24.03.2021 veebiseminar, kus keskpanga ökonomistid Mari Rell ja Maris Leemets tutvustasid Konkurentsivõime Ülevaadet

1. Konkurentsivõime ülevaade 2021
Eesti Pank

2. • Eesti majanduse konkurentsivõime näitajad
• Jätkusuutlikku majanduskasvu allikad
• Kliima ja kliimapoliitika muutused keskpanga vaatevinklist
• CO2 hinna mõju Eesti energeetikasektoris
KONKURENTSIVÕIME ÜLEVAATE TEEMAD
2
Autorid: Ilmar Lepik, Katri Urke, Natalia Levenko,
Maris Leemets, Lenno Uusküla, Lauri Matsulevitš,
Ricardo Vicente, Mari Rell

3. EESTI MAJANDUSE
KONKURENTSIVÕIME

4. RAHVUSVAHELISTES KONKURENTSIVÕIME
INDEKSITES ON EESTI TEISES VÕI KOLMANDAS
KÜMNES
4
Valik Eesti tugevusi:
• hariduse kättesaadavus
• kõrge haridustase, sh PISA testi tulemuste kõrge tase
• ettevõtjasõbralik ärikeskkond, lihtne ja kiire ettevõtte asutamise protsess ning maksusüsteemi
konkurentsivõimelisus
• kõrge naiste osakaal tööhõives
• edukam töötajate koolitamisel
Valik Eesti nõrkusi:
• vähene teadus- ja arendustegevuse võimekus (T&A investeeringute madal tase)
• mahajäämus teadus- ja arendustegevuse rakendatuses
• oskustööliste mittepiisavus
• juhtide kompetentside ebapiisav tase
• kompetentside kesisus valitsussektoris
• rahvatervise näitajad: oodatava eluiga, tervena elatud aastad

5. KAUPADE JA TEENUSTE EKSPORT MOODUSTAS
73% EESTI SKP-ST
5
Kaupade ja teenuste ekspordi osakaal SKPs 2019. aastal
Allikas: Eurostat.
0%
20%
40%
60%
80%
100%
120%
140%
160%
M
alta
Slovakkia
Sloveeni
a
Holland
Ungari
Belgia
Leedu
Tšehhi
Eesti
Küp
ros
Bulgaaria
Läti
Taani
Poola
Austria
Horvaatia
Rootsi
Saksamaa
Portuga
l
Soome
Kreeka
Hispa
ania
Prantsusmaa
Itaalia

6. EESTI EKSPORDI TURUOSA VÄLISTURGUDEL ON
JÄRK-JÄRGULT KASVANUD, ISEGI EELMISEL
KRIISIAASTAL
6
Eesti kaubanduspartnerite välisnõudluse ja
Eesti ekspordi
muutus (2015 = 100)
Allikad: Eesti Pank, statistikaamet.
95
100
105
110
115
120
2015 2016 2017 2018 2019 2020
Eesti kaubanduspartnerite nõudlus kokku (indeks 2015 = 100)
kaupade ja teenuste eksport
kaupade eksport

7. EKSPORDI- JA IMPORDIMAHU MUUTUS ON OLNUD
COVID-19 KRIISI AJAL SUUREM KUI HINDADE
MUUTUS
7
Ekspordi hinna- ja mahuindeksid
(I kv 2019 = 1)
Allikas: statistikaamet.
0,7
0,8
0,9
1,0
1,1
1,2
1,3
1,4
0,70
0,75
0,80
0,85
0,90
0,95
1,00
1,05
1,10
I II III IV I II III
2019 2020
kaupade ekspordi hind (vasak telg)
teenuste ekspordi hind (vasak telg)
kaupade ekspordi maht (parem telg)
teenuste ekspordi maht (parem telg)
Impordi hinna- ja mahuindeksid
(I kv 2019 = 1)
Allikas: statistikaamet.
0,7
0,8
0,9
1,0
1,1
1,2
1,3
1,4
0,70
0,75
0,80
0,85
0,90
0,95
1,00
1,05
I II III IV I II III
2019 2020
kaupade impordi hind (vasak telg)
teenuste impordi hind (vasak telg)
kaupade impordi maht (parem telg)
teenuste impordi maht (parem telg)

8. KAUBANDUSTINGIMUSED ON HALVENENUD
8
Kaubandustingimuste muutus kaupade ja teenuste järgi
Kommentaar: 2020. aasta on hinnang.
Allikas: Eurostat.
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
kaubad teenused kaubad ja teenused

9. VIIMASE VIIE AASTA JOOKSUL ON NOMINAALNE
EFEKTIIVNE VAHETUSKURSS KERGELT
KALLINEVA TRENDIGA
9
• Viimaste aastate euro kallinemise
trend on Eestit märksa vähem
mõjutanud kui euroala
keskmiselt, kuna USA dollaril on
Eesti väliskaubanduses
märgatavalt väiksem osakaal kui
euroalal keskmiselt
Eesti ja euroala nominaalne efektiivne
vahetuskurss (2015 = 1)
Allikas: Eesti Pank.
1,00
1,02
1,04
1,06
1,08
1,10
1,12
1,14
2015 2016 2017 2018 2019 2020
Eesti
euroala

10. REAALNE EFEKTIIVNE VAHETUSKURSS
ON STABILISEERUNUD ALATES 2018
10
• Suurema muutusena toimus
2020. aastal tööjõu
ühikukulude põhise reaalkursi
langus, mis tulenes otseselt
kiire palgakasvu
aeglustumisest COVID-19 kriisi
ajal
0.9
1
1.1
1.2
1.3
1.4
1.5
1.6
1.7
03/2004
07/2004
11/2004
03/2005
07/2005
11/2005
03/2006
07/2006
11/2006
03/2007
07/2007
11/2007
03/2008
07/2008
11/2008
03/2009
07/2009
11/2009
03/2010
07/2010
11/2010
03/2011
07/2011
11/2011
03/2012
07/2012
11/2012
03/2013
07/2013
11/2013
03/2014
07/2014
11/2014
03/2015
07/2015
11/2015
03/2016
07/2016
11/2016
03/2017
07/2017
11/2017
03/2018
07/2018
11/2018
03/2019
07/2019
11/2019
03/2020
07/2020
11/2020
HCI_tarbijahinnad HCI_SKP deflaator HCI_ tööjõuühikkulu
Reaalne efektiivne vahetuskurss, (2004=1)

11. JÄTKUSUUTLIKU MAJANDUSKASVU ALLIKAD

12. PIKAAJALISES VAATES ON TÖÖJÕU
TOOTLIKKUS ÜKS PEAMISEID MAJANDUSKASVU
JA JÄTKUSUUTLIKU TULUDE KASVU ALLIKAID
12
Tööjõu tootlikkus
hõivatu kohta on
Eestis EL-i
keskmisest 21% ja
töötunni kohta 29%
madalam

13. REAALNE TÖÖJÕU TOOTLIKKUS ON EESTIS
VIIMASE VIIETEISTKÜMNE AASTAGA OLULISELT
KASVANUD
13
Reaalne tööjõu tootlikkus
Eestis (2005 = 100)
Allikad: Eurostat, Eesti Panga arvutused.
100
110
120
130
140
150
160
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
I
kv
2020
II
kv
2020
III
kv
2020
töötaja kohta
töötunni kohta
Eesti tööjõutootlikkus
Allikas: Eurostat.
45
50
55
60
65
70
75
80
töötaja kohta
töötunni kohta
%
EL-27
keskmisest
(hinnatasemega
korrigeeritud)
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019

14. • Kapitali intensiivsuse (kapitali hulk töötaja kohta) ja tööjõu tootlikkuse vahel
esineb positiivne seos
• Eesti kapitali intensiivsus on Euroopa Liidu keskmisest
ligi kolmandiku võrra väiksem
• Kapitali kasv hõivatu kohta võiks ühe tegurina aidata kaasa
Eesti tööjõu tootlikkuse kasvule
=> Kas selleks on vaja senisest kiiremat investeeringute kasvu?
• Eesti investeeringute suhe SKPsse on püsinud pidevalt Euroopa Liidu
keskmisest kõrgem (2009-2019 oli see 25,5%)
• Viimasel viiel aastal on see vahe teiste Euroopa Liidu riikide keskmisega
jäänud järjest väiksemaks
• Ettevõtete investeerimisaktiivsus on varasemast märksa madalam
TÖÖJÕU TOOTLIKKUSE KASV SÕLTUB KAPITALI
INTENSIIVSUSE JA KOGUTOOTLIKKUSE KASVUST
14

15. • Kogutootlikkus on see osa majanduskasvust, mis ei tulene otseselt
investeeringute või hõive kasvust
• Kogutootlikkuse kasvu seostatakse eelkõige
• tehnoloogilise arenguga
• inimkapitali kvaliteedi paranemisega
• institutsioonide kvaliteedi paranemisega
• innovatsiooniga
• Kogutootlikkuse kasvuks pole vajalik ainult investeeringute tase,
vaid ka investeeringute struktuur ja kvaliteet
TULEVIKUS ON MAJANDUSKASVU VÕTI
KOGUTOOTLIKKUSE KASVUS
15

16. • Oskused (inimkapitali investeeringud)
• Erinevad inimkapitali kvaliteeti hindavad indeksid paigutavad Eesti
Euroopa Liidus kõrgele kohale.
• Euroopa Komisjoni digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI)
hinnangul jäävad Eesti elanike IKT-oskused alla vaid Soomele ja
Rootsile
• Inimkapitali nõrkusena võib Eesti puhul esile tõsta elanikkonna tervise
• Innovatsioon
• Eelduseks on muu hulgas teadus- ja arendustöö ning
T&A investeeringud
• Ettevõte uuendusmeelsus ja T&A rakendamise võimekus
SISSETULEKUTASEME KASVADES MUUTUVAD JÄRJEST
OLULISEMAKS OSKUSED JA INNOVATSIOON
16

17. EESTI ETTEVÕTETE INVESTEERINGUD TEADUS- JA
ARENDUSTEGEVUSSE JA IT-TARKVARASSE ON TEISTE
EUROOPA LIIDU RIIKIDEGA VÕRRELDES MADALAD
17
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
%
koguinvesteeringutest
T&A (k.a. intellektuaalomand) andmebaasid, IT süsteemid ja programmid
organisatsiooni- ja äriprotsesside parendamine töötajate koolitused
maa, hooned, infrastruktuur masinad ja seadmed
Allikas: Euroopa Investeerimispank.
Joonis 4. Ettevõtete investeeringute struktuur, 2019

18. KOGUTOOTLIKKUSE KASVU KOLMAS TÄHTIS
KOMPONENT ON TOETAVAD INSTITUTSIOONID
18
• Institutsioonid
• riigi seadused, reeglid, poliitikad, mis mõjutavad tehnoloogiatesse, füüsilisse ja
inimkapitali investeerimise stiimuleid
• üldine riigivalitsemise (nt korruptsiooni tase) ja
• ettevõtluskeskkonna kvaliteet (nt ettevõtlusvabadus)
• kulutused haridusele suhtena SKPsse (väga kõrged)
• infrastruktuur => IT-infrastruktuur (DESI)
• Seadusandluse puhul keskendutakse sageli eraldi tööturu reeglitele – paindlikumad
tööturureeglid tõstavad tööjõu tootlikust
• kaheksast hõivatust seitse töötab Eestis tähtajatu töölepinguga
ja OECD hinnangul on tähtajatu töölepinguga töötajaid puudutav seadusandlus
Eestis üks Euroopa riikide paindlikumaid

19. MAJANDUSKASVU DEKOMPONEERIMINE
19
Kogutootlikkuse kasv (TFP) tagab jätkusuutliku majanduskasvu
Solow (1957) dekomponeerimise võrrand:
Majanduskasvu panustavad tööhõive kasv, kapitali kasv,
töövõimsuse rakendatuse kasv ja TFP kasv

20. MAJANDUSKASVU PANUSTAVAD TÖÖHÕIVE KASV, KAPITALI KASV,
TOOTMISE RAKENDATUSE MÄÄR JA KOGUTOOTLIKKUSE KASV
20
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
TFP Kapital Tootmisvõimsuse rakendatus Tööhõive SKP kasv
Kogutootlikkuse panus 1,4 pp
Kogutootlikkuse
panus 2,8 pp

21. SKP DEKOMPONEERIMINE: ERINEVAD STSENAARIUMID
21
SKP dekomponeerimine: kolm alaperioodi ja neli stsenaariumi*
* Stsenaariumid ei ole tuleviku prognoos, vaid on toodud erinevate arengusuundade illustratsiooniks.
Allikas: Eurostat, Eesti Panga arvutused.
1,4
0,9
2,8
1,4 1,4 1,4
2,4
-1
0
1
2
3
4
5
6
200
0–2019
2011–2019
2017–2019
ba
asmudel
investeeringud
põ
hivarasse
/
SKP
=
21%
tootmisvõimsuse
rakendatus
=
80%
EL-27
=
110%
kogutootlikkus tööhõive kapital tootmisvõimsuse rakendatus SKP kasv

22. SÄÄSTMISE JA INVESTEERINGUTE MÕJU
JOOKSEVKONTOLE

23. SÄÄSTMISE JA INVESTEERINGUTE MÕJU JOOKSEVKONTOLE
(CA = S – I)
23
- kuni võlakriisini tarbisime
ja investeerisime laenatud
raha
- alates 2009 oleme
rahastanud investeerimist
ja tarbimist välismaalt

24. EESTI INVESTEERIMISKESKKOND ON SOODNE,
KUNA VIIMASEL KÜMNENDIL ON EESTI
MAJANDUSE HAAVATAVUS VÄHENENUD
24
Eratarbimine ja investeeringud
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
-16
-14
-12
-10
-8
-6
-4
-2
0
2
4
-40%
-30%
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
eratarbimise aastakasv investeeringute aastakasv jooksevkonto (parem telg)

25. SAMAS ON VIIMASEL KÜMNENDIL
SÄÄSTMINE ÜLETANUD INVESTEERINGUID
25
10
15
20
25
30
35
40
Eesti investeeringute (oranž) ja kogusäästu suhe SKPsse

26. Viimastel aastatel enne koroonakriisi suutis Eesti oma
konkurentsipositsiooni parandada. Eesti ekspordi turuosa
välisturgudel on järk-järgult kasvanud, isegi eelmisel aastal, kui
kriis algas
Viimasel kümnendil on Eesti majanduse haavatavus vähenenud –
oleme integreerunud Euroopasse ja riigi riskitase on alanenud
Tulevikus on majanduskasvu ja tööjõu tootlikkuse kasvu võti
kogutootlikkuse tõusus, kuna nii hõive kui ka investeeringute
kasvust üksi ei piisa, et soovitud kasvujoont tulevikus hoida
KOKKUVÕTTEKS 1
26

27. KOKKUVÕTTEKS 2
27
• Kogutootlikkuse kasvu võtmetegurid:
• kohandused institutsionaalses raamistikus (ettevõtlus-, maksupoliitika,
T&A poliitika, turutingimuste loomine)
• inimeste oskuste kasv ja oskuste mittevastavuse probleemi leevendamine
(ümberõpe)
• investeeringute kvaliteet (ja ka struktuur), sealjuures sihitakse
investeeringuid T&Asse, IKTsse ning rohevaldkondadesse ja digiteerimisse
• ettevõtlussektori digiteerituse taseme järele aitamine avalikule sektorile
=> tervikliku tööstuse digiteerimise poliitika koostamine (OECD, 2019)
• ettevõtete innovatsioonisuutlikkus ja uuendusmeelsus – rakendada T&A
tulemusi; toote- ja teenusearendus, uued eesliinitehnoloogiad, ärimudeli
arendus

28. KLIIMA JA KLIIMAPOLIITIKA MUUTUSED
KESKPANGA VAATEVINKLIST

29. KESKPANKADE TEGEVUS ALATES 2015
29

30. • Kliimasoojenemisest tingitud
pikaajalised protsessid
• Sagenevad äärmuslikud
ilmaolud
• Kliimapoliitikatest tulenevad
oodatud muutused
• Kliimapoliitikate ootamatus
KESKPANGA TEGEVUST MÕJUTAVAD
ERINEVAD KLIIMA DIMENSIOONID
30
Allikas: IMF World Economic Outlook, okt 2020.

31. EESTI KASVUHOONEGAASIDE EMISSIOON
(TUHAT TONNI CO2 EKVIVALENTI)
31
Allikas: keskkonnaministeerium 2021, Eesti KHG valdkondade lõikes. Negatiivne väärtus on CO2 looduslik
sidumine. https://www.envir.ee/sites/default/files/Kliima/nir_est_1990-2019_15.01.2021_final.pdf

32. Kliimast tulenevad muutused toovad kaasa tootlikkuse kasvu jätkuva alanemise
pikemal perioodil
- investeeringute ja tarbimise madalam tase
- ebaühtlane mõju, ebavõrdsuse suurenemine
Negatiivne mõju tootlikkusele võib põhjustada kiirema hinnakasvu pikemal perioodil
- suhteliste hindade muutumine
Majanduse tsüklilisus võib muutuda varasemast tugevamaks
- pakkumispoolsete šokkide arvu kasv
Kindlustus on üks kohanemise oluline meede
KLIIMA MÕJU
32

33. Üleminekuregulatsioonid on kesksel kohal kliima ja kliimapoliitikate mõju mõistmisel
• Välismõju maksustamise ehk eelkõige CO2 hinnaga seotud regulatsioonid
• Mõju eelarvepoliitikale on pikaajaline raamistik, mida kliimapoliitikad seavad
- Sagenevate pakkumispoolsete šokkide korral ei pruugi tavapärased eelarvepoliitilised reeglid
sobida
- Eelarvestamise seos majanduskasvuga viib liigse protsüklilisuseni
- Suurem roll struktuuripoliitikatel, sh investeeringud kohanemiseks vajalikesse valdkondadesse
Innovatsiooni kiirendamiseks ei saa patendid ja intellektuaalomandiõigused olla ainuke
poliitikahoob tehnoloogiasiirde tagamiseks ning ei pruugi olla ka optimaalseim
- Kokku leppida rohetehnoloogiasse investeerimise toetamise, konkurentsi ja koostöö meetmed
Kliimapoliitikate ebaõnnestumisel võib rahvaarvu kasv maailmas pidurduda vähem,
kui praegused prognoosid ette näevad, viies raskesti ennustatava rändesurveni
KLIIMAPOLIITIKA MÕJU
33

34. - CO2 hinda mõjutab peamiselt ELi keskkonnapoliitika
- CO2 hind jääb tulevikus kõrgeks ja see mõjutab CO2-mahukat tootmist
- CO2 hinna tõus on Eesti potentsiaalse SKP jaoks negatiivne ja üsna tõenäoliselt ka püsiv
šokk. See muudab elektrienergia tootmise põlevkivi põletamise teel majanduslikult
ebaotstarbekaks ja mõjutab ka põlevkiviõli tootmist
- Hinnakonkurentsis muudab see Eesti elektri netoeksportijast netoimportijaks
- Negatiivne mõju Eesti potentsiaalsele SKP-le; kõige nähtavam on mõju Ida-Virumaal
- Mõju riigieelarvele maksutulude vähenemise kaudu
CO2 HINNA MÕJU EESTI MAJANDUSELE -
JÄRELDUSED
34

35. AITÄH KUULAMAST!