Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Eesti Konkurentsivõime Ülevaade

663 views

Published on

Eesti Konkurentsivõime Ülevaate esitlus ajakirjanikele 5. märtsil 2013

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Eesti Konkurentsivõime Ülevaade

  1. 1. EESTI KONKURENTSIVÕIME RAPORT 2013
  2. 2. Miks me seda teeme? • Euroala riikide majandusolukorra erinevustega kaasnevad ka riikidevahelised erinevused inflatsioonis - euroala hinnastabiilsuse saavutamiseks on aga oluline tagada, et need erinevused oleksid kooskõlas konkurentsivõime säilitamisega • Euroala ühise rahapoliitika tõhusaks toimimiseks on vajalik majandusarengu riskide varajane tuvastamine ja nende lahendamine, kuna ka väiksemate euroala riikide riskid võivad mõjutada teise riike ning euroala tervikuna – Konkurentsivõimega seotud riskide tuvastamine ja nende varane lahendamine on üks euroala kui rahaliidu võtmeülesannetest • Hinnastabiilsuse tagamise pikaajaline eesmärk – toetada majanduskasvu kestlikkust – Oluline on teada, millised on majanduskasvu potentsiaalsed allikad 2
  3. 3. Esitluse teemad • Hindade ja kulude konkurents – Eesti reaalse vahetuskursi dünaamika – Reaalse vahetuskursi tasakaalulisuse hindamine • Eesti ekspordi konkurentsivõime – Suhtelised ekspordihinna indeksid; ekspordi turuosa – Konkurentsivõime panus Eesti ekspordi kasvu EL turule 3
  4. 4. Konkurentsivõime käsitlus • Suutlikkus tagada oma rahvale elustandardite pikaajaline kasv SKP ühe elaniku kohta; tootlikkus • Konkurentsivõime suhteline tugevnemine Sisemaiste hindade ja kulude kasv teiste riikide suhtes Ekspordi turuosa suurenemine SKP elaniku kohta teistest kiirem pikaajaline kasv • Euroala riikide keskpankade analüüsid Riikidevaheliste suhteliste hindade ja kulude konkurents (REER-id) Ekspordinäitajate dünaamika rahvusvahelistel turgudel Laiemat käsitlust ei tohi unustada! 4
  5. 5. HINDADE JA KULUDE KONKURENTS
  6. 6. Eesti vääringu nominaalkursid 16, 36 ja 56 partnerriigivaluutade suhtes• kurss oli fikseeritud euro suhtes, teised näitajad hüplikumad• 2012: kursi odavnemine (1,7% a/a) võis survestada Eesti hindu, kuidvõimaldas meie eksportööridel saada välisturgudel ka teatud eeliseid Eesti vääringu nominaalkursi koondnäitajad 6 Allikas: ECB
  7. 7. THI-l põhinevad REERid (=HKId) 16, 36 ja 56 partnerriigivaluutade suhtes• viimase 14 a. ületas Eesti TH kasv euroala partnerite omi 1,33 korda• 2012: Eesti inflatsiooni erinevus ülejäänud euroala riikide omast 1,5 pp• 2012: Eesti REER odavnes 56 partnerite suhtes 0,2% (a/a) => Eestihinnakonkurentsivõime on viimase aastaga pisut kasvanud Eesti HKI dünaamika THI baasil Allikas: ECB 7
  8. 8. Ajaloolised IMFi hinnangud Eesti vääringu reaalkursi kõrvalekaldele tasakaalust • Kriisieelselt viitasid Eesti krooni reaalkursi teatud ülehinnatusele • 2010-2012: võis euro reaalkurss olla Eesti jaoks pigem alahinnatud MB-alumine MB-ülemine ES-alumine ES-ülemine ERER302010 0-10-20 2007 2008 2009 2010 2011 2012
  9. 9. EESTI EKSPORDI KONKURENTSIVÕIME
  10. 10. Eesti kaubaeksport on kiiresti kasvanud• 2012.a. eksportis Eesti keskmiselt 3,7 korda enam kui 2000.a. • sh EL-siseselt 2,7 korda enam; EL-st välja 10,8 korda enam EL27 välisturule EL27 siseturule 800 700 600 500 400 300 200 100 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Eesti kaubaekspordi maksumus (mln eur), EL sise- ja välisturule Allikas: Eurostat 10
  11. 11. Eesti kaubaekspordi kasvu panustasid nii hinnad kui ka mahud • Riigi võime teenida ülemaailmsetel turgudel tulu teistest riikidest kiiremini võib realiseeruda nii eksporditavate mahtude kui ka hindade arvelt •Eesti ekspordi hind kasvas keskmiselt 1,4, maht 2,3 korda (2000.a. suhtes) EL-27 Eesti Soome Rootsi EL-27 Eesti Soome Rootsi140 230130 210120 190 170110 150100 130 90 110 80 90 Kaubaekspordi kumulatiivne hindade (vasakul) ja mahtude kasv (2000=100) Allikas: Eurostat 11
  12. 12. Eesti ekspordi maksumuse mitmekordistumine ei tähendasamaulatuslikku muutust lisandunud väärtuses • Kaudselt võib Eesti ekspordi lisandväärtust hinnata ettevõtete statistika andmete abil lõpptoodangu maksumuse ning lisandväärtuse kohta • Eesti ekspordi lisandväärtus on ekspordi maksumusest ligi 4 korda väiksem ning selle kasv on olnud mõõdukam Kaubaekspordi (ilma naftata) maksumuse kasv Kaubaekspordi (ilma naftata) lisandväärtuse kasv 240% 220% 200% 180% 160% 140% 120% 100% 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012Kaubaekspordi (ilma naftata) kogumaksumuse ja lisandväärtuse kumulatiivnekasv (2004=100)Allikad: ESA, Eesti Pank 12
  13. 13. Eesti ekspordi turuosa kasv sihtturgudel• Eesti kaupade ja teenuste ekspordi turuosa kaubanduspartnerite impordiskasvas viimasel kümnendil 72%• 2011-12 kasvas Eesti ekspordi turuosa 6,8% turuosa võit nõudlus jooksevhindades Eesti eksport kokku 350 300 250 200 150 100 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012Eesti ekspordi, nõudluse ning turuosa kasv (jooksevhindades, I kv 2002 = 100)Allikad: ESA, ECB, Eesti Pank 13
  14. 14. Eesti ekspordi turuosa maailmas• WDI (World Development Indicators) andmetel on Eesti kaupade ja teenusteekspordi turuosa globaalsetel turgudel suurenenud perioodil 1999-2010 ligi 17% • Eesti ekspordi turuosa maailmas kasvas vähem ulatuslikult võrreldes Eesti turuosa suurenemisega otsestel sihtturgudel • St, et Eesti välispartnerite kauplemise aktiivsus kasvas sel ajal ülemaailmsetest näitajatest aeglasemalt•Olles esindatud suhteliselt aeglaselt laienevatel turgudel, kasvas Eesti ekspordiosakaal maailma ekspordis oluliselt aeglasemalt, kui selle turuosa otsestelsihtturgudel 14
  15. 15. Konkurentsivõime panus Eesti ekspordi ennakkasvu EL turul- CMS, constant market share analüüs• Toodete kompositsiooni efekt ei ole kuigi suur• Turu efekt on Eesti jaoks valdavalt positiivne• Kõige suurem on konkurentsivõime mõju Konkurentsivõime mõju Turu efekt Toodete efekt Ekspordi kasv 25% 20% 15% 10% 5% 0% -5%-10% 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012(8) 15 Allikad: COMEXT andmebaas, Eesti Pank
  16. 16. Laiemat käsitlust ei tohi unustada!• Eesti SKP ühe elaniku kohta on perioodil 1995-2011 tõusnud 6,3 korda. Rootsis2 korda, Soomes 1,9 korda ja USAs 1,7 korda (jooksevhindades, USDs)• 1995. aastal tootis Eesti ühe elaniku kohta 23% sama perioodi USAnäitajast, 2011. aastal tugevnes see 46%ni (ostujõu pariteedi arvestades) EL27 EST LVA LTU FIN SWE USA 120% 100% 80% 60% 40% 20% 0% 1995 1997 1998 2000 2001 2002 2004 2005 2007 2008 2010 2011 1996 1999 2003 2006 2009 Riikide SKP per capita ostujõu pariteedi terminites USA taseme suhtes Allikad: ESA, ECB, Eesti Pank 16
  17. 17. Kokkuvõtteks• Eesti majanduse konkurentsivõime on viimastel aastatel tugevnenud. See areng ei ole olnud alati ühtlane ja tasakaalukas ning kriisiaastatel on paljud Eesti majanduse näitajad oluliselt muutunud• Praegu võib euro reaalkurss olla Eesti jaoks veidi alahinnatud• Eesti kaubaekspordi maksumuse suurenemine oli 2/3 ulatuses seotud eksporditavate koguste ning 1/3 eksporthindade kasvuga• Eesti kaupade ja teenuste ekspordi turuosa sihtturgudel kasvas viimasel aastakümnendil 72%, turuosa maailma ekspordis - ligi 17%• Eesti ekspordi kasvu EL turul on positiivselt panustanud partnerite ja tootevaliku struktuuri efekt, oluliseks kujunes ka konkurentsivõime mõju• Sissetulekute suurenemiseks on esmatähtis Eesti ekspordi lisandväärtuse kiirem kasv. Oluliseks väljakutseks on aga tasakaalu ohustavast liigkiirest hinnakasvust hoidumine 17
  18. 18. Tänan tähelepanu eest!

×