Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Karl Viilmann rääkis leibkonna eelarve uuringu tulemuste põhjal leibkonna teistest suurematest kulugruppidest, sh vaba aja, turismi, tervishoiu ja hariduse kulutustest.
Statistikaamet tutvustas täna, 10. oktoobril leibkonna eelarve uuringu 2015. aasta tulemusi. Statistikaameti analüütik Tiiu-Liisa Rummo andis ülevaate leibkondade sundkulutustest (toidu, mittealkohoolsete jookide ja eluaseme kulud).
Kogumiku „Sotsiaaltrendid“ esitlusel 11.01.2017 rääkis Tiiu-Liisa Rummo leibkondade vaesusest nii rahalise sissetuleku põhiste kui ka enesehinnanguliste vaesusnäitajate kaudu.
Statistikaamet tutvustas 11.01.2017 kogumikku „Sotsiaaltrendid“, mis võtab vaatluse alla leibkondade toimetuleku, elukvaliteedi ja heaolu. Esitlusel analüüsis Siim Krusell eestlaste ja mitte-eestlaste tööturupositsiooni majanduskriisi eel, selle ajal ning pärast seda. Erilise tähelepanu all oli eesti keele oskus kui eeldatav mitte-eestlaste tööturuvõimaluste parandaja.
Statistikaamet tutvustas 14.11.2016 pressikonverentsil, kuidas toimus registripõhise rahva ja eluruumide loenduse prooviloendus ning milline on selle tulemuste põhjal eluruumide andmete olemasolu ja kvaliteet registrites.
Statistikaameti peadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe rääkis Eesti Raamatupidajate Kogu juubelikonverentsil (25.11.2016) raamatupidamisest, statistika ja unistuste aruandlusest.
Statistikaamet tutvustas täna, 28. detsembril milline on registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) prooviloenduse tulemuste põhjal isikute ning pere- ja leibkondade andmete olemasolu ja kvaliteet registrites.
Statistikaamet tutvustas täna, 10. oktoobril leibkonna eelarve uuringu 2015. aasta tulemusi. Statistikaameti analüütik Tiiu-Liisa Rummo andis ülevaate leibkondade sundkulutustest (toidu, mittealkohoolsete jookide ja eluaseme kulud).
Kogumiku „Sotsiaaltrendid“ esitlusel 11.01.2017 rääkis Tiiu-Liisa Rummo leibkondade vaesusest nii rahalise sissetuleku põhiste kui ka enesehinnanguliste vaesusnäitajate kaudu.
Statistikaamet tutvustas 11.01.2017 kogumikku „Sotsiaaltrendid“, mis võtab vaatluse alla leibkondade toimetuleku, elukvaliteedi ja heaolu. Esitlusel analüüsis Siim Krusell eestlaste ja mitte-eestlaste tööturupositsiooni majanduskriisi eel, selle ajal ning pärast seda. Erilise tähelepanu all oli eesti keele oskus kui eeldatav mitte-eestlaste tööturuvõimaluste parandaja.
Statistikaamet tutvustas 14.11.2016 pressikonverentsil, kuidas toimus registripõhise rahva ja eluruumide loenduse prooviloendus ning milline on selle tulemuste põhjal eluruumide andmete olemasolu ja kvaliteet registrites.
Statistikaameti peadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe rääkis Eesti Raamatupidajate Kogu juubelikonverentsil (25.11.2016) raamatupidamisest, statistika ja unistuste aruandlusest.
Statistikaamet tutvustas täna, 28. detsembril milline on registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) prooviloenduse tulemuste põhjal isikute ning pere- ja leibkondade andmete olemasolu ja kvaliteet registrites.
Statistikaameti analüütiku Marin Randoja ettekanne 12. märtsil 2010 Sotsiaalministeeriumi korraldatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta avaseminaril. Põhjalikum ülevaade Statistikaameti kogumikus "Vaesus Eestis".
Vaesuse mustrid tänases Eestis
Täna (27.07) esitles Statistikaamet "Eesti statistika aastaraamatut", mis annab statistilise ülevaate Eesti elust ja pakub võrdlusi teiste Euroopa Liidu riikidega. Peaanalüütik Siim Krusell tegi ülevaate Eesti tööturul ja leibkondade toimetulekus toimunud muutustest.
Tartu Ülikooli emeriitprofessori ja Statistikaameti vanemmetoodiku Ene-Margit Tiidu ettekanne 12. märtsil 2010 Sotsiaalministeeriumi korraldatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta avaseminaril. Põhjalikum ülevaade Statistikaameti kogumikus "Vaesus Eestis".
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu ettekanne uuringust "Muutuv konkurentsiolukord toidukaupade tarneahelas ja ebaausad kauplemistavad"
Eesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstisMaaeluministeerium
Eesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstis - statistiline ülevaade.
Kõige tugevam mõju Eesti toidusektorile ja majandusele laiemalt tuleb sellest, et Venemaa on väga oluline eksporditurg kogu EL-le.
2013.a eksportis EL-28 VF-i piimatooteid ligi 1,5 mld eur; lihatooteid enam kui 1,6 mld; kala 153 mln; juurvilju 770 mln eur ja puuvilju 1,26 mld euro väärtuses. Lisaks töödeldud tooted, mis läksid piirangu alla osaliselt. Kõik need tooted peavad tänasel päeval leidma uue turu kas EL-i sees või kolmandates riikides, mis paratamatult hakkab mõjutama Eesti turgu. Seega kokkuvõttes on mõju Eesti põllumajandusele kahtlemata väga oluline, küsimus on vaid selles, millal sellised kaudsed mõjud ilmnevad.
Ühise põllumajanduspoliitika mõju Eesti põllumajandussektorileMaaeluministeerium
Illar Lemetti: Ühise põllumajanduspoliitika mõju Eesti põllumajandussektorile
ettekanne 27.01.2015 konverentsil "Ühise põllumajanduspoliitika rakendamine Eestis – tulemused ja tulevikuväljavaated"
Logistika Aastakonverentsil tutvustas Columbus ärikonsultant Indrek Sabul teekonda tarneahelates toimuva mõistmiseks ja nende efektiivseks juhtimiseks vajalike süsteemsete tulemusnäitajate määratlemiseni. Selleks on soovitatav alustada auditeerimisprotsessi endale nelja omavahel tihedalt seotud küsimuse esitamisest, millede vastused peaksid olema lühikesed, konkreetsed ja arvuliselt mõõdetavad:
1. Milliseid finantseesmärke peab saavutama, et rahuldada omanike vajadusi ?
2. Milliseid kliendivajadusi peab rahuldama, et neid finantseesmärke saavutada?
3. Milliseid äriprotsesse peab paremini sooritama, et need kliendivajadused saaks rahuldatud?
4. Mida peab meie organisatsioon õppima, et neid äriprotsesse paremini sooritada?
Loomulikult on võimalik igale küsimusele vastuseks anda hulga arvnäitajaid. Sageli nii tehaksegi ning tulemuseks on suur hulk mõõdetavaid näitajaid, mis kõik tunduvad ühtmoodi olulised. Kuid liiga mahuka andmehulga analüüsimine võib olla keeruline ning on oht, et näitajate tõlgendamise fookus hägustub. Tulemustest hea ülevaate saamiseks peaks selgelt formuleerima, mis on kõige olulisem, ehk milliste näitajate muutus avaldab firma üldistele tulemustele kõige suuremat mõju. Kui nendest näitajates mõni ei vasta eesmärgile, siis peaks põhjus-tagajärg meetodil edasi liikuma järgmisele tasemele ja vaatama, millised komponendid seda mõõdikut mõjutasid. Seejärel veel allapoole kuni juurpõhjuseni välja. Põhjus-tagajärg seoste leidmiseks võib kasutada DuPont-tüüpi seosetabelit. Läbi selle saab nende omavahelist seotust kergelt visualiseerida ning liikuda edasi põhjuste suunas.
Statistikaameti peaanalüütiku Siim Kruselli ettekanna Eesti statistika aastaraamatu esitlusel 30.07.2010 annab ülevaate majanduslanguse mõjust sotsiaalvaldkonnale. Süvenenud on paljud probleemid, mis said alguse 2008. aasta lõpus või 2009. aastal. Töötute arv oli 2010. aasta alguses rekordiliselt suur: 2010. aasta I kvartalis otsis tööd iga viies majanduslikult aktiivne tööealine inimene. Tööturu näitajad on halvemad kui 1990. aastate lõpu kriisi järel ning töötuse kõrge tase on praegu üks olulisemaid probleeme, mis mõjutab paljusid eluvaldkondi nii lähiajal kui ka tulevikus.
Inimesed hindasid oma majanduslikku toimetulekut 2009. aastal halvemaks kui aasta varem.
Andmetöötluse juhtivspetsialist Ilona Ehtla rääkis EKOMARi andmeesitajatega kohtumisel (06.07.2016), mida Statistikaamet ettevõtetelt andmete kättesaamiseks ette võtab, et asi sunniraha rakendamiseni ei jõuaks.
Statistikaameti peadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe rääkis Pärnu raamatupidamiskonverentsil (24.-25.09.2015) statistikaaruannetest ja valdkonna uutest tuultest.
Statistikaameti peadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe ettekanne "Möödunud ja eelseisvast 10 aastast Euroopa statistikamaailmas" Statistikaameti konverentsil "Eesti statistika luubi all" 20.10.2010
Vt konverentsi kohta lähemalt http://www.stat.ee/49732
Ametnike välitööd toimuvad 8.–16. augustil Kagu-Eestis: Põlva, Valga ja Võru maakonnas. Välitöid veab eest rahandusministeerium koostöös kohalike omavalitsuste, maakondlike arenduskeskuste ning paljude ministeeriumite ja teiste riigiasutustega.
Statistikaameti analüütiku Marin Randoja ettekanne 12. märtsil 2010 Sotsiaalministeeriumi korraldatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta avaseminaril. Põhjalikum ülevaade Statistikaameti kogumikus "Vaesus Eestis".
Vaesuse mustrid tänases Eestis
Täna (27.07) esitles Statistikaamet "Eesti statistika aastaraamatut", mis annab statistilise ülevaate Eesti elust ja pakub võrdlusi teiste Euroopa Liidu riikidega. Peaanalüütik Siim Krusell tegi ülevaate Eesti tööturul ja leibkondade toimetulekus toimunud muutustest.
Tartu Ülikooli emeriitprofessori ja Statistikaameti vanemmetoodiku Ene-Margit Tiidu ettekanne 12. märtsil 2010 Sotsiaalministeeriumi korraldatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta avaseminaril. Põhjalikum ülevaade Statistikaameti kogumikus "Vaesus Eestis".
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu ettekanne uuringust "Muutuv konkurentsiolukord toidukaupade tarneahelas ja ebaausad kauplemistavad"
Eesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstisMaaeluministeerium
Eesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstis - statistiline ülevaade.
Kõige tugevam mõju Eesti toidusektorile ja majandusele laiemalt tuleb sellest, et Venemaa on väga oluline eksporditurg kogu EL-le.
2013.a eksportis EL-28 VF-i piimatooteid ligi 1,5 mld eur; lihatooteid enam kui 1,6 mld; kala 153 mln; juurvilju 770 mln eur ja puuvilju 1,26 mld euro väärtuses. Lisaks töödeldud tooted, mis läksid piirangu alla osaliselt. Kõik need tooted peavad tänasel päeval leidma uue turu kas EL-i sees või kolmandates riikides, mis paratamatult hakkab mõjutama Eesti turgu. Seega kokkuvõttes on mõju Eesti põllumajandusele kahtlemata väga oluline, küsimus on vaid selles, millal sellised kaudsed mõjud ilmnevad.
Ühise põllumajanduspoliitika mõju Eesti põllumajandussektorileMaaeluministeerium
Illar Lemetti: Ühise põllumajanduspoliitika mõju Eesti põllumajandussektorile
ettekanne 27.01.2015 konverentsil "Ühise põllumajanduspoliitika rakendamine Eestis – tulemused ja tulevikuväljavaated"
Logistika Aastakonverentsil tutvustas Columbus ärikonsultant Indrek Sabul teekonda tarneahelates toimuva mõistmiseks ja nende efektiivseks juhtimiseks vajalike süsteemsete tulemusnäitajate määratlemiseni. Selleks on soovitatav alustada auditeerimisprotsessi endale nelja omavahel tihedalt seotud küsimuse esitamisest, millede vastused peaksid olema lühikesed, konkreetsed ja arvuliselt mõõdetavad:
1. Milliseid finantseesmärke peab saavutama, et rahuldada omanike vajadusi ?
2. Milliseid kliendivajadusi peab rahuldama, et neid finantseesmärke saavutada?
3. Milliseid äriprotsesse peab paremini sooritama, et need kliendivajadused saaks rahuldatud?
4. Mida peab meie organisatsioon õppima, et neid äriprotsesse paremini sooritada?
Loomulikult on võimalik igale küsimusele vastuseks anda hulga arvnäitajaid. Sageli nii tehaksegi ning tulemuseks on suur hulk mõõdetavaid näitajaid, mis kõik tunduvad ühtmoodi olulised. Kuid liiga mahuka andmehulga analüüsimine võib olla keeruline ning on oht, et näitajate tõlgendamise fookus hägustub. Tulemustest hea ülevaate saamiseks peaks selgelt formuleerima, mis on kõige olulisem, ehk milliste näitajate muutus avaldab firma üldistele tulemustele kõige suuremat mõju. Kui nendest näitajates mõni ei vasta eesmärgile, siis peaks põhjus-tagajärg meetodil edasi liikuma järgmisele tasemele ja vaatama, millised komponendid seda mõõdikut mõjutasid. Seejärel veel allapoole kuni juurpõhjuseni välja. Põhjus-tagajärg seoste leidmiseks võib kasutada DuPont-tüüpi seosetabelit. Läbi selle saab nende omavahelist seotust kergelt visualiseerida ning liikuda edasi põhjuste suunas.
Statistikaameti peaanalüütiku Siim Kruselli ettekanna Eesti statistika aastaraamatu esitlusel 30.07.2010 annab ülevaate majanduslanguse mõjust sotsiaalvaldkonnale. Süvenenud on paljud probleemid, mis said alguse 2008. aasta lõpus või 2009. aastal. Töötute arv oli 2010. aasta alguses rekordiliselt suur: 2010. aasta I kvartalis otsis tööd iga viies majanduslikult aktiivne tööealine inimene. Tööturu näitajad on halvemad kui 1990. aastate lõpu kriisi järel ning töötuse kõrge tase on praegu üks olulisemaid probleeme, mis mõjutab paljusid eluvaldkondi nii lähiajal kui ka tulevikus.
Inimesed hindasid oma majanduslikku toimetulekut 2009. aastal halvemaks kui aasta varem.
Andmetöötluse juhtivspetsialist Ilona Ehtla rääkis EKOMARi andmeesitajatega kohtumisel (06.07.2016), mida Statistikaamet ettevõtetelt andmete kättesaamiseks ette võtab, et asi sunniraha rakendamiseni ei jõuaks.
Statistikaameti peadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe rääkis Pärnu raamatupidamiskonverentsil (24.-25.09.2015) statistikaaruannetest ja valdkonna uutest tuultest.
Statistikaameti peadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe ettekanne "Möödunud ja eelseisvast 10 aastast Euroopa statistikamaailmas" Statistikaameti konverentsil "Eesti statistika luubi all" 20.10.2010
Vt konverentsi kohta lähemalt http://www.stat.ee/49732
Ametnike välitööd toimuvad 8.–16. augustil Kagu-Eestis: Põlva, Valga ja Võru maakonnas. Välitöid veab eest rahandusministeerium koostöös kohalike omavalitsuste, maakondlike arenduskeskuste ning paljude ministeeriumite ja teiste riigiasutustega.
Changemakers Summit is a place to meet likeminded people from NGOs and other mission-driven organisations who are trying to change the world for the better. These three days are meant to inspire and to help you learn from the best practices and find fellow Changemakers to work together with.
Statistikaamet tutvustas tänasel pressikonverentsil maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.
Statistikaamet tutvustas tänasel pressikonverentsil maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.
Juhtivstatistik Kai Maasoo keskendus tänasel (04.07) pressikonverentsil eelmise aasta ja tänavu I kvartali palgatrendidele, rääkis miinimumpalgast, tööjõukuludest ja palgalõhest nii Eestis kui ka EL-is, samuti andis ta ülevaate vabadest ametikohtadest Eestis maakonna ja omaniku liigi järgi.
Vanemanalüütik Robert Müürsepp andis tänasel (04.07) pressikonverentsil ülevaate Eesti majanduse sisenõudlusest, elanike individuaalsest tarbimisest nii Eestis kui ka EL-is, Eesti väliskaubanduse trendidest, investeeringutest ja tööjõu tootlikkusest nii eelmisel aastal kui ka tänavu.
Tartu Ülikooli professor Tiit Tammaru andis Statistikaameti pressikonverentsil (23.05) ülevaate Eesti ja Euroopa rände suundumustest ning rändepoliitika valikutest.
Peadirektori asetäitja Allan Randlepp selgitas EKOMARi andmeesitajatega kohtumisel (06.07.2016), mis tingis selle, et tänavu tuli Statistikaamet EKOMARi esitamata jätmise eest sunniraha rakendamise plaaniga välja.
Peadirektor Andres Oopkaup rääkis EKOMARi andmeesitajatega kohtumisel (06.07.2016) ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks tehtud sammudest ja edasistest plaanidest.
REGREL projektijuht Diana Beltadze tegi ülevaate 2016. aastal toimuvast I prooviloendusest. 2016. aastal teeb Statistikaamet REGREL prooviloenduse (loendusmomendiga 31.12.2015), et testida registripõhise loenduse kontseptsiooni. Prooviloenduse andmehõive tööd on lõppenud ja selle käigus koguti andmeid 22 registrist. Loenduse elanikkonna ja eluruumide üldkogum on määratletud ning välja on selgitatud probleemkohad, millele tuleb ühiskonnas lahendusi otsida. Diana Beltadze tõdes, et praegu ei sisalda registrid kogu elanikkonna kohta kõiki loenduseks vajalikke tunnuseid ning andmete uuendamine registrites ei toimu piisava operatiivsusega. „Registrite andmekvaliteedi, ajakohasuse ja katvuse parandamisel omab olulist rolli elanike kohustus regulaarselt kontrollida ja täpsustada oma andmeid rahvastikuregistris,“ selgitas Beltadze.
Üks olulistest andmekogudest, mida registripõhisel loendusel (#REGREL) kasutatakse, on rahvastikuregister. Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas rääkis lähemalt rahvastikuregistri andmete täiendamisest. "Rahvastikuregistrisse on plaanis lisada miljoni perekonnaseisudokumendi andmed," märkis Pungas. Sellega saavad digitaalselt talletatud kõikide Eestis koostatud perekonnaseisudokumentide andmed alates 1926. aastast. "Tänu sellele lihtsustub ka inimeste asjaajamine: rahvastikuregistri kasutajad saavad edaspidi kõik vajalikud perekonnaseisuandmed registrist ning enam ei pea tegema päringuid arhiivi ning ootama vajalike andmete sisestamist," lisas Enel Pungas.
More from Statistikaamet / Statistics Estonia (20)
2. Leibkonna eelarve uuringu tutvustus
Leibkonna eelarve uuring (LEU) on küsitlus, millega
Statistikaamet kogub andmeid leibkondade igapäevaste
kulutuste ja tarbimise kohta.
Uuring võimaldab teada saada, millised on Eesti elanike
kulutused toiduainetele, tarbekaupadele, eluasemele ja
erinevatele teenustele.
Uuring pakub veel teavet leibkonnaliikmete sotsiaal-
demograafiliste näitajate (tööhõive, haridus), majandusliku
olukorra, elamistingimuste, püsikaupade olemasolu ja
omatarbeks toodetud kaupade kohta.
3. Uuringu läbiviimise metoodika (1)
2015. aasta leibkonna eelarve uuring algas märtsis 2015
ja kestis 12 kuud.
Uuring koosnes Statistikaameti küsitleja tehtud
personaalintervjuudest leibkonnapea ja kõigi vähemalt 15-
aastaste leibkonnaliikmetega.
Lisaks täitis iga uuringus osalev leibkond kahe nädala
kohta kulutuste päeviku, kuhu märgiti kõigi
leibkonnaliikmete kulutused, mis sellel perioodil tehti.
4. Uuringu läbiviimise metoodika (2)
Leibkonna eelarve uuringu üldkogumi moodustasid Eesti
tavaleibkonnad ja uuringu tulemused on üldistatavad kogu
elanikkonnale.
Vastajad sattusid uuringusse juhuvaliku alusel ja uuringus
osalemine oli vabatahtlik.
2015. aasta leibkonna eelarve uuringus osales 3395
leibkonda üle Eesti.
5. Miks uuringut tehakse?
Võimaldab põhjalikult analüüsida, millised on Eesti elanike
väljaminekud ja eelarve ning kuidas on see aastate jooksul
muutunud.
On sageli aluseks tarbimiskulude analüüsimisel ja Eesti
elanike kulutuste trendide jälgimisel.
Uuringu tulemusel saavad toodete ja teenuste pakkujad
ning tavatarbijad infot, millele enim kulutatakse ja mida
aastate arvestuses rohkem tarbitakse.
11. Leibkonnaliikme tarbimis- ja sundkulud kuus
piirkonniti, 2012 ja 2015
389
445
362
274
374
357
92 97 89 81
92 89
65 72 62 61 60 59
285
330
247
198
281 273
0
50
100
150
200
250
300
350
400
450
500
Kogu Eesti Põhja-Eesti Kesk-Eesti Kirde-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti
Tarbimiskulud kokku, 2015
Toit ja alkoholita joogid, 2015
Eluase, 2015
Tarbimiskulud kokku, 2012
Toit ja alkoholita joogid, 2012
Eluase, 2012
12. Kokkuvõte
Leibkonnaliige kulutas 2015. aastal kuus keskmiselt 395 eurot.
Sundkulutused toidule ja eluasemele moodustasid 40% ehk 157 eurot.
2015. aastal kulus leibkonnaliikmel enim raha toidule ja mittealkohoolsetele jookidele – 92
eurot kuus.
Leibkonnaliikme kohta kulus kuus:
eluasemele 65 eurot
transpordile 51 eurot
vabale ajale 42 eurot
majapidamisele 26 eurot
riietele ja jalanõudele 21 eurot
erinevatele kaupadele ja teenustele 20 eurot
Linnas elaval leibkonnaliikmel oli maal elavast leibkonnaliikmest suuremad väljaminekud
eluasemele (linnas 69 eurot, maal 56 eurot) ja vabale ajale (linnas 46 eurot, maal 35 eurot).
Maal kulus leibkonnaliikmel rohkem raha transpordile (55 eurot kuus) kui linnaleibkonna liikmel
(49 eurot kuus).