Ettekanne Eesti Pangas toimunud majandusõpetajate seminaril, 19. märts 2013

1. Arengutest Eesti tööturul
Orsolya Soosaar
Eesti Pangas toimunud majandusõpetajate seminaril
19. märts 2013

2. Kellest me räägime?
ETU 2012 REL 2011 erinevus
Püsielanikke vanuses 1 024 267 988 391 -4%
15-74
Neist tööturul osaleb 695 000 627 834 -10%
Tööjõus osalemise 68% 64% -4%
määr
Tööga on hõivatud 624 000 558 914 -10%
Hõive määr 61% 57% -4%
Töötuid 70 500 68 920 -2%
Töötuse määr 10% 11% 1%
Kuni Statistikaamet tööturustatistika aegread 2014. a I kvartalis
rahvaloenduse andmetega korrigeerib, peaksime hõive kasvumäära mõttes
veidi väiksemaks, tootlikkuse oma veidi suuremaks parandama. Suhtarvud,
nagu töötuse määr ja tööjõus osalemise määr muutuvad tõenäoliselt
vähem.

3. REL 2011 mõju rahvastikuprognoosile
1 350 000 140 000
1 300 000 120 000
1 250 000 100 000
1 200 000 80 000
1 150 000 60 000
1 100 000 40 000
1 050 000 20 000
1 000 000 0
2022
2025
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2023
2024
2026
2027
2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034
2035
2036
2037
2038
2039
2040
2041
2042
2043
2044
2045
2046
2047
2048
2049
2050
Erinevus uus prognoos REL2011 andmetega Statistikaameti rahvastikuprognoos, variant 1
1. variandi eeldused:
summaarne sündimuskordaja tõuseb pidevalt ja jõuab 2047. aastaks kahe lapseni
naise kohta; suremus väheneb; oodatav eluiga sünnimomendil pikeneb 2050.
aastaks naistel 80,44 ja meestel 78,36 aastani; rännet ei toimu või sisseränne
tasakaalustab väljarände.

4. Võrreldes 2008. aasta tipptasemega on hõive praeguseks 27
tuhande võrra madalam
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
põllumajandus tööstus ehitus
erasektori teenused avaliku sektori teenused kokku
2012. aastal muutus nii majanduskasvu kui ka hõive kasvu struktuur
sisenõudluse põhisemaks – suurim panus tuli teenuste sektorist

5. Hõive kasv 2012. aastal aeglustus, ja sealjuures
palgatöötajate arv aasta lõpus lausa langes. Samas teised
andmeallikad seda ei kinnita.
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
palgatöötajad Eestis mittepalgalised töötajad välismaal töötajad Kokku

6. Vood tööturul: liikumine hõivesse ja hõivest välja on tagasi kriisieelsel
tasemel, töökohti loodi 2012 veel üsna palju. Ka töötajate mobiilsus
töökohtade vahel on taastunud.
25%
20%
15%
10%
5%
0%
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Tööle võtmise määr Töölt lahkumise määr
Töökohtade kao määr Töökohtade loomise määr
Töökoha vahetamise määr

7. Rahvusvahelise võrdluses on mobiilsus
tööturul suhteliselt madal
• OECD (2010) andmetel erines
mobiilsus tööturul riigiti üsna
palju
• Tõenäoliselt tuleneb see
erinevast institutsionaalsest
keskkonnast (OECD 2010):
– Koondamise piirangud↓
mobiilsust
– Kõrge koondamishüvitis ja
pikk katseaeg↓ mobiilsust
– Töötushüvitised↑
mobiilsust
Eesti 2012 • Kesk-ja Ida-Euroopa riikides
on suhteliselt madal
mobiilsuse tase

8. Eesti elanikud, kes töötavad välismaal
• Kokku 25,7 tuhat inimest Eesti Tööjõu-uuringu põhjal 2012.
aastal (24 900 REL 2011 vs 23 118 ETU Q4 2011)
– 46% ehituses
– 14% veonduses-laonduses (nt taksojuhid, bussijuhid)
– 11% tööstuses
• 20% oli nende tööandjaks tegelikult Eesti firma – see
tähendab, et Eesti eksportis teenuseid
• Soome lähedus ja soodsad laevapiletid on meil tõenäoliselt
ära hoidnud veelgi suurema väljarände laine

9. Töötus on viimaste aastate jooksul vähenenud, oli eelmise
aasta lõpus 9,3%, pikaajaliselt töötute osakaal oli 52,7%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
vähem kui 6 kuud 6 kuni 11 kuud 12 kuni 23 kuud üle 24 kuu kokku

10. … kuid koos lühiajalise töötusega on meil vähenenud ka
pikaajalise töötuse määr
Pikaajaliste töötute osakaal tööjõust
10%
9%
8%
7%
6%
5%
4%
3%
2%
1%
0%
2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 I 2012 III
EA17 Saksamaa Eesti Läti Leedu Soome

11. … aga Ida-Virumaal on tööpuudus endiselt 2x
kõrgem kui mujal
30%
25% 26%
20% Kokku
20%
18% 18% Põhja-Eesti
16%
15% Kesk-Eesti
12% Kirde-Eesti
10% 10% Lääne-Eesti
9%
Lõuna-Eesti
5%
0%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

12. Mitte-eestlastel läheb tööturul kehvemini –
keeleoskus, Ida-Virumaa elukohaks
25%
20%
15%
15,2%
Eestlased
10% Mitte-eestlased
9,2%
5%
0%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

13. … noorte osas on palju arenguruumi
70%
60%
50%
40%
15-19
20-24
30%
15-74
20%
10%
0%
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

14. Kas kõrgharidus loeb?
35%
30%
kokku
25%
20% vähem kui keskharidus
15%
keskharidus ja
10% kutseharidus, mis pole
kõrgharidus
5% kõrgharidus
6,3%
0%

15. Töötute palgasoov e. reservatsioonipalk
60%
50% Mehed Naised
40%
30%
2008
2010
20% 2012
10%
0%
250 251-300 301-450 451-600 601 250 251-300 301-450 451-600 601
eurot eurot eurot eurot eurot eurot eurot eurot eurot eurot
või või või või
vähem rohkem vähem rohkem

16. Keskmise palga kasv aeglustu veidi 2012. aasta II pooles, kuid
ületas siiski tööjõu tootlikkuse kasvu
1000 30%
900 25%
800 20%
700 15%
600 10%
500 5%
400 0%
300 -5%
200 -10%
I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
keskmine brutokuupalk brutokuupalga kasv, ps

17. Keskmise palga kasv oli kiireim riigiasutustes
ning Eesti eraettevõtetes
Palgakasv organisatsiooni omaniku liigi järgi
30%
25%
20%
15%
Riik
10%
Kohalik omavalitsus
5% Eesti eraõiguslik isik
0% Välismaa eraõiguslik isik
-5%
-10%
-15%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

18. 2012 võrreldes kasv
keskmisega
Tegevusalad kokku 880 100% 6%
Info ja side 1432 163% 8%
Finants- ja kindlustustegevus 1417 161% 3% Keskmine brutokuupalk
Elektrienergia, gaasi, auru ja 1292 147% 9% ja selle kasv 2012.
konditsioneeritud õhuga
varustamine aastal.
Mäetööstus 1134 129% 5%
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane 1107 126% 8%
tegevus
Avalik haldus ja riigikaitse; 1037 118% 5%
kohustuslik sotsiaalkindlustus
Ehitus 923 105% 11%
Veevarustus; kanalisatsioon, 899 102% 8%
jäätme- ja saastekäitlus
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 882 100% 5%
Töötlev tööstus 859 98% 8%
Veondus ja laondus 836 95% 1%
Hulgi- ja jaekaubandus; 830 94% 5%
mootorsõidukite ja mootorrataste
remont
Haldus- ja abitegevused 787 89% 5%
Põllumajandus, metsamajandus ja 744 85% 7%
kalapüük
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 735 84% 10%
Haridus 734 83% 3%
Kinnisvaraalane tegevus 649 74% 8%
Majutus ja toitlustus 554 63% 8%
Muud teenindavad tegevused 494 56% 7%

19. Tänan tähelepanu eest!
Kas on küsimusi?