Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Eesti konkurentsivõime raport 2014

791 views

Published on

Keskpanga ökonomist Natalja Viilmann tutvustab Eesti majanduse konkurentsivõime ülevaadet.

Ülevaates analüüsitakse Eesti ekspordivõimet, suhtelise tootlikkuse kasvu ja vaadeldakse rahvusvahelistel turgudel hakkamasaamist iseloomustavaid näitajaid, mis põhinevad siinsete hindade ja palkade dünaamika võrdlusel Eesti peamiste kaubanduspartneritega. Analüüs Eesti majanduse konkurentsivõime kohta valmib kord aastas.

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Eesti konkurentsivõime raport 2014

  1. 1. EESTI KONKURENTSIVÕIME RAPORT 2014
  2. 2. Eesti konkurentsivõime käsitlus • Konkurentsivõime pikaajalised indikaatorid • Eesti ekspordi konkurentsivõime  Eesti ekspordi turuosa maailmas  Globaalsed väärtusahelad • Sisemaiste hindade ja kulude suhteline kasv ja peamised riskid • Eesti ettevõtete konkurentsivõime näitajad 2
  3. 3. Konkurentsivõime pikaajalised indikaatorid • Eesti SKP ühe elaniku kohta on perioodil 1995-2012 tõusnud 6,5 korda - Rootsis, Soomes, EL27 ja USAs 1,7-1,9 korda (jooksevhindades, eurodes) • Võrdse hinnataseme korral oleks Eesti SKP ühe elaniku kohta 70% EL27 keskmisest EL27 EE LV FI SW EL27 FI USA LT 45 000 140 30 000 LT 160 35 000 LV USA 180 40 000 EE SW 120 25 000 100 20 000 80 15 000 60 10 000 40 5 000 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 20 0 Riikide SKP elaniku kohta jooksevhindades (eurodes) ja ostujõu pariteedi põhjal (EL27 =100) Allikas: Eurostat 3
  4. 4. EESTI EKSPORDI KONKURENTSIVÕIME
  5. 5. Eesti kaubaeksport on jätkanud kasvu • 2013 (I-III) eksportis Eesti keskmiselt 3,14 korda enam kui 2000.a. • Aastaga suurenes Eesti eksport 3,6%, sh kaubaeksport 4,5% ja teenuste eksport 1,3% Kaupade eksport Teenuste eksport Eksport kokku 4500 4000 3500 3000 2500 2000 1500 1000 500 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Eesti kaupade ja teenuste ekspordi maksumus (mln eurot), SKP arvestus jooksevhindades Allikas: Eesti Statistikaamet 5
  6. 6. Eesti ekspordi turuosa sihtturgudel jätkas kasvu • Viimase üheksa aastaga kasvas Eesti kaupade ja teenuste ekspordi turuosa sihtturgudel keskmiselt 3,4% aastas • 2013 (I-III kv) vähenes Eesti välispartnerite impordinõudlus 1,7% aasta arvestuses  Eesti turuosa sihtturgudel suurenes varasemast veidi kiiremini (5,5% a/a) Eesti ekspordi turuosa võit sihtturgudel Välisnõudlus jooksevhindades Eesti eksport kokku 240 220 200 180 160 140 120 100 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013(I-III) Eesti ekspordi, nõudluse ning turuosa kasv sihtturgudel (jooksevhindades, 2004 = 100) Allikad: Eesti Statistikaamet, Euroopa Keskpank, Eesti Pank 6
  7. 7. Eesti ekspordi turuosa on suurenenud ka ülemaailmsel turul • Eesti ekspordi turuosa maailmaturul on 13 aasta jooksul (1999-2012) kahekordistunud • Eesti suutis seega turuosa kasvatada keskmiselt 5,4% aastas Eesti ekspordi turuosa maailmas (%), vasak sk Eesti ekspordi turuosa kasv (1999=100), parem sk 0,10 220 0,09 200 0,08 180 0,07 160 0,06 140 0,05 120 0,04 100 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Eesti kaubaekspordi turuosa maailmas Allikad: Euroopa Keskpank, Eurostat 7
  8. 8. Konkurentsivõime panus Eesti ekspordi turuosa kasvu maailmaturul • Eesti ekspordi turuosa kavas aastatel 1999 – 2011 keskmiselt üle 5% aastas • Ekspordi sihtturgude ning ka toodete koosseis panustab turuosa kasvu positiivselt • Uutele turgudele laienemisel või uute toodete eksportimisel oli Eesti aeglasem • Konkurentsivõime efekt on olnud oluline ja positiivne konkurentsivõime toodete koosseis sihtturud struktuurne segaefekt uued turud ja tooted kasutamata võimalused erinevus maailma ekspordist 12 8 4 0 -4 Ekspordi turuosa kasvu dekomponeerimine EL riikides, 1999-2011 keskmised Allikad: CompNet, Dyadkova ja Momchilov (2013) Soome Prantsusmaa Itaalia Rootsi Portugal Hispaania Saksamaa Austria Kreeka Ungari Eesti Tšehhi Läti Poola Leedu -8 8
  9. 9. Ekspordi maksumuse mitmekordistumine ei tähenda samaulatuslikku muutust lisandväärtuses • Kasutades 2009. aasta sisend-väljund tabelite andmeid, sisaldab Eesti kaupade ja teenuste eksport keskmiselt 67% ulatuses Eestis lisandunud väärtust ning ligi 1/3 ulatuses imporditud sisendit 90 85 80 83,1 83,7 85,0 85,5 75 70 65 72,0 66,8 65,2 60 62,0 55 50 62,2 66,2 66,6 66,8 68,7 73,6 69,1 62,3 56,5 53,8 45 40 Kodumaise lisandväärtuse sisaldus Eesti kaupade ja teenuste ekspordis tegevusalade lõikes 2009. aastal, % Allikad: OECD TiVA andmebaas 9
  10. 10. Eesti ekspordi lisandväärtuse kasvutempo oli kogu ekspordi maksumusega võrreldes sarnane, dünaamika stabiilsem • 2013. aasta kolme kvartali andmetel kasvas Eesti ekspordi lisandväärtus aastaga 4,0%, ületades ekspordi (ilma naftata) maksumuse kasvu 0,5 protsendipunkti Kaupade (ilma naftata) ekspordi lisandväärtus Teenuste ekspordi lisandväärtus Kaubaeksport (ilma naftata) ja teenuste eksport Kaupade ja teenuste ekspordi lisandväärtus 16000 14000 12000 10000 8000 6000 4000 2000 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2012(I-III) 2013(I-III) Eesti kaupade ja teenuste ekspordi lisandväärtus, mln eurot Allikad: OECD, Eesti Statistikaamet, Eesti Pank 10
  11. 11. HINDADE JA KULUDE KONKURENTS
  12. 12. 2013.a. kallines euro Eesti välispartnerite (EA+40) vääringute suhtes 1,4% • Nominaalkursi kallinemine pidurdas Eesti hindade kasvu, piirates samal ajal mõnevõrra ka Eesti ekspordi kasvu võimalusi NEER = NHKI – nominaalne harmoneeritud konkurentsivõime indikaator NHKI vs EA (a/a) NHKI vs EA+20 (a/a) NHKI vs EA+40 (a/a) 5% 4% 3% 2% 1% 0% -1% -2% -3% -4% -5% 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Eesti vääringu nominaalkursi koondnäitajad (aastased muutused) Allikas: Euroopa Keskpank 12
  13. 13. Koos reaalkursi tugevnemisega vähenesid ka pärast kriisi tekkinud hinnaeelised eksporditurgudel • SKP deflaatori ja THI põhine reaalkurss on Eestis viimase kuue aasta jooksul kasvanud ligikaudu sama palju kui meie kaubanduspartneritel •Tööjõu ühikukulu baasil koostatud Eesti indeksi kõikumised olid kõige ulatuslikumad REER = HKI - harmoneeritud konkurentsivõime indikaator TÜK – tööjõu ühikukulu (= ULC) 1 kv 2006 = 100 HKI (vs EA+20) THI baasil HKI (vs EA+20) SKP deflaatori baasil HKI (vs EA+20) TÜK baasil 135 130 125 120 115 110 105 100 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Eesti vääringu reaalkursi dünaamika THI, SKP deflaatori ja TÜK baasil, alusindeks Allikas: Euroopa Keskpank 13
  14. 14. Tööjõukulude osakaal lisandväärtuses on kasvanud • Tööjõukulude kiirem kasv üldist majanduse tasakaalu ohustamata on võimalik vaid lühiajaliselt 2004 = 100 Puhas lisandväärtus Tööjõukulud Kogukasum 220 200 180 160 140 120 100 80 60 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 (I-III) Eesti ettevõtete tööjõukulude ja kogukasumi alusindeks (2004 = 100), ettevõtete statistika, jooksevhindades Allikas: ESA 14
  15. 15. Reaalkursi muutuste ja ekspordi dünaamika seos • Reaalkursside näitajatest mõjutavad Eesti kaubaekspordi kasvu tööjõu ühikukulu baasil koostatud REERid peaaegu ühikelastselt, st et Eesti tööjõukulu kiirem suhteline kasv piirab ligikaudu samaulatuslikult meie kaubaekspordi kasvu võimalusi Euroala riikide kaubaekspordi kasvu elastsus erinevate REERi näitajate suhtes Allikas: CompNet, Christodoulopoulou,S. ja Tkacevs,O. (2013) 15
  16. 16. Suhteliste hindade näitajad ei suuda selgitada EL riikide ekspordi turuosa muutust • Hinnaväline faktor on mistahes kauba omadus (nt kvaliteet, maitse, hea reklaam või kasvanud tuntus), mis mõjutab tarbija eelistust hindadest sõltumata • Benkovskis ja Wörz (2012): hinnavälise faktoriga korrigeeritud ekspordihinna indeks REER THI baasil Suhteline ekspordihind, korrigeeritud hinnavälise faktoriga Suhteliste hindade kasv (keskmine, 2001-2011) 6% SK 4% CZ ES PT 2% 0% AT RO EE GR NL BG HU LT LV HR SL PL DE -2% -4% -6% -2% -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 8% 9% Ekspordi turuosa kasv (keskmine, 2001-2011) Ekspordi turuosa muutus ja suhtelised hinnamuutused EL riikides, 2001-2011 Allikad: CompNet, Benkovskis ja Wörz (2012) 16
  17. 17. EESTI ETTEVÕTETE KONKURENTSIVÕIME NÄITAJAD
  18. 18. CompNet võrgustikust ja selle esimesest „mikrotasandi“ raportist Euroopa Keskpanga konkurentsivõime uurimisvõrgustik: • Esindatud EL keskpangad + rahvusvahelised organisatsioonid + ülikoolid • Kestus 2012-2015 Mikrotasandi analüüs • Ettevõtte tasandil konkurentsivõime indikaatorite analüüs üks võrgustiku põhifookusi • Esimene mikroandmetel põhinev raport keskendub: – Tootlikkuse jaotusele ja võrdlevanalüüsile – Tootlikkusel põhinevatele ressursside jaotuse efektiivsuse näitajatele 18
  19. 19. Eesti ettevõtete tööjõu tootlikkus on KIE riikide üks kõrgemaid • • Eesti ettevõtete tootlikkuse väiksem ebavõrdsus on ühelt poolt hea, sest ettevõtetest moodustavad põhiosa madalama tootlikkusega ettevõtted, kes on Eestis suhteliselt konkurentsivõimelised Teiselt poolt on Eestis kõrgema tootlikkusega nn tippettevõtete rühm riigi keskmisele suhteliselt lähemal Tööjõu tootlikkus valitud Euroopa riikides, 2003-2007 keskmine Allikad: CompNet, Micro-based evidence … (2014) 19
  20. 20. Ressursside jaotuse efektiivsus, dünaamiline pilt • • Tootlikumad ettevõtted on pärast majanduskriisi kasvanud vähemtootlikumatest kiiremini ning selle komponendi panus Eesti kogutootlikkuse kasvu on suurenenud (nn ettevõtetevaheline efekt) See areng näitab, et ressursside jaotuse efektiivsus ettevõtete vahel on aja jooksul paranenud. Tööjõu tootlikkus valitud Euroopa riikides, 2003-2007 keskmine Allikad: CompNet, Micro-based evidence … (2014) 20
  21. 21. Aitäh tähelepanu eest!

×