Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
Avalik loeng:Eesti majandusülevaade ja 2012 kevadprognoos                  21. juuni 2012
Esitluse teemad    •    Kuidas prognoos valmib?    •    Majandusseis ja selle ootused väliskeskkonnas    •    Tagasivaade ...
Kuidas prognoos valmib?•   Eesti Pank osaleb 2 korda aastas koos teiste Eurosüsteemi keskpankadega ühises    prognoosiharj...
Näide seletavatest teguritest eratarbimisevõrrandis                      Võrrandi panused eratarbimise kvartaalsesse kasvu...
Ebakindlus euroala majandusarengu suhtes on tavatultsuur•   Ebakindlus välismajanduses on erakordselt suur     – Mitmed ma...
Euroala majanduskasv on seiskunud, kuid riigiti onerinevused suured                             Majanduskasv, a/a         ...
Euroala keskpankade ja Euroopa Keskpanga koostöösvalminud majandusprognoos ei muutunud eriti             Euroala reaalne m...
Välisnõudlus soosib Eesti majanduskasvu varasemast vähem,kuid turud eeldavad madala intressimäära püsimist              Ee...
Eesti kaubandussidemed probleemseteeuroala riikidega on nõrgad                            Väliskaubanduspartnerite osakaal...
Eesti majandus on kriisist oodatust paremini toibunud     15%     10%      5%      0%     -5%     -10%     -15%     -20%  ...
Eesti majanduskasv on sel aastal märksa   aeglasem kui aasta varem       Kasvu hoogustumiseks järgnevatel aastatel peab eu...
Eestis jätkub inflatsiooni alanemineInflatsiooni alanemiseks on vajalik, et nafta hind käitub eelduse kohaselt ning     pa...
Palgakasv kestab ning tööpuudus väheneb tasahaaval      25%      20%      15%      10%       5%       0%      -5%         ...
Struktuurne tööpuudus on tõenäoliselt tõusnud ningvälistada ei saa edaspidist palgasurve teket    Tööturul on oluline vält...
Peamised riskid tulenevad väliskeskkonnast     • Prognoosis pole numbriliselt väljendatud lisastsenaariume, kuna       eri...
Tööturu pudelikaelad Eestis võivadtekitada hinnasurvet    • Kui lisaks madalale intressimäärale tekib suurem laenamisjulgu...
Taustinfo 4. Probleemid struktuurse tasakaalu              mõõtmisel ja kasutamisel21. juuni 2012                         ...
Struktuurse tasakaalu mõisteStruktuurne eelarvetasakaal on majandustsükli mõjust ja erakorralistest tuludest   ja kuludest...
Motivatsioon• Struktuurse eelarvetasakaalu tähtsuse suurenemine:    riigi eelarvestrateegias eesmärgistatakse struktuurse...
Erinevatel meetoditel saadud hinnangud      võivad üksteisest oluliselt erineda                         Eelarve tsüklilise...
Jooksvalt on eelarve tsüklilist komponenti raske hinnata ninghinnanguid on tagantjärele ulatuslikult korrigeeritud  Euroop...
Järeldused• Struktuurse tasakaalu näitajal on oluline roll eelarvepoliitika  analüüsimise ja planeerimise protsessis• Hind...
Taustinfo 3. Palgakasv Eestis pärast majanduslangust  21. juuni 2012                                   23
Palgakasv Eestis pärast majanduslangust   Kriisiaegne keskmise palga langus ja taastumise kiirus on olnud   muljetavaldava...
Kasutatud andmed ja metoodika• Eesti Tööjõu-uuringu mikroandmebaas• Palganäitaja – eelmine netopalk; puudused – ei saa arv...
Palgajaotuse muutused 2009-2011 ETU andmete põhjal                       1200 ja rohkem                                   ...
Palgakasv ametiala ja haridustaseme järgi     Tabel a. Keskmise netopalga kasv                                            ...
Taustinfo 5. Majanduse tundlikkus nafta hinna                   muutusele21. juuni 2012                                   28
Kuidas naftahind meid mõjutab?                                     Naftahind                                         (+)  ...
Naftahind tõstab kütuste ja majapidamiste energiahinda                                    Naftahind                       ...
Kõrgem hind vähendab reaalset sissetulekut jakogunõudlust                                                Naftahind        ...
Toodang väheneb väiksema nõudluse tõttu,kodumaiste toodete hinnatõus on aeglasem                                          ...
Madalam toodang tähendab väiksemat tootlikkustja madalamaid palku                                     Naftahind           ...
Madalamate palkade tõttu väheneb kogunõudlus, samas ontootjate kulud väiksemad ja seeläbi hinnatõus väiksem               ...
Väiksema toodangumahu juures on vaja vähemtöötajaid                                     Naftahind                         ...
Naftahinna mõju ei ole lineaarne ja avaldubviitajaga                 Naftahinna taseme šokk                               ...
20%se naftahinna tõusu mõju makronäitajatele, kui nafta maksab110 dollarit barrelist (ajateljel on kvartalid)             ...
Tänan!21. juuni 2012            38
Eesti Panga prognoosi põhinäitajad                                       2011   2012        2013           2014    SKP (mi...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Eesti majandusülevaade ja 2012 kevadprognoos

499 views

Published on

21. juuni 2012
Eesti Panga avalik loeng

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Eesti majandusülevaade ja 2012 kevadprognoos

  1. 1. Avalik loeng:Eesti majandusülevaade ja 2012 kevadprognoos 21. juuni 2012
  2. 2. Esitluse teemad • Kuidas prognoos valmib? • Majandusseis ja selle ootused väliskeskkonnas • Tagasivaade Eesti majandusele ja lähiaastate prognoos • Majanduspoliitilised järeldused • Prognoosi taustinfod 21. juuni 2012 2
  3. 3. Kuidas prognoos valmib?• Eesti Pank osaleb 2 korda aastas koos teiste Eurosüsteemi keskpankadega ühises prognoosiharjutuses• Eesti Panga makroprognoosi koostamisel on aluseks Eesti majanduse makromudel, milles on 302 võrrandit ja võrdust 21. juuni 2012 3
  4. 4. Näide seletavatest teguritest eratarbimisevõrrandis Võrrandi panused eratarbimise kvartaalsesse kasvu 8% 6% 4% 2% 0% -2% -4% -6% -8% -10% 2007 2008 2009 2010 2011 Töötasu töötajatele Tarbijate kindlustunne Valitsussektori siirded Eratarbimise deflaator Sotsiaalmaks Jääkliige Muu Eratarbimise kasv 21. juuni 2012 4
  5. 5. Ebakindlus euroala majandusarengu suhtes on tavatultsuur• Ebakindlus välismajanduses on erakordselt suur – Mitmed majandusnäitajad tundlikud väikestegi uudiste suhtes• Euroala majandus ei ole endiselt tugevat kasvupinda leidnud – Võlakriis on osutunud visamaks, kuid täiendavate erakorraliste meetmete rakendamist Euroopa Keskpanga poolt pole viimasel ajal vaja läinud – Samas pole vaja muret tunda ei praeguse ega oodatava inflatsiooni pärast• Eesti Panga prognoosi põhistsenaarium tugineb eeldusele, et euroala valitsused astuvad piisavaid samme selleks, et võlakriis ei hoogustuks, ning et euroala majanduse kasvuväljavaade paraneb selle aasta teises pooles 21. juuni 2012 5
  6. 6. Euroala majanduskasv on seiskunud, kuid riigiti onerinevused suured Majanduskasv, a/a Inflatsioon, a/a 6% 4% 2% 0% -2% -4% -6% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Allikas: Eurostat 21. juuni 2012 6
  7. 7. Euroala keskpankade ja Euroopa Keskpanga koostöösvalminud majandusprognoos ei muutunud eriti Euroala reaalne majanduskasv Euroala inflatsioon 4,0% 3,5% 3,0% 3,0% 2,0% 2,5% 1,0% 0,0% 2,0%-1,0% 1,5%-2,0% 1,0%-3,0%-4,0% 0,5%-5,0% 0,0% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 kasv a/a prognoosivahemik, juuni 2012 prognoosivahemik, märts 2012 Allikad: Eurostat, EKP 21. juuni 2012 7
  8. 8. Välisnõudlus soosib Eesti majanduskasvu varasemast vähem,kuid turud eeldavad madala intressimäära püsimist Eesti välisnõudluse kasv 3 kuu EURIBOR 5,0%15% 4,5%10% 4,0% 3,5% 5% 3,0% 0% 2,5%-5% 2,0% 1,5%-10% 1,0%-15% 0,5%-20% 0,0% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Kevadprognoos 2012 Sügisprognoos 2011 Allikas: EKP 2011 2012 2013 2014 Nafta hind (USD) 111,0 114,6 107,9 102,0 EUR/USD 1,39 1,30 1,30 1,30 21. juuni 2012 8
  9. 9. Eesti kaubandussidemed probleemseteeuroala riikidega on nõrgad Väliskaubanduspartnerite osakaalud Eesti ekspordis, 2011. aasta (%) Hispaania Poola Itaalia Hiina Suurbritannia Taani Prantsusmaa Holland Norra Nigeeria Leedu SaksamaaAmeerika Ühendriigid Läti Venemaa Soome Rootsi 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 Allikas: statistikaamet 21. juuni 2012 9
  10. 10. Eesti majandus on kriisist oodatust paremini toibunud 15% 10% 5% 0% -5% -10% -15% -20% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Majanduskasv, a/a Inflatsioon, a/a Allikas: statistikaamet 21. juuni 2012 10
  11. 11. Eesti majanduskasv on sel aastal märksa aeglasem kui aasta varem Kasvu hoogustumiseks järgnevatel aastatel peab euroala võlakriis järele andma 2008. aastast avaldatud SKP kasvud a/a Majanduskasv12% 12% 8% 8% 4% 4% 0% 0%-4% -4%-8% -8%-12% -12%-16% -16%-20% -20% 2000 2003 2006 2009 2012 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 sügisprognoos 2011 kevadprognoos 2012 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank 2012. aasta majanduskasv on oodatust kõrgem tugevama sisenõudluse tõttu aasta alguses; edaspidise kasvu suhtes pole prognoos muutunud 21. juuni 2012 11
  12. 12. Eestis jätkub inflatsiooni alanemineInflatsiooni alanemiseks on vajalik, et nafta hind käitub eelduse kohaselt ning palgakasv pidurdub 2012. aasta alguse tasemelt Inflatsioon komponentide lõikes 12% 10% 8% 6% 4% 2% 0% -2% -4% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 alusinflatsioon toit energia ühtlustatud tarbijahinnaindeks Allikad: statistikaamet, Eesti Pank 21. juuni 2012 12
  13. 13. Palgakasv kestab ning tööpuudus väheneb tasahaaval 25% 20% 15% 10% 5% 0% -5% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Keskmise brutopalga kasv Tööpuuduse määr Allikad: statistikaamet, Eesti Pank 21. juuni 2012 13
  14. 14. Struktuurne tööpuudus on tõenäoliselt tõusnud ningvälistada ei saa edaspidist palgasurve teket Tööturul on oluline vältida nn lillepoe efekti, mille kohaselt on pikemat aega tööta olnud inimestel märksa raskem rakendust leida Töötute arv töötuse kestuse lõikes 140 120 100 80 tuhat 60 40 20 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 24 kuud või rohkem 12-24 kuud 6-11 kuud vähem kui 6 kuud töötud kokku Allikas: statistikaamet 21. juuni 2012 14
  15. 15. Peamised riskid tulenevad väliskeskkonnast • Prognoosis pole numbriliselt väljendatud lisastsenaariume, kuna erinevaid võimalikke riskistsenaariumeid on liialt palju • Peamised ohud väliskeskkonnas – Probleemsete euroala riikide korratu kohandumine – Nafta hinna tõus geopoliitiliste pingete tõttu – Euroalal on SKP kasvu ümbritsevad riskid allapoole, inflatsiooni ohustavad riskid tasakaalus 21. juuni 2012 15
  16. 16. Tööturu pudelikaelad Eestis võivadtekitada hinnasurvet • Kui lisaks madalale intressimäärale tekib suurem laenamisjulgus, siis kasvab haavatavus ning see võib taas ohustada majanduse pikemaajalist kasvuvõimekust • On oluline, et valitsus leevendaks aktiivsete tööturumeetmetega struktuurse tööpuudusega seotud riske • Eesti SKP kasvu ümbritsevad ohud on allapoole, inflatsiooni ohustavad riskid ülespoole 21. juuni 2012 16
  17. 17. Taustinfo 4. Probleemid struktuurse tasakaalu mõõtmisel ja kasutamisel21. juuni 2012 17
  18. 18. Struktuurse tasakaalu mõisteStruktuurne eelarvetasakaal on majandustsükli mõjust ja erakorralistest tuludest ja kuludest puhastatud eelarvetasakaalu näitaja Struktuurne tasakaal = nominaalne tasakaal – eelarve tsükliline komponent – erakorralised tulud ja kulud 21. juuni 2012 18
  19. 19. Motivatsioon• Struktuurse eelarvetasakaalu tähtsuse suurenemine:  riigi eelarvestrateegias eesmärgistatakse struktuurset eelarvetasakaalu  Euroopa valitsusjuhtide ja riigipeade vaheline leping seab samuti miinimumnõuded struktuursele eelarvetasakaalule• Samas on struktuurse (eelarve tsüklilise komponendi) eelarvetasakaalu leidmine komplitseeritud ning erinevad institutsioonid kasutavad selleks eri meetodeid• Võrdlesime eri meetoditel saadud hinnanguid ning nende hinnangute püsivust aja jooksul 21. juuni 2012 19
  20. 20. Erinevatel meetoditel saadud hinnangud võivad üksteisest oluliselt erineda Eelarve tsüklilise komponendi hinnang erinevatel meetoditel 6% 4% 2%% SKPst 0% -2% -4% 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Euroopa Komisjoni potentsiaalsel SKP-l põhinev hinnang Euroopa Komisjoni SKP trendkasvul põhinev hinnang Eesti Panga disagregeeritud meetodil põhinev hinnang rahandusministeeriumi potentsiaalsel SKP-l põhinev hinnang 21. juuni 2012 20
  21. 21. Jooksvalt on eelarve tsüklilist komponenti raske hinnata ninghinnanguid on tagantjärele ulatuslikult korrigeeritud Euroopa Komisjoni ja Eesti Panga hinnang Eesti valitsussektori eelarvetasakaalu tsüklilisele komponendile erinevatel ajahetkedel Euroopa komisjon Eesti Pank 5% 5% 4% 4% 3% 3% 2% 2% % SKPst % SKPst 1% 1% 0% 0% -1% -1% -2% -2% -3% -3% -4% -4% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 samal aastal antud hinnang järgmisel aastal antud hinnang21. juuni 2012 viimane hinnang 21
  22. 22. Järeldused• Struktuurse tasakaalu näitajal on oluline roll eelarvepoliitika analüüsimise ja planeerimise protsessis• Hindamisega seotud probleemide tõttu tuleks eelarvepoliitikat planeerides ja analüüsides vaadata lisaks teisi näitajaid (nominaalset eelarvepositsiooni, kulude kasvu jt.)• Tulenevalt ettevaatusmotiivist tuleks eesmärgistada pigem mõõdukat struktuurset ülejääki kui tasakaalu 21. juuni 2012 22
  23. 23. Taustinfo 3. Palgakasv Eestis pärast majanduslangust 21. juuni 2012 23
  24. 24. Palgakasv Eestis pärast majanduslangust Kriisiaegne keskmise palga langus ja taastumise kiirus on olnud muljetavaldavad. Kuid keskmise palga statistika ei anna täit pilt palkade arengust – kuna me ei näe jaotust ega muutust oluliste näitajate (nt ametiala, haridus) lõikes.• Kuidas muutus palgajaotus 2008-2011?• Kelle palgad langesid kriisi ajal ja kes võitsid taastumisest? 21. juuni 2012 24
  25. 25. Kasutatud andmed ja metoodika• Eesti Tööjõu-uuringu mikroandmebaas• Palganäitaja – eelmine netopalk; puudused – ei saa arvesse võtta tööaja kõikumisi; ütluste põhjal saadud andmed; mittevastamine võib olla süstemaatiline teatud tunnuste lõikes (nt võib olla suurem kõrgema palgatasemega inimeste seas)• Valimisse jäid täistööajaga Eestis töötavad palgatöötajad, kes vastasid palgaküsimusele 21. juuni 2012 25
  26. 26. Palgajaotuse muutused 2009-2011 ETU andmete põhjal 1200 ja rohkem 1000-1200 eelmine netopalk (eurot) 800 - 1000 2008 600 - 800 2009 400 - 600 2010 2011 200 - 400 0 - 200 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% osakaal vastanutest Allikas: Statistikaamet, ETUMajanduslanguse ajal suurenes miinimumilähedast palka (€ 200-400) saavate töötajate osakaal2011. aastal kasvas kõige enam üle keskmist brutokuupalka (€ 800-1000) saavate töötajate osakaal 21. juuni 2012 26
  27. 27. Palgakasv ametiala ja haridustaseme järgi Tabel a. Keskmise netopalga kasv 2009 2010 2011 2011 vs 2008 Töötaja amet sõjaväelased 4,7% -5,6% 11,0% 4,7% juhid -1,7% -0,7% 4,2% 1,7% tippspetsialistid 2,4% 0,2% 7,1% 9,8% tehnikud ja keskastme spetsialistid 0,5% 1,8% 8,1% 10,5% ametnikud -2,9% -4,7% 6,9% -1,1% teenindus- ja müügitöötajad -5,0% 1,8% 7,6% 4,1% põllumajanduse, metsanduse, jahinduse ja kalanduse oskustööta 0,4% 4,8% -3,7% 1,3% käsitöölised ja oskustöötajad -9,1% -2,6% 2,2% -9,5% seadme- ja masinaoperaatorid ja koostajad -5,2% -2,3% 7,7% -0,3% lihttöölised -4,8% 4,0% 4,6% 3,5% Töötaja haridustase põhiharidus -5,8% -2,4% 6,3% -2,2% keskharidus -5,7% -0,6% 4,9% -1,6% kõrgharidus -0,2% 0,3% 3,5% 3,6%Palgad alanesid peamiselt käsi- ja oskustöölistel, seadmeoperaatoritel, lihttöölistel ning ametnikelKõrgharidusega töötajate, spetsialistide ja tippspetsialistide palgatase ei langenud, ületades 2011.a. buumiaegset taset 21. juuni 2012 27
  28. 28. Taustinfo 5. Majanduse tundlikkus nafta hinna muutusele21. juuni 2012 28
  29. 29. Kuidas naftahind meid mõjutab? Naftahind (+) Kogunõudlus Palgad (-) (-/+) Energia hind (+) Muud hinnad (-/+) HINNAD (+) Toodang (SKP) Tootlikkus (-) (-) Hõive (-) 21. juuni 2012 29
  30. 30. Naftahind tõstab kütuste ja majapidamiste energiahinda Naftahind (+) Energia hind (+) HINNAD (+) 21. juuni 2012 30
  31. 31. Kõrgem hind vähendab reaalset sissetulekut jakogunõudlust Naftahind (+) Kogunõudlus (-) Energia hind (+) HINNAD (+) 21. juuni 2012 31
  32. 32. Toodang väheneb väiksema nõudluse tõttu,kodumaiste toodete hinnatõus on aeglasem Naftahind (+) Kogunõudlus (-) Energia hind (+) Muud hinnad (-/+) HINNAD (+) Toodang (SKP) (-) 21. juuni 2012 32
  33. 33. Madalam toodang tähendab väiksemat tootlikkustja madalamaid palku Naftahind (+) Kogunõudlus Palgad (-) (-/+) Energia hind (+) Muud hinnad (-/+) HINNAD (+) Toodang (SKP) Tootlikkus (-) (-) 21. juuni 2012 33
  34. 34. Madalamate palkade tõttu väheneb kogunõudlus, samas ontootjate kulud väiksemad ja seeläbi hinnatõus väiksem Naftahind (+) Kogunõudlus Palgad (-) (-/+) Energia hind (+) Muud hinnad (-/+) HINNAD (+) Toodang (SKP) Tootlikkus (-) (-) 21. juuni 2012 34
  35. 35. Väiksema toodangumahu juures on vaja vähemtöötajaid Naftahind (+) Kogunõudlus Palgad (-) (-/+) Energia hind (+) Muud hinnad (-/+) HINNAD (+) Toodang (SKP) Tootlikkus (-) (-) Hõive (-) 21. juuni 2012 35
  36. 36. Naftahinna mõju ei ole lineaarne ja avaldubviitajaga Naftahinna taseme šokk Energia inflatsioon (aastane) 25% Naftahinna tase USD/barrelist: 70 110 150 200 6% 20% 5% 15% 4% 10% 3% 2% 5% 1% 0% 0% 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 kvartalid kvartalid 21. juuni 2012 36
  37. 37. 20%se naftahinna tõusu mõju makronäitajatele, kui nafta maksab110 dollarit barrelist (ajateljel on kvartalid) Erinevus hinnatasemes, pp Erinevus SKPs, pp Erinevus tööpuuduse määras, pp 0,8% 0,00% 0,30% 0,7% -0,05% 0,25% 0,6% -0,10% 0,20% 0,5% -0,15% 0,4% 0,15% -0,20% 0,3% 0,10% 0,2% -0,25% 0,05% 0,1% -0,30% 0,0% -0,35% 0,00% 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 kvartalid kvartalid kvartalid Jooniste tõlgendus: Kui palju erineb makronäitaja tase naftahinna püsiva suurenemise korral makronäitaja tasemest, kui naftahind ei muutuks 20% nafta hinnatõusu mõju ulatus sõltub nafta hinnatasemest – mida kõrgem on nafta hinda, seda enam hinnatõus majandust mõjutab 21. juuni 2012 37
  38. 38. Tänan!21. juuni 2012 38
  39. 39. Eesti Panga prognoosi põhinäitajad 2011 2012 2013 2014 SKP (miljardit eurot) 16,0 17,0 18,1 19,4 SKP muutus püsihindades (%) 7,6 2,6 3,6 4,1 ÜTHI muutus (%) 5,1 3,9 3,2 2,7 Ekspordi muutus püsihindades (%) 24,9 3,9 6,4 6,6 Eelarve tasakaal (% SKPst) 1,0 -1,5 -0,5 0,0 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank 21. juuni 2012 39

×