19. detsember 2017

1. Eesti Panga majandusprognoos
2017–2020
19. detsember 2017

2. 0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
2012.-2020. aasta majanduskasv
Allikas: IMF WEO.
arenevad riigid
Maailmamajanduse kasv on kiirenemas
• Sel aastal on maailmamajandus arenenud prognoositust kiiremini, seda kõikides
suuremates piirkondades, aga ennekõike arenenud riikides
prognoos
2
maailm
tume joon: oktoober 2017
hele joon: aprill 2016
arenenud riigid

3. 0
20
40
60
80
100
120
140
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
tööstustoormed, indeks, jaanuar 2014 = 100
toidutoormed, indeks, jaanuar 2014 = 100
nafta, USA dollarites barreli kohta
Toormete hinnaindeksid ja nafta hind USA dollarites
Allikas: Euroopa Keskpank.
Toormehinnad on seni valdavalt tõusnud
• OPECi tootmispiirangu pikendamise otsus novembri lõpus oli ootuspärane ega
kergitanud nafta maailmaturuhinda
• Suurem nõudlus kergitab edaspidi toidu- ja tööstustoormete hindu
prognoos
3

4. -1%
0%
1%
2%
3%
-1%
0%
1%
2%
3%
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
-1%
0%
1%
2%
3%
-1%
0%
1%
2%
3%
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Euroala majandus kasvab edaspidi rahulikumas tempos
• Euroopa Keskpanga viimase prognoosi järgi kiireneb inflatsioon 2020. aastaks 1,7%ni ja
majanduskasv langeb selle aasta 2,4%lt 1,7%ni
ÜTHI-inflatsioon
4
Majanduskasv
prognoosprognoos
Allikas: Euroopa Keskpank.
Märkus. Kollane ala tähistab varasemate prognoosivigade
alusel leitud usaldusvahemikku.
Allikas: Euroopa Keskpank.
Märkus. Kollane ala tähistab varasemate prognoosivigade
alusel leitud usaldusvahemikku.

5. -1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Allikas: Euroopa Keskpank.
Märkus. Viimane vaatlus 03.12.2017.
3 kuu EURIBOR
Euroala, sh Eesti majanduskasvu toetavad väga
madalad intressimäärad
• 3 kuu EURIBOR tõuseb turuootuste järgi üle nulli alles 2020. aastal
prognoos
5

6. -4
-2
0
2
4
6
8
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Venemaa pp Läti pp Leedu pp
Soome pp Rootsi pp muud riigid pp
välisnõudlus kokku % Eesti eksport %
Allikad: Euroopa Keskpank, Eurostat, Eesti Pank.
Välisnõudluse kasv
Eesti peamistel välisturgudel jääb kiirem kasv
lõppevasse aastasse
prognoos
6
• Eesti ekspordi kasv jääb sel ja järgmisel aastal välisnõudluse kasvule alla
elektroonikaseadmete ekspordi vähenemise tõttu
• Väljaveohindade kasv, ettevõtete küsitlusandmed ja ekspordimahud viitavad Eesti
ekspordi konkurentsivõime püsimisele

7. Paranenud väljaveovõimalused on kasvatanud
tööstustoodangut
• Ettevõtete ja kodumajapidamiste ootused lähituleviku suhtes püsivad kõrgel
7
-8
-4
0
4
8
12
16
2013 2014 2015 2016 2017
mäetööstus pp energia pp õlitööstus pp muu pp kokku %
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Tööstustoodangu aastane muutus

8. Potentsiaalne majanduskasv on 3% juures
• Rahvastiku vananemist on tasakaalustanud suurem osalemine tööturul
• Investeerimismäär on võrreldes kriisieelse ajaga madal
• Järjest vähem on tehnoloogiat, mida üle võtta, suurenenud on arendustegevuse vajadus
-2%
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
kogutootlikkus kapital tööjõud potentsiaalne majanduskasv
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Potentsiaalne majanduskasv
prognoos

9. Eesti majandus on ületamas jõukohast taset
9
• Eesti majandustsükli seis sarnaneb 2005. aastaga
-3
-2
-1
0
1
2
3
-15
-10
-5
0
5
10
15
2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017
SKP lõhe (vasak telg) rakendatuse tase tööstuses (parem telg)
tööjõupuudus tööstuses (parem telg) tööjõupuudus teeninduses (parem telg)
tööjõupuudus ehituses (parem telg)
Majandustsükli näitajad
Allikad: Euroopa Komisjon, statistikaamet, Eesti Pank.
%potentsiaalsestSKPst
standardiseeritudväärtus

10. 5,7%
6,5% 7,3% 7,1%
0%
5%
10%
15%
20%
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Tööpuudus kestuse järgi
Tööpuudus on saavutanud kriisijärgse aja
madalaima taseme
10
• Viimase kahe aasta jooksul stabiilsena püsinud pikaajalise tööpuuduse määr
näitab raskusi tööotsijate sobitumisel töökohtadega
• Tööpuuduse määr kerkib järgmistel aastatel töövõimereformi mõjul
prognoos
alla 12 kuu töötud
üle 12 kuu töötud

11. 0.0%
0.5%
1.0%
1.5%
2.0%
2.5%
3.0%
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Täitmata töökohtade osakaal
Allikas: statistikaamet.
majandus kokku (avalik ja erasektor)
Miski ei viita tööjõupuuduse probleemi kiirele
lahenemisele
11
• Teenindussektoris ulatub täitmata töökohtade osakaal eelmise buumi
tasemeni, kiiresti on kasvanud vabade töökohtade hulk ka tööstuses
Märkus. Andmed on hooajaliselt tasandatud.
teenindussektor (era)
tööstus

12. Töökohtade vahetamise aktiivsus on varasema
tipu lähedal
12
• Töökohtade vahetamise sagedus on märk tööturu paindlikkusest, ent näitab
ka majandustsükli suurenenud mõju
• Töötajad liiguvad paremini tasustatud tööle
0
10000
20000
30000
40000
50000
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
töötaja algatusel töölt lahkunud töötajate arv tööandja algatusel töölt lahkunud töötajate arv
tööle võetud töötajate arv töölt lahkunud töötajate arv
Töötajate liikumine
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Märkus. Andmed on hooajaliselt tasandatud.
u 20 000
inimest
u 40 000
inimest

13. Kiire palgakasv jääb kestma ka lähiaastatel
13
0.00
0.01
0.02
0.03
0.04
0.05
0.06
0.07
0.08
0.09
0
150
300
450
600
750
900
1,050
1,200
1,350
1,500
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Keskmine brutokuupalk
5,4% 5,8%5,7%6,2%6,8%
7,4%
5,9%5,6%
7,8%
5,9%
prognoos
• Majandusele on jõukohane 5–6% palgakasv

14. -2
0
2
4
6
8
10
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
muude tulude muutus pp efektiivse tööjõumaksumäära muutus pp
palgafondi muutus pp kasutatava tulu nominaalkasv %
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Majapidamiste kasutatava tulu kasv jooksevhinnas
Muutus füüsilise isiku tulude maksustamises
kiirendab järgmisel aastal elanike kasutatava
tulu kasvu
14
prognoos
• Maksumuudatus suurendab suurt osa netopalkadest, kuid suure tööjõupuuduse tõttu ei
aita see ettevõtetel brutotöötasude kasvu ohjata

15. -6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
säästumäära muutus pp kasutatava tulu nominaalkasv pp hinnakasv* reaalkasv
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Eratarbimise kasv
*Eratarbimise deflaatori kasv.
Eratarbimist toetab sissetulekute kasv ja
inflatsiooni aeglustumine
15
prognoos
säästmine
suureneb
säästmine
väheneb

16. -2
-1
0
1
2
3
4
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
toit pp
teenused ja tööstuskaubad pp
energia pp
tarbijahindade muutus võrreldes eelmise aastaga %
tarbijahindade muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga %
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Inflatsioon
Hinnakasv hakkab aeglustuma
• Maksude panus väheneb selle aasta 0,8 protsendipunktilt 0,4 protsendipunktini 2019. –
2020. aastal
• Lähiajal jätkub nafta kallinemise järelmõjude kandumine soojusenergia hindadesse
• Kiirem majanduskasv ja impordi kallinemine suurendavad alusinflatsiooni
prognoos
16
0,1%
3,5%
3,2%
2,0%2,1%

17. Vajadus ja head finantseerimisvõimalused
suurendavad investeeringuid
17
prognoos
• Investeeringute kasvu toetavad head rahastamistingimused, paranenud välisnõudlus ja
suurenev vajadus tulla toime tööjõupuudusega
• Suur erinevus koguinvesteeringute kasvus 2017. ja 2018. aastal tuleb valitsemissektori
kulutustest ja suuremahulistest laevatehingutest 2017. aastal
-15
-10
-5
0
5
10
15
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
valitsemissektor pp ettevõtted pp majapidamised pp investeeringud kokku %
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Põhivarainvesteeringute muutus püsihinnas

18. -2%
0%
2%
4%
6%
8%
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
tööjõu tootlikkus pp hõive pp SKP kasv püsihinnas %
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Hõive ja tootlikkuse panus majanduskasvu
4,2%
Majanduskasvu veab nii investeeringute toel
suurenev tootlikkus kui ka suurenev nõudlus
prognoos
18
• Tööjõu tootlikkus on kiirenenud alates eelmisest aastast ja kiireneb uute investeeringute
mõjul ka edaspidi
4,3%
3,1%
2,7%

19. Majandusprognoosist lähtuvad järeldused

20. • Eesti jaoks olulised välisturud on üllatanud oodatust paremate
majandustulemustega
• Euroopa Keskpanga eesmärgist – veidi alla 2% keskpikas
perspektiivis – allpool püsiva hinnakasvu tõttu jäävad euroala
rahaturuintressid madalaks
• Euroala majanduskasv aeglustub varasemate rahapoliitiliste
otsuste mõju hääbumise, kallima euro ja tööjõupiirangu tõttu
• Peamistest eksporditurgudest sõltuvalt aeglustub ka Eesti
majanduskasv
Eesti jaoks olulistel turgudel on läinud hästi, ootused
tulevikuks on vaoshoitumad
20

21. • Harud ja tegevusvaldkonnad, millel vahepeal läks halvasti, on
kasvuhoo sisse saanud ja majanduskasv on muutunud
laiapõhjaliseks
• Palgakulude kasv on kiire, kuid nüüdseks paremas kooskõlas
majanduse üldise olukorraga
• Viimasel ajal on lisaks palgakuludele suurenenud ka
ettevõtlussektori kasum, mis näitab ilmselt, et turul domineerivad
tugevad ettevõtted
• Madalapalgaliste töökohtade täitmine on keeruline, sest need pole
praegustes turutingimustes konkurentsivõimelised
• Ettevõtted suurendavad investeeringuid, kuna on vajadus tõsta
tootlikkust ja töötajate palku
Eesti majandus on kriisijärgse aja parimas seisus
21

22. • Erinevalt kümne aasta tagusest ajast ei moonuta
majanduse struktuuri kiire võlakoormuse kasv, erasektori
vastupanuvõime riskidele on suurem
• Probleeme võib siiski põhjustada avaliku ja erasektori
ehitustellimuste koondumine ühele ajale, mis suurendab
tootmistsükli heitlikkust ehitussektoris
• Üha sagedasem töökohtade vahetus on märk paindlikust
tööturust, aga kui töötajad hakkavad liikuma ajutiselt
stimuleeritud suletud sektorisse (sh ehitusse), on selle
kaugemaks tagajärjeks suurem tööpuudus ja aeglasem
majanduskasv
Eestisiseseid põhjuseid majanduskasvu
äkiliseks pidurdumiseks ei paista
22

23. -2%
-1%
0%
1%
2%
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
tsükliline komponent ajutised meetmed
struktuurne eelarvepositsioon nominaalne eelarvepositsioon
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Valitsemissektori eelarvepositsioon (suhtena SKPsse)
Valitsuse eelarvepoliitika hoogustab tuleviku arvelt
praegust majanduskasvu
• Valitsus on plaaninud suurendada majanduse nõudlust kulutuste kasvuga
• Struktuursest puudujäägist väljumine võib kujuneda raskeks, sest selleks ajaks on
maksubaaside tsükliline kõrgseis möödas
prognoos
23

24. Väga kiire majanduskasv pole õige aeg
puudujäägis eelarveks
• Olukorras, kus majandus on juba ületamas oma potentsiaalset taset ja
euroala ühine rahapoliitika püsib toetav, pole valitsusel vaja majandust
omalt poolt ergutada
• Lisaks puudujäägis eelarvele kiirendavad järgmistel aastatel Eesti
majanduskasvu täiendavalt ka ELi siirded (ei halvenda eelarve tasakaalu)
• 2019. aasta riigieelarve peaks olema nominaalses ülejäägis ja
struktuurselt vähemalt tasakaalus
• Praeguses olukorras reservide kogumata jätmine tähendab väiksemat
tuge valitsuselt siis, kui majandusel peaks ootamatult minema kehvemini
• Maksukeskkonna ennustamatus raskendab erasektoril tulevikku
puudutavate otsuste langetamist
24

25. Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
2016 2017* 2018* 2019* 2020*
SKP jooksevhindades (mld eurodes) 21,10 22,99 24,94 26,69 28,38
SKP muutus püsivhindades (%) 2,1 4,3 4,2 3,1 2,7
SKP muutus püsivhindades töötaja kohta (%) 1,8 3,0 4,2 3,0 2,6
THI-inflatsioon (%) 0,1 3,5 3,2 2,1 2,0
Töötuse määr (%) 6,8 5,9 7,3 7,9 7,9
Keskmine brutopalk (eurodes) 1139 1217 1292 1366 1445
Keskmise brutokuupalga muutus (%) 7,4 6,8 6,2 5,7 5,8
Eelarvetasakaal (% SKPst) -0,3 -0,5 -0,4 -0,6 -0,6
* Prognoos
25