ka-riik-12062019
Eesti Panga pressikonverents 19. detsembril 2018, kus keskpanga president Ardo Hansson ning asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Pressikonverentsil antakse ülevaade järgmistest teemadest:
• mis on juhtunud Eesti majanduse konkurentsivõimega?
• millised on kiire palgakasvu head ja halvad küljed?
• kui kiiresti aeglustub praegune järsk hinnatõus?
• keskpanga hinnang 2019. aasta riigieelarvele ja soovitus 2020. aastaks
Slaidid 16.12.2020 pressikonverentsilt, kus Eesti Panga president Madis Müller ja asepresident Ülo Kaasik tutvustasid keskpanga värsket majandusprognoosi.
26.06.2018 pressikonverentsi slaidid, kus keskpanga president Ardo Hansson ning asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Rasmus Kattai ettekanne "Restart pärast kriisi"Eesti Pank
Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai esines Palga Päev 2020 konverentsil ettekandega, milles keskendus küsimustele: kuidas on Eesti majandus seni kriisile vastu pidanud, millised on olnud väljakutsed ja mida võiks oodata nii aasta teiselt poolelt kui ka järgmiselt aastalt.
Eesti Panga pressikonverents 19. detsembril 2018, kus keskpanga president Ardo Hansson ning asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Pressikonverentsil antakse ülevaade järgmistest teemadest:
• mis on juhtunud Eesti majanduse konkurentsivõimega?
• millised on kiire palgakasvu head ja halvad küljed?
• kui kiiresti aeglustub praegune järsk hinnatõus?
• keskpanga hinnang 2019. aasta riigieelarvele ja soovitus 2020. aastaks
Slaidid 16.12.2020 pressikonverentsilt, kus Eesti Panga president Madis Müller ja asepresident Ülo Kaasik tutvustasid keskpanga värsket majandusprognoosi.
26.06.2018 pressikonverentsi slaidid, kus keskpanga president Ardo Hansson ning asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Rasmus Kattai ettekanne "Restart pärast kriisi"Eesti Pank
Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai esines Palga Päev 2020 konverentsil ettekandega, milles keskendus küsimustele: kuidas on Eesti majandus seni kriisile vastu pidanud, millised on olnud väljakutsed ja mida võiks oodata nii aasta teiselt poolelt kui ka järgmiselt aastalt.
21. detsembril kell 11 tutvustavad Eesti Panga president Madis Müller ja asepresident Ülo Kaasik kõigile majandushuvilistele keskpanga äsja valminud majandusprognoosi.
30. märtsil kell 11 tutvustavad Eesti Panga president Madis Müller ja asepresident Ülo Kaasik kõigile majandushuvilistele keskpanga äsja valminud majandusprognoosi.
04.11.2020 pressikonverents, kus keskpanga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs kommenteerivad Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut.
Eesti Panga majanduskommentaar 11.06.2014Eesti Pank
11.06.2014 tutvustasid Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
05.05.2021 pressikonverents, kus Eesti Panga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs andsid ülevaate Eesti finantssektori arengust ja kinnisvaraturul toimuvast.
Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja käis Ehituskonsultatsiooni Ettevõtete Liidu (EKEL) aastakoosolekul rääkimas majanduse hetkeseisust ja pikkadest trendidest, mis kujundavad Eesti ehitusturgu.
Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal Eesti Pank
Ülo Kaasik esines 30.11 ettekandega teemal "Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal" konverentsil Tööstuse Äriplaan 2018 Swissotelis
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2022Eesti Pank
16.02.2022 toimus veebiseminar, kus Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Anita Donaldson tutvustasid Majanduse Rahastamise Ülevaadet ehk millised on Eesti ettevõtete ja majapidamiste rahastamisvõimalused.
3...2021 pressikonverents Eesti Pangas, kus keskpanga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustasid finantsstabiilsuse ülevaadet ja sellest lähtuvaid järeldusi.
Eesti Panga majanduskommentaar 13.12.2016Eesti Pank
Keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi.
Eesti Panga majanduskommentaar 8.06.2016Eesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi aastani 2018.
21. detsembril kell 11 tutvustavad Eesti Panga president Madis Müller ja asepresident Ülo Kaasik kõigile majandushuvilistele keskpanga äsja valminud majandusprognoosi.
30. märtsil kell 11 tutvustavad Eesti Panga president Madis Müller ja asepresident Ülo Kaasik kõigile majandushuvilistele keskpanga äsja valminud majandusprognoosi.
04.11.2020 pressikonverents, kus keskpanga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs kommenteerivad Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut.
Eesti Panga majanduskommentaar 11.06.2014Eesti Pank
11.06.2014 tutvustasid Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
05.05.2021 pressikonverents, kus Eesti Panga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs andsid ülevaate Eesti finantssektori arengust ja kinnisvaraturul toimuvast.
Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja käis Ehituskonsultatsiooni Ettevõtete Liidu (EKEL) aastakoosolekul rääkimas majanduse hetkeseisust ja pikkadest trendidest, mis kujundavad Eesti ehitusturgu.
Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal Eesti Pank
Ülo Kaasik esines 30.11 ettekandega teemal "Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal" konverentsil Tööstuse Äriplaan 2018 Swissotelis
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2022Eesti Pank
16.02.2022 toimus veebiseminar, kus Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Anita Donaldson tutvustasid Majanduse Rahastamise Ülevaadet ehk millised on Eesti ettevõtete ja majapidamiste rahastamisvõimalused.
3...2021 pressikonverents Eesti Pangas, kus keskpanga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustasid finantsstabiilsuse ülevaadet ja sellest lähtuvaid järeldusi.
Eesti Panga majanduskommentaar 13.12.2016Eesti Pank
Keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi.
Eesti Panga majanduskommentaar 8.06.2016Eesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi aastani 2018.
20. septembril kell 11 tutvustavad Eesti Panga president Madis Müller ja prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai kõigile majandushuvilistele keskpanga äsja valminud majandusprognoosi.
17. aprilli pressikonverents, kus Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut kommenteerivad keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller.
Pressikonverents Eesti Pangas, kus keskpanga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustavad ülevaadet, mis analüüsib suuremaid riske Eesti finantssektoris.
Pressikonverentsil saab teada:
kuidas majanduse jahenemine, kiire hinnakasv ja intresside tõus mõjutavad inimeste ja ettevõtete võimet laene tagasi maksta
milline mõju saab majanduse jahenemisel olema uute laenude andmisel ettevõtetele ja inimestele
kuidas mõjutavad võlakirjaturgudel toimuvad muutused Eesti pangandussektori rahastamist
milliseid samme tuleb keskpanga hinnangul astuda finantssektori tugevuse kindlustamiseks.
Eesti Panga majandusprognoos 9. detsember 2015Eesti Pank
Eesti Panga pressikonverentsi esitlus, kus keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi. Pressikonverentsil anname ülevaate:
• hinnatõusust - kui kiiresti ja mille tõttu hinnad tõusevad aastail 2016-2017;
• palgakasvu kiirusest aastail 2016-2017;
• Eesti majanduskasvu allikatest;
• Eesti ettevõtete senisest käekäigust eksporditurgudel, millistest riikidest on kasvu oodata;
• Eesti muutunud asetusest võrdluses Euroopaga investeeringute ja sissetulekute tasemes.
27.04.2022 pressikonverents, kus keskpanga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustavad finantsstabiilsuse ülevaadet ja sellest lähtuvaid järeldusi.
Avalik loeng 10.12.2015. Eesti Panga majandusprognoos aastateks 2015-2017Eesti Pank
Eesti Panga muuseumis toimus avalik loeng, kus keskpanga ökonomist Rasmus Kattai tutvustas Eesti Panga vastvalminud majandusprognoosi aastateks 2015-2017.
Similar to Eesti Panga majandusprognoos 2019-2021 (20)
Eesti Panga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustasid kõigile majandushuvilistele äsja valminud Eesti finantssektori ülevaadet.
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...Eesti Pank
1. The document analyzes how the effect of macroeconomic news on Italian sovereign interest rate spreads changed before and during the ECB's quantitative easing program from 2014-2022.
2. It finds that macroeconomic news had a significant effect on spreads before QE, with a coefficient of around -4, whereas the effect during QE was near zero, with the difference being statistically significant.
3. The results were robust to different specifications and definitions of news shocks. This suggests that QE helped insulate sovereign bond spreads from the impact of macroeconomic news by removing tail risks and "killing normal market reactions to news."
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023Eesti Pank
22.02.2023 Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Tamm tutvustasid äsja valminud Majanduse Rahastamise Ülevaadet ehk millised on Eesti majapidamiste ja ettevõtete rahastamisvõimalused.
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...Eesti Pank
The thesis analyzes the efficacy of debt relief as a solution to sovereign debt crises in Sub-Saharan Africa, using Ghana, Nigeria, and Zambia as case studies. It conducts debt sustainability analyses under various scenarios of partial or full debt reduction, cancellation, and standstills. Structural impulse response analyses show how macroeconomic factors like growth, interest rates, and exchange rates impact debt levels over time. The results suggest that debt relief can reduce debt burdens but economic reforms are also needed for long-term sustainability. Limitations include low frequency data and lower assumed interest rates.
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...Eesti Pank
The document summarizes a study examining the performance of actively managed global equity funds in Central and Eastern Europe between 2005-2019. The study uses a bootstrap methodology to separate fund manager skill from luck. Key findings include:
- Approximately 5% of funds showed skill in outperforming their benchmarks gross of fees, with one fund in particular outperforming factor returns net and gross of fees.
- Most funds that underperformed did so due to lack of skill rather than bad luck.
- Fees were too high relative to the abnormal performance added by many mutual funds.
- While some fund managers possessed skill, it was generally not enough to cover their fees, suggesting fees may be too high or competition
The document summarizes a study examining how Lithuanian food manufacturing firms adjusted to trade sanctions imposed by Russia in 2014 that banned many agricultural imports from the EU.
The main adjustments included:
- Reducing part-time employment as the most flexible margin of adjustment. Larger reductions occurred for firms more exposed to the Russian market.
- Increasing exports to other countries to compensate for lost Russian exports. More exposed firms increased other exports more.
- Decreasing investment and full-time employment for more exposed firms, though full-time employment adjustments took longer.
A conceptual framework is presented predicting this sequence of adjustments, with part-time labor adjusting first due to lower costs, followed by exports, investment,
The document provides an economic forecast for Estonia from 2022-2025. It finds that high inflation and energy prices are hurting the global and European economies. Inflation in Estonia is projected to remain high in 2023 before slowly falling in 2024-2025. Interest rates are also expected to continue rising to curb inflation. Fiscal policy measures risk exacerbating inflation. Overall the Estonian economy is forecast to recover by late 2023 but high costs and uncertainty will continue weighing on growth.
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...Eesti Pank
Neljapäeval, 20. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus rahvusvaheliselt tunnustatud majandusteadlane Fabio Canova tutvustas koos Evi Pappaga valminud uurimustööd „Kulukad looduskatastroofid, energiatarbimine ning eelarvepoliitika“ (Costly disasters, energy consumption, and the role of fiscal policy).
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for EuropeEesti Pank
31. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus Rahvusvahelise Valuutafondi esindaja Romain A. Duval tutvustas IMFi Euroopa osakonnas vastvalminud regionaalset majandusväljavaadet.
2. Maailma majanduskasv on piirkonniti erinev
2
2019 2020 2021 2019 2020 2021 2019 2020 2021
3,3% 3,6% 3,6%
1,8% 1,7% 1,7%
4,4% 4,8% 4,9%
Allikas: IMF World Economic Outlook, aprill 2019.
3. -1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Rahvusvahelise kaubavahetuse tugi maailma
majandusele on varasemast väiksem
3
Põhjused:
kaubanduspinged
USA ja muu maailma
vahel ja
väiksem kasv
arenenud riikides
Rahvusvahelise kaubavahetuse kasv
Märkus. Kaubavahetus püsivhinnas, kolme kuu libisev keskmine.
Allikas: CPB World Trade Monitor.
5. 0%
1%
2%
3%
0%
1%
2%
3%
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Euroala inflatsioon läheneb 2%le aeglaselt
• Euroopa Keskpanga viimase prognoosi (juuni 2019) järgi püsib inflatsioon järgmistel aastatel
vahemikus 1,3–1,6%
• Hinnakasvu hoogustavad madalad intressid ja odavad laenud pankadele, jätkuv
majanduskasv ja kiirenev palgakasv
hinnakasv euroalal
Allikas: Euroopa Keskpank.
Märkus. Hall ala tähistab varasemate prognoosivigade alusel leitud tõenäosuslikku eksimisruumi.
Keskmine hinnakasv
on sel sajandil olnud 1,7%
prognoos
5
6. • 3 kuu EURIBOR jääb aastani 2021 nullist allapoole
Euroala, sh Eesti majanduskasvu jäävad toetama
väga madalad intressimäärad
prognoos
6
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
Allikas: Euroopa Keskpank.
7. 0%
1%
2%
3%
0%
1%
2%
3%
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Euroala majandus kasvab edaspidi rahulikumas tempos
• Euroopa Keskpanga viimase prognoosi järgi (juuni 2019) stabiliseerub majanduskasv
1,4% juures
prognoos
euroala majanduskasv
Allikas: Euroopa Keskpank.
Märkus. Hall ala tähistab varasemate prognoosivigade alusel leitud tõenäosuslikku eksimisruumi.
Keskmine majanduskasv
on sel sajandil olnud 1,4%
7
8. -8%
-4%
0%
4%
8%
12%
2014 2015 2016 2017 2018 2019
Eesti tööstussektori toodangu mahu kasv on
aasta alguses aeglustunud
8Allikas: statistikaamet, Eesti Pank.
energia
õlitööstus
mäetööstus
töötlev
tööstus
• Töötleva tööstuse kasv on olnud tugev, ent ettevõtete ootus tuleviku suhtes on
muutunud pessimistlikumaks
Tööstustoodangu kasv
9. -30
-20
-10
0
10
20
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Ehituses ja tööstuses arvatakse, et läheb
raskemaks
9Allikas: Euroopa Komisjon.
teenindus
tööstus
ehitus
Kindlustundeindeksid*
* Optimistlike ja pessimistlike ootuste osakaalude vahe.
10. -2%
0%
2%
4%
6%
8%
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Eksporditurud kasvavad aeglasemalt
prognoos
10
välisturgude kasv
Eesti ekspordi kasv
Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank, Eesti Pank.
11. -1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Majanduskasv aeglustub
prognoos
11
3,9%
2,1%
2,0%
3,3%
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank. hõivetootlikkus
• Inimesi lisandub tööturule vähem ja tootlikkuse kasv on aeglasem
• Välistööjõu tõttu näitab statistika viimase kahe aasta tootlikkuse kasvu liiga suurena
12. Ettevõtetel on töötajaid leida veelgi raskem kui
eelmise buumi ajal
12
0%
4%
8%
12%
16%
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
prognoos
Tööpuudus
• Välistööjõuta ja töövõimereformita oleks tööpuuduse määr veelgi madalam
13. 500
700
900
1100
1300
1500
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Palgakasv lähiaastatel aeglustub
13
5,2%
6,4%
8,1%7,6%6,8%7,4%
5,9%5,6%
7,8%
prognoos
• Ühes majanduse jahtumisega on ettevõtete hõiveootused vähenenud
• Inimesed vahetavad töökohti veidi vähem aktiivselt kui veel aasta tagasi
5,9%
eurodes
500
700
900
1100
1300
1500
eurodes
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Keskmine brutokuupalk
1584
1505
1415
1310
14. -2
-1
0
1
2
3
4
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
toit pp
teenused ja tööstuskaubad pp
energia pp
tarbijahindade muutus võrreldes eelmise aastaga %
tarbijahindade muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga %
Hinnakasv aeglustub
• Väiksemad maksutõusud võimaldavad hinnakasvul vaibuda
• Hinnakasv raugeb eeldusel, et nafta ootamatult ei kalline
prognoos
14
3,5%
2,5%
2,1%
2,7%
-2
-1
0
1
2
3
4
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Inflatsioon
15. Alkoholiaktsiisi langetamine 1. juulist 2019 vähendaks
inflatsiooni sel ja järgmisel aastal 0,2 protsendipunkti
15Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
3,5%
2,5% 2,7%
2,1%
2,3% 2,5%
2,2%
0%
1%
2%
3%
4%
2017 2018 2019 2020 2021
Inflatsioon
hinnakasv
aktsiisilangetuse
korral
prognoos
19. • Euroala rahapoliitilised intressimäärad püsivad senisel tasemel vähemalt
järgmise aasta keskpaigani
• Varaostukava aegunud võlakirjade asemele ostetakse uued pikema aja
jooksul pärast kuupäeva, mil tõstetakse intressimäärasid
• Pankadele antavate laenude (TLTRO-III) tingimused hoitakse kõigis
euroala riikides soodsad
Laenuraha püsib odav
19
20. Riigi kulutuste mõistlik tase sõltub majanduse
olukorrast
20
Riigieelarve võiks olla
ülejäägis ja valitsus heal
ajal puhvreid koguda
Riigieelarve võiks olla puudujäägis
ja valitsus majandust täiendavate
kulutustega elavdada
Soovitud tulemuseks on
majanduse stabiilsem
areng: järsemate
majanduslanguste ja
ülekuumenemiste
vältimine
21. Eesti majandustsükli haripunkt on möödas,
ent hea seis jätkub
21Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Miljardites
eurodes
(2010. aasta püsivhindades)
16
18
20
22
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
• Majandus püsib tavapärasest
paremas seisus:
• tööpuudus erakordselt madal
• hõivatute osakaal elanike
hulgas kõigi aegade kõrgeim
• välistööjõud võimendab
majanduse mahtu
• Praegustes oludes säilib suur surve
tööjõukulude ja hindade kasvuks,
mis võib ohustada konkurentsi-
võimet ja pikaajalist majanduskasvu
SKP pikaajaline
trend
SKP prognoos
prognoos
3,9% 3,0% 2,3%Erinevus:
22. 0%
1%
2%
3%
4%
5%
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Välistöötajate arvele võib panna märgatava
osa eelmise aasta majanduskasvust
22Allikad: statistikaamet, politsei- ja piirivalveamet, Eesti Pank.
välistööjõu panus
• Lühiajalisi välistöötajaid oli eelmisel aastal hinnanguliselt kuni 1,8% kõigist töötajatest
• Välistööjõud hoiab tagasi palgakasvu ja muudab majanduskasvu heitlikumaks
• Riigipoolne majanduse stimuleerimine kasvataks nõudlust välistööjõu järele veelgi
hinnanguliselt kuni 1,3
protsendipunkti eeldusel,
et keskmine Eestis
viibimise periood on
üheksa kuud
23. -1,0%
-0,5%
0,0%
0,5%
1,0%
1,5%
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Riigi eelarvestrateegia (RES) struktuurse tasakaalu
eesmärk aastaks 2021 ei pruugi täituda
• RES näeb ette jooksvate kulude kasvu piiramist üksnes vähesel määral
• Euroopa Liidu eelarvest saadava raha ulatuslikum kasutamine ja suurem oodatav
dividenditulu peamiste vahenditena eelarve seisu parandamiseks on ebakindlad
23Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
suhtenaSKPsse
nominaalne
eelarvepositsioon
struktuurne
eelarvepositsioon
prognoos
24. 0%
2%
4%
6%
8%
10%
2016 2017 2018 2019 2020 2021
Eelarve tasakaalu viimine ei tähenda kulude
kärpimist, vaid kulude aeglasemat kasvu
24Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
prognoos
kulude kasv RESi ja eeldatava
palgakulude aeglustumise
korral
kulude kasv, et jõuda
struktuurse tasakaaluni
aastaks 2021
25. • Valitsuse lubadus riigieelarve uuesti tasakaalu viia on samm õiges suunas,
selle teostatavus on ebaselge
• Ajutistele tuluallikatele tuginemine jätab lahtiseks küsimuse, kuidas on
struktuurne tasakaal tagatud pikema aja jooksul
• Järgmistel aastatel laekub maksutulusid rohkem kui tavaoludes ―
majanduse stabiilse arengu jaoks on sellistes tingimustes vaja ülejäägis
eelarvet
• Soov muuta kahe viimase aasta jooksul juba teist korda riigieelarve
seadust, et puudujääki lubada, vähendab eelarvedistsipliini
usaldusväärsust
25
Usaldus riigi rahanduse vastu vajab taastamist
26. Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad
2018 2019* 2020* 2021*
SKP jooksevhindades (mld eurodes) 25,66 27,52 29,06 30,52
SKP muutus püsivhindades (%) 3,9 3,3 2,1 2,0
SKP muutus püsivhindades töötaja kohta (%) 2,6 2,1 2,3 2,2
THI-inflatsioon (%) 3,4 2,5 2,7 2,1
Töötuse määr (%) 5,4 4,6 5,5 6,1
Keskmine brutopalk (eurodes) 1310 1415 1505 1584
Keskmise brutokuupalga muutus (%) 7,6 8,1 6,4 5,2
Eelarvetasakaal (% SKPst)** -0,6 -0,1 -0,2 -0,4
* Prognoos
** RESi meetmeteta
26Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.