Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Ardo Hansson. Majandusprognoos aastaks 2013

694 views

Published on

26. september 2012
Esinemine Äripäeva konverentsil “Äriplaan 2013”

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Ardo Hansson. Majandusprognoos aastaks 2013

  1. 1. Majandusprognoos aastaks 2013 Ardo Hansson Eesti Pank 26. september 2012Äripäeva konverentsil “Äriplaan 2013”
  2. 2. Esitluse teemad • Makroarengud väliskeskkonnas • Eesti majanduse lähiaastate prognoos • Euroala keskpankade roll kriisi lahendamisel • Majanduspoliitilised järeldused 2
  3. 3. VÄLISKESKKOND
  4. 4. Globaalne majanduskasv on taas aeglustunud globaalne majanduskasv arenenud industriaalmaad• Erinevates riikides on euroala arenevad riigidmajanduse areng väga 10ebaühtlane 8• Euroalal on majanduse 6maht kahanenud 4 2• Kiiret paranemist ei ole 0oodata -2• Majanduskasvu riskid -4on pigem allapoole -6 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Allikas: IMF, World Economic Outlook Update, July 2012 4
  5. 5. Toormete hinnad on tagasi ajalooliste rekordite lähedalEuro on nõrgenenud Toidutoormete hinnatase kerkis suve lõpul ca viiendiku võrra. Püsib toormehindade kõrge 5 volatiilsus
  6. 6. Inflatsioon on maailmas aeglustumas • Edaspidist hinnakasvu piirab üleilmse majandusaktiivsuse vähenemine • Risk: toormete hinnatõusAllikad: IMF WEO juuli 2012, ECB staff projection 2012 september 6
  7. 7. Euroala majandust mõjutab usaldamatusprobleemsete riikide suhtes • Euroala riiklike võlakirjade turg on tugevasti fragmenteeritud: intressimäärad on väga erinevad 7
  8. 8. Eesti lähinaabrite kindlustunne on üldiselt püsinudeuroala keskmisest suurem Majandususaldusindeks Euroala Soome Rootsi Läti Leedu Eesti 120 115 110 105 100 95 90 85 80 75 70 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 2008 2009 2010 2011 2012 Allikas: Euroopa Komisjon 8
  9. 9. Toodangu ootused on Rootsis kõrgemad kui Soomes, ehkki on viimastel kuudel alanenud Tööstussektori 3-kuu ootused6050 Soome Rootsi40302010 0-10-20-30-40 juuli.03 jaan.04 juuli.04 jaan.05 juuli.05 jaan.06 juuli.06 jaan.07 juuli.07 jaan.08 juuli.08 jaan.09 juuli.09 jaan.10 juuli.10 jaan.11 juuli.11 jaan.12 juuli.12 9
  10. 10. Ebakindlus euroala majandusarengu suhtes ontavatult suur; lähinaabrite areng stabiilsem• Ebakindlus välismajanduses on erakordselt suur – Mitmed majandusnäitajad on tundlikud väikestegi uudiste suhtes• Euroala majandus ei ole ikka veel tugevat kasvupinda leidnud – Võlakriis on osutunud visamaks, selle lahendamine on keerukas ja aeganõudev – Täiendavate Euroopa Keskpanga erakorraliste meetmete rakendamisel on selles tähtis roll – Inflatsiooni riskid on tasakaalus• Seevastu lähinaabritele (Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Venemaa) prognoositakse selleks ja järgmiseks aastaks majanduskasvu jätkumist• Eesti Panga juunikuise prognoosi põhistsenaarium tugineb eeldusele, et euroala valitsused astuvad piisavaid samme selleks, et võlakriis ei hoogustuks 10
  11. 11. EESTI MAJANDUS
  12. 12. Välisnõudlus soosib Eesti majanduskasvu varasemast vähem, kuid turud eeldavad madala intressimäära püsimist 3 kuu EURIBOR Eesti välisnõudluse kasv15% 5,0% 4,5%10% 4,0% 5% 3,5% 3,0% 0% 2,5% 2,0%-5% 1,5%-10% 1,0% 0,5%-15% 0,0% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014-20% Allikas: EKP 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Kevadprognoos 2012 Sügisprognoos 2011 12
  13. 13. Eesti kaubandussidemed probleemsete euroala riikidega on nõrgad Väliskaubanduspartnerite osakaalud Eesti ekspordis, 2011. aasta (%) Hispaania Poola Itaalia Hiina Suurbritannia Taani Prantsusmaa Holland Norra Nigeeria Leedu SaksamaaAmeerika Ühendriigid Läti Venemaa Soome Rootsi 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 Allikas: statistikaamet 13
  14. 14. Peamised riskid tulenevad väliskeskkonnast • Peamised ohud väliskeskkonnas: – majandusraskustes euroala riikide korratu kohandumine – nafta hinna tõus geopoliitiliste pingete tõttu • Euroalal on SKP kasvu ümbritsevad riskid allapoole, inflatsiooni ohustavad riskid tasakaalus 14
  15. 15. Optimism pole Eestit maha jätnud Majandususaldusindeks Tööstus Teenindus Tarbijad Jaekaubandus Ehitus Majandususaldusindeks 120 115 110 105 100 95 90 85 80 75 70 2008 2009 2010 2011 2012 Allikas: Euroopa Komisjon, Eesti Panga arvutused 15
  16. 16. Eestis jätkub inflatsiooni alanemine Inflatsioon komponentide lõikes 12% 10% 8% 6% 4% 2% 0% -2% -4% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 alusinflatsioon toit energia ühtlustatud tarbijahinnaindeks Allikad: statistikaamet, Eesti Pank 16
  17. 17. Elavnev laenuaktiivsus põhineb ühaenam kodumaistel hoiustel Allikad: Eesti Pank
  18. 18. Laenuportfelli kvaliteet paraneb jätkuvaltÜle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaalportfellist alaneb Allikad: Eesti Pank18
  19. 19. Eesti areng on meie viimase prognoosiga kooskõlas • Sisenõudlus püsib suhteliselt tugev • Toormehindade kasv ähvardab sügisel kiirema inflatsiooniga • Baromeetrid viitavad suurenenud palgasurve riskile • Tööandjate ootused hõive kasvu suhtes on alanenud • Laenukasv on olnud prognoositust kiirem • Madal EURIBOR soosib laenamist 19
  20. 20. Riik peab toimetama mõistlikult• Eesti riigirahandus on suhteliselt heas seisus ja põhiküsimused on seotud pigem kaugema tuleviku kui järgmise aasta riigieelarvega• Tuleb tunnustada valitsust, et jätkuvalt on sihiks jõuda eelarvega ülejääki: tulenevalt Eesti väiksusest ja avatusest on meie majanduskasv ka edaspidi heitlik, mistõttu tuleb valmistuda halvemateks aegadeks• Sama tähtis on strateegilistest arengukavadest kinnipidamine, et tagada ärikeskkonna stabiilsus ja hoida ära põhjendamatuid ootusi kulude poolel• On tähtis teadvustada, et majanduskasv kujuneb lähiaastatel märksa aeglasemaks kui möödunud kümnendi kriisieelsetel aastatel 20
  21. 21. EUROSÜSTEEMIRAHAPOLIITILISED MEETMED
  22. 22. Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed:tavapärased meetmed Rahapoliitiliste meetmete lõppeesmärk on hinnastabiilsuse säilitamine: euroalal defineeritud kui tarbijahindade inflatsioon keskmisel perioodil alla 2%, kuid selle lähedal Meetmed jagunevad tavapärasteks ja erakorralisteks meetmeteks Tavapäraseks rahapoliitiliseks meetmeks on peamiselt muutused rahapoliitilistes intressimäärades Rahapoliitiliste intressimäärade muutused mõjutavad ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ja seeläbi kogunõudlust. Kogunõudluse muutused avaldavad omakorda mõju inflatsioonile Kui finantssektor toimib hästi, piisab inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest (intressimäärade muutmisest) 22
  23. 23. Euroopa Keskpanga nõukogu on viimaseaasta jooksul intressimäärasid alandanud kolm korda Rahapoliitiliste intresside vähendamised alates 2011. aasta IV kvartalist: 1) novembris 2011, 0,25 protsendipunkti võrra 2) detsembris 2011, 0,25 protsendipunkti võrra 3) juulis 2012, 0,25 protsendipunkti võrra 23 Allikas: Euroopa Keskpank
  24. 24. EURIBORi languse tõttu alanevad ka Eestiintressimäärad Kuu jooksul välja antud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude kaalutud keskmine intressimäär ja 6 kuu EURIBOR24 Allikad: Eesti Pank
  25. 25. Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed:erakorralised meetmed Erakorralisi rahapoliitilisi meetmeid võtab keskpank selleks, et finantssektori probleemid ei pärsiks rahapoliitika mõju majandusele Erakorralised meetmed on näiteks piiramatu mahuga rahapoliitilised oksjonid, väga pikaajalised rahapoliitilised laenud, erasektori ja valitsuse võlakirjade ost Kui finantssektor ei toimi hästi, ei piisa inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest ehk intressimäärade muutmine ei pruugi mõjutada ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ning seeläbi kogunõudlust ja inflatsiooni Erakorralised meetmed on seega ajutised ja täiendavad tavapäraseid meetmeid 25
  26. 26. Nende arengutendentside tulemusena kasvas vajaduslisameetmete (sh rahapoliitiliste meetmete) järeleSeptembri algul lepiti Euroopa Keskpanga nõukogus kokku uue meetme (ingl outright monetary transactions; ee otsesed rahapoliitilised avaturutehingud) rakendamineSelle raames ollakse valmis teostama lühema tähtajaga riiklike võlakirjade oste järelturul, et tagada rahapoliitika tõhus ülekanneNende tehingute tegemise eeldus on tingimuslikkus – tehingud viiakse läbi üksnes riikides, mis on sõlminud sellise Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) või Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) abiprogrammi, mille raames on võimalik EFSF/ESMi sekkumine riiklike võlakirjade esmaturulVõrreldes varasema väärtpaberite ostuprogrammiga (ingl Securities Market Programme, SMP) on põhierinevus selge tingimuslikkuse olemasolu ja keskendumine lühema tähtajaga võlakirjade ostule 26
  27. 27. Kokkuvõte• Väliskeskkonnaga seotud riskid on jätkuvalt aktuaalsed, kuid üleilmne kasv siiski jätkub. See tähendab, et Eesti ettevõtetel peaks lähiajalgi olema ekspordivõimalusi, kuid kiiret välisnõudluse kasvu ilmselt lähiaastatel oodata ei ole. Ebaühtlane üleilmne taastumine loob võimaluse panustada toodetele, riikidele ja partneritele, kes kosuvad keskmisest kiiremini.• Ekspordi kõrval hakkab majanduskasvu järjest rohkem toetama sisenõudlus (taas on kosumas investeeringud ja tööhõive kasv on loonud võimalused eratarbimise suurenemiseks).• Hetkeolukord toetab investeeringuid. Varajasematel investoritel on mitu eelist. Olulisemad on soodne intressitase ja tööpuudusest tingitud värbamise võimalused.• Kuulumine euroalasse, madal riigivõla tase, ettevõtjasõbralik maksukeskkond ja euroala keskmisest kiirem majanduskasv muudavad Eesti majanduskeskkonna välisinvestoritele atraktiivseks. 27
  28. 28. Tänan tähelepanu eest!

×