Download to read offline
Uploaded byEesti Pank
Konkurentsivõime Ülevaade
24.03.2021 veebiseminar, kus keskpanga ökonomistid Mari Rell ja Maris Leemets tutvustasid Konkurentsivõime Ülevaadet
More Related Content
Similar to Konkurentsivõime Ülevaade
Konkurentsivõime Ülevaade
- 1.
- 2. • Eesti majandusekonkurentsivõime näitajad • Jätkusuutlikku majanduskasvu allikad • Kliima ja kliimapoliitika muutused keskpanga vaatevinklist • CO2 hinna mõju Eesti energeetikasektoris KONKURENTSIVÕIME ÜLEVAATE TEEMAD 2 Autorid: Ilmar Lepik, Katri Urke, Natalia Levenko, Maris Leemets, Lenno Uusküla, Lauri Matsulevitš, Ricardo Vicente, Mari Rell
- 3.
- 4. RAHVUSVAHELISTES KONKURENTSIVÕIME INDEKSITES ONEESTI TEISES VÕI KOLMANDAS KÜMNES 4 Valik Eesti tugevusi: • hariduse kättesaadavus • kõrge haridustase, sh PISA testi tulemuste kõrge tase • ettevõtjasõbralik ärikeskkond, lihtne ja kiire ettevõtte asutamise protsess ning maksusüsteemi konkurentsivõimelisus • kõrge naiste osakaal tööhõives • edukam töötajate koolitamisel Valik Eesti nõrkusi: • vähene teadus- ja arendustegevuse võimekus (T&A investeeringute madal tase) • mahajäämus teadus- ja arendustegevuse rakendatuses • oskustööliste mittepiisavus • juhtide kompetentside ebapiisav tase • kompetentside kesisus valitsussektoris • rahvatervise näitajad: oodatava eluiga, tervena elatud aastad
- 5. KAUPADE JA TEENUSTEEKSPORT MOODUSTAS 73% EESTI SKP-ST 5 Kaupade ja teenuste ekspordi osakaal SKPs 2019. aastal Allikas: Eurostat. 0% 20% 40% 60% 80% 100% 120% 140% 160% M alta Slovakkia Sloveeni a Holland Ungari Belgia Leedu Tšehhi Eesti Küp ros Bulgaaria Läti Taani Poola Austria Horvaatia Rootsi Saksamaa Portuga l Soome Kreeka Hispa ania Prantsusmaa Itaalia
- 6. EESTI EKSPORDI TURUOSAVÄLISTURGUDEL ON JÄRK-JÄRGULT KASVANUD, ISEGI EELMISEL KRIISIAASTAL 6 Eesti kaubanduspartnerite välisnõudluse ja Eesti ekspordi muutus (2015 = 100) Allikad: Eesti Pank, statistikaamet. 95 100 105 110 115 120 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Eesti kaubanduspartnerite nõudlus kokku (indeks 2015 = 100) kaupade ja teenuste eksport kaupade eksport
- 7. EKSPORDI- JA IMPORDIMAHUMUUTUS ON OLNUD COVID-19 KRIISI AJAL SUUREM KUI HINDADE MUUTUS 7 Ekspordi hinna- ja mahuindeksid (I kv 2019 = 1) Allikas: statistikaamet. 0,7 0,8 0,9 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 0,70 0,75 0,80 0,85 0,90 0,95 1,00 1,05 1,10 I II III IV I II III 2019 2020 kaupade ekspordi hind (vasak telg) teenuste ekspordi hind (vasak telg) kaupade ekspordi maht (parem telg) teenuste ekspordi maht (parem telg) Impordi hinna- ja mahuindeksid (I kv 2019 = 1) Allikas: statistikaamet. 0,7 0,8 0,9 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 0,70 0,75 0,80 0,85 0,90 0,95 1,00 1,05 I II III IV I II III 2019 2020 kaupade impordi hind (vasak telg) teenuste impordi hind (vasak telg) kaupade impordi maht (parem telg) teenuste impordi maht (parem telg)
- 8. KAUBANDUSTINGIMUSED ON HALVENENUD 8 Kaubandustingimustemuutus kaupade ja teenuste järgi Kommentaar: 2020. aasta on hinnang. Allikas: Eurostat. -4% -2% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 kaubad teenused kaubad ja teenused
- 9. VIIMASE VIIE AASTAJOOKSUL ON NOMINAALNE EFEKTIIVNE VAHETUSKURSS KERGELT KALLINEVA TRENDIGA 9 • Viimaste aastate euro kallinemise trend on Eestit märksa vähem mõjutanud kui euroala keskmiselt, kuna USA dollaril on Eesti väliskaubanduses märgatavalt väiksem osakaal kui euroalal keskmiselt Eesti ja euroala nominaalne efektiivne vahetuskurss (2015 = 1) Allikas: Eesti Pank. 1,00 1,02 1,04 1,06 1,08 1,10 1,12 1,14 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Eesti euroala
- 10. REAALNE EFEKTIIVNE VAHETUSKURSS ONSTABILISEERUNUD ALATES 2018 10 • Suurema muutusena toimus 2020. aastal tööjõu ühikukulude põhise reaalkursi langus, mis tulenes otseselt kiire palgakasvu aeglustumisest COVID-19 kriisi ajal 0.9 1 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 03/2004 07/2004 11/2004 03/2005 07/2005 11/2005 03/2006 07/2006 11/2006 03/2007 07/2007 11/2007 03/2008 07/2008 11/2008 03/2009 07/2009 11/2009 03/2010 07/2010 11/2010 03/2011 07/2011 11/2011 03/2012 07/2012 11/2012 03/2013 07/2013 11/2013 03/2014 07/2014 11/2014 03/2015 07/2015 11/2015 03/2016 07/2016 11/2016 03/2017 07/2017 11/2017 03/2018 07/2018 11/2018 03/2019 07/2019 11/2019 03/2020 07/2020 11/2020 HCI_tarbijahinnad HCI_SKP deflaator HCI_ tööjõuühikkulu Reaalne efektiivne vahetuskurss, (2004=1)
- 11.
- 12. PIKAAJALISES VAATES ONTÖÖJÕU TOOTLIKKUS ÜKS PEAMISEID MAJANDUSKASVU JA JÄTKUSUUTLIKU TULUDE KASVU ALLIKAID 12 Tööjõu tootlikkus hõivatu kohta on Eestis EL-i keskmisest 21% ja töötunni kohta 29% madalam
- 13. REAALNE TÖÖJÕU TOOTLIKKUSON EESTIS VIIMASE VIIETEISTKÜMNE AASTAGA OLULISELT KASVANUD 13 Reaalne tööjõu tootlikkus Eestis (2005 = 100) Allikad: Eurostat, Eesti Panga arvutused. 100 110 120 130 140 150 160 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 I kv 2020 II kv 2020 III kv 2020 töötaja kohta töötunni kohta Eesti tööjõutootlikkus Allikas: Eurostat. 45 50 55 60 65 70 75 80 töötaja kohta töötunni kohta % EL-27 keskmisest (hinnatasemega korrigeeritud) 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
- 14. • Kapitali intensiivsuse(kapitali hulk töötaja kohta) ja tööjõu tootlikkuse vahel esineb positiivne seos • Eesti kapitali intensiivsus on Euroopa Liidu keskmisest ligi kolmandiku võrra väiksem • Kapitali kasv hõivatu kohta võiks ühe tegurina aidata kaasa Eesti tööjõu tootlikkuse kasvule => Kas selleks on vaja senisest kiiremat investeeringute kasvu? • Eesti investeeringute suhe SKPsse on püsinud pidevalt Euroopa Liidu keskmisest kõrgem (2009-2019 oli see 25,5%) • Viimasel viiel aastal on see vahe teiste Euroopa Liidu riikide keskmisega jäänud järjest väiksemaks • Ettevõtete investeerimisaktiivsus on varasemast märksa madalam TÖÖJÕU TOOTLIKKUSE KASV SÕLTUB KAPITALI INTENSIIVSUSE JA KOGUTOOTLIKKUSE KASVUST 14
- 15. • Kogutootlikkus onsee osa majanduskasvust, mis ei tulene otseselt investeeringute või hõive kasvust • Kogutootlikkuse kasvu seostatakse eelkõige • tehnoloogilise arenguga • inimkapitali kvaliteedi paranemisega • institutsioonide kvaliteedi paranemisega • innovatsiooniga • Kogutootlikkuse kasvuks pole vajalik ainult investeeringute tase, vaid ka investeeringute struktuur ja kvaliteet TULEVIKUS ON MAJANDUSKASVU VÕTI KOGUTOOTLIKKUSE KASVUS 15
- 16. • Oskused (inimkapitaliinvesteeringud) • Erinevad inimkapitali kvaliteeti hindavad indeksid paigutavad Eesti Euroopa Liidus kõrgele kohale. • Euroopa Komisjoni digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) hinnangul jäävad Eesti elanike IKT-oskused alla vaid Soomele ja Rootsile • Inimkapitali nõrkusena võib Eesti puhul esile tõsta elanikkonna tervise • Innovatsioon • Eelduseks on muu hulgas teadus- ja arendustöö ning T&A investeeringud • Ettevõte uuendusmeelsus ja T&A rakendamise võimekus SISSETULEKUTASEME KASVADES MUUTUVAD JÄRJEST OLULISEMAKS OSKUSED JA INNOVATSIOON 16
- 17. EESTI ETTEVÕTETE INVESTEERINGUDTEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSSE JA IT-TARKVARASSE ON TEISTE EUROOPA LIIDU RIIKIDEGA VÕRRELDES MADALAD 17 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 % koguinvesteeringutest T&A (k.a. intellektuaalomand) andmebaasid, IT süsteemid ja programmid organisatsiooni- ja äriprotsesside parendamine töötajate koolitused maa, hooned, infrastruktuur masinad ja seadmed Allikas: Euroopa Investeerimispank. Joonis 4. Ettevõtete investeeringute struktuur, 2019
- 18. KOGUTOOTLIKKUSE KASVU KOLMASTÄHTIS KOMPONENT ON TOETAVAD INSTITUTSIOONID 18 • Institutsioonid • riigi seadused, reeglid, poliitikad, mis mõjutavad tehnoloogiatesse, füüsilisse ja inimkapitali investeerimise stiimuleid • üldine riigivalitsemise (nt korruptsiooni tase) ja • ettevõtluskeskkonna kvaliteet (nt ettevõtlusvabadus) • kulutused haridusele suhtena SKPsse (väga kõrged) • infrastruktuur => IT-infrastruktuur (DESI) • Seadusandluse puhul keskendutakse sageli eraldi tööturu reeglitele – paindlikumad tööturureeglid tõstavad tööjõu tootlikust • kaheksast hõivatust seitse töötab Eestis tähtajatu töölepinguga ja OECD hinnangul on tähtajatu töölepinguga töötajaid puudutav seadusandlus Eestis üks Euroopa riikide paindlikumaid
- 19. MAJANDUSKASVU DEKOMPONEERIMINE 19 Kogutootlikkuse kasv(TFP) tagab jätkusuutliku majanduskasvu Solow (1957) dekomponeerimise võrrand: Majanduskasvu panustavad tööhõive kasv, kapitali kasv, töövõimsuse rakendatuse kasv ja TFP kasv
- 20. MAJANDUSKASVU PANUSTAVAD TÖÖHÕIVEKASV, KAPITALI KASV, TOOTMISE RAKENDATUSE MÄÄR JA KOGUTOOTLIKKUSE KASV 20 -20 -15 -10 -5 0 5 10 15 TFP Kapital Tootmisvõimsuse rakendatus Tööhõive SKP kasv Kogutootlikkuse panus 1,4 pp Kogutootlikkuse panus 2,8 pp
- 21. SKP DEKOMPONEERIMINE: ERINEVADSTSENAARIUMID 21 SKP dekomponeerimine: kolm alaperioodi ja neli stsenaariumi* * Stsenaariumid ei ole tuleviku prognoos, vaid on toodud erinevate arengusuundade illustratsiooniks. Allikas: Eurostat, Eesti Panga arvutused. 1,4 0,9 2,8 1,4 1,4 1,4 2,4 -1 0 1 2 3 4 5 6 200 0–2019 2011–2019 2017–2019 ba asmudel investeeringud põ hivarasse / SKP = 21% tootmisvõimsuse rakendatus = 80% EL-27 = 110% kogutootlikkus tööhõive kapital tootmisvõimsuse rakendatus SKP kasv
- 22. SÄÄSTMISE JA INVESTEERINGUTEMÕJU JOOKSEVKONTOLE
- 23. SÄÄSTMISE JA INVESTEERINGUTEMÕJU JOOKSEVKONTOLE (CA = S – I) 23 - kuni võlakriisini tarbisime ja investeerisime laenatud raha - alates 2009 oleme rahastanud investeerimist ja tarbimist välismaalt
- 24. EESTI INVESTEERIMISKESKKOND ONSOODNE, KUNA VIIMASEL KÜMNENDIL ON EESTI MAJANDUSE HAAVATAVUS VÄHENENUD 24 Eratarbimine ja investeeringud Allikad: statistikaamet, Eesti Pank. -16 -14 -12 -10 -8 -6 -4 -2 0 2 4 -40% -30% -20% -10% 0% 10% 20% 30% 40% 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 eratarbimise aastakasv investeeringute aastakasv jooksevkonto (parem telg)
- 25. SAMAS ON VIIMASELKÜMNENDIL SÄÄSTMINE ÜLETANUD INVESTEERINGUID 25 10 15 20 25 30 35 40 Eesti investeeringute (oranž) ja kogusäästu suhe SKPsse
- 26. Viimastel aastatel ennekoroonakriisi suutis Eesti oma konkurentsipositsiooni parandada. Eesti ekspordi turuosa välisturgudel on järk-järgult kasvanud, isegi eelmisel aastal, kui kriis algas Viimasel kümnendil on Eesti majanduse haavatavus vähenenud – oleme integreerunud Euroopasse ja riigi riskitase on alanenud Tulevikus on majanduskasvu ja tööjõu tootlikkuse kasvu võti kogutootlikkuse tõusus, kuna nii hõive kui ka investeeringute kasvust üksi ei piisa, et soovitud kasvujoont tulevikus hoida KOKKUVÕTTEKS 1 26
- 27. KOKKUVÕTTEKS 2 27 • Kogutootlikkusekasvu võtmetegurid: • kohandused institutsionaalses raamistikus (ettevõtlus-, maksupoliitika, T&A poliitika, turutingimuste loomine) • inimeste oskuste kasv ja oskuste mittevastavuse probleemi leevendamine (ümberõpe) • investeeringute kvaliteet (ja ka struktuur), sealjuures sihitakse investeeringuid T&Asse, IKTsse ning rohevaldkondadesse ja digiteerimisse • ettevõtlussektori digiteerituse taseme järele aitamine avalikule sektorile => tervikliku tööstuse digiteerimise poliitika koostamine (OECD, 2019) • ettevõtete innovatsioonisuutlikkus ja uuendusmeelsus – rakendada T&A tulemusi; toote- ja teenusearendus, uued eesliinitehnoloogiad, ärimudeli arendus
- 28. KLIIMA JA KLIIMAPOLIITIKAMUUTUSED KESKPANGA VAATEVINKLIST
- 29. KESKPANKADE TEGEVUS ALATES2015 29
- 30. • Kliimasoojenemisest tingitud pikaajalisedprotsessid • Sagenevad äärmuslikud ilmaolud • Kliimapoliitikatest tulenevad oodatud muutused • Kliimapoliitikate ootamatus KESKPANGA TEGEVUST MÕJUTAVAD ERINEVAD KLIIMA DIMENSIOONID 30 Allikas: IMF World Economic Outlook, okt 2020.
- 31. EESTI KASVUHOONEGAASIDE EMISSIOON (TUHATTONNI CO2 EKVIVALENTI) 31 Allikas: keskkonnaministeerium 2021, Eesti KHG valdkondade lõikes. Negatiivne väärtus on CO2 looduslik sidumine. https://www.envir.ee/sites/default/files/Kliima/nir_est_1990-2019_15.01.2021_final.pdf
- 32. Kliimast tulenevad muutusedtoovad kaasa tootlikkuse kasvu jätkuva alanemise pikemal perioodil - investeeringute ja tarbimise madalam tase - ebaühtlane mõju, ebavõrdsuse suurenemine Negatiivne mõju tootlikkusele võib põhjustada kiirema hinnakasvu pikemal perioodil - suhteliste hindade muutumine Majanduse tsüklilisus võib muutuda varasemast tugevamaks - pakkumispoolsete šokkide arvu kasv Kindlustus on üks kohanemise oluline meede KLIIMA MÕJU 32
- 33. Üleminekuregulatsioonid on keskselkohal kliima ja kliimapoliitikate mõju mõistmisel • Välismõju maksustamise ehk eelkõige CO2 hinnaga seotud regulatsioonid • Mõju eelarvepoliitikale on pikaajaline raamistik, mida kliimapoliitikad seavad - Sagenevate pakkumispoolsete šokkide korral ei pruugi tavapärased eelarvepoliitilised reeglid sobida - Eelarvestamise seos majanduskasvuga viib liigse protsüklilisuseni - Suurem roll struktuuripoliitikatel, sh investeeringud kohanemiseks vajalikesse valdkondadesse Innovatsiooni kiirendamiseks ei saa patendid ja intellektuaalomandiõigused olla ainuke poliitikahoob tehnoloogiasiirde tagamiseks ning ei pruugi olla ka optimaalseim - Kokku leppida rohetehnoloogiasse investeerimise toetamise, konkurentsi ja koostöö meetmed Kliimapoliitikate ebaõnnestumisel võib rahvaarvu kasv maailmas pidurduda vähem, kui praegused prognoosid ette näevad, viies raskesti ennustatava rändesurveni KLIIMAPOLIITIKA MÕJU 33
- 34. - CO2 hindamõjutab peamiselt ELi keskkonnapoliitika - CO2 hind jääb tulevikus kõrgeks ja see mõjutab CO2-mahukat tootmist - CO2 hinna tõus on Eesti potentsiaalse SKP jaoks negatiivne ja üsna tõenäoliselt ka püsiv šokk. See muudab elektrienergia tootmise põlevkivi põletamise teel majanduslikult ebaotstarbekaks ja mõjutab ka põlevkiviõli tootmist - Hinnakonkurentsis muudab see Eesti elektri netoeksportijast netoimportijaks - Negatiivne mõju Eesti potentsiaalsele SKP-le; kõige nähtavam on mõju Ida-Virumaal - Mõju riigieelarvele maksutulude vähenemise kaudu CO2 HINNA MÕJU EESTI MAJANDUSELE - JÄRELDUSED 34
- 35.