Statistikaamet tutvustas 14.11.2016 pressikonverentsil, kuidas toimus registripõhise rahva ja eluruumide loenduse prooviloendus ning milline on selle tulemuste põhjal eluruumide andmete olemasolu ja kvaliteet registrites.
Statistikaamet tutvustas täna, 28. detsembril milline on registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) prooviloenduse tulemuste põhjal isikute ning pere- ja leibkondade andmete olemasolu ja kvaliteet registrites.
Statistikaameti peadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe rääkis Eesti Raamatupidajate Kogu juubelikonverentsil (25.11.2016) raamatupidamisest, statistika ja unistuste aruandlusest.
Kogumiku „Sotsiaaltrendid“ esitlusel 11.01.2017 rääkis Tiiu-Liisa Rummo leibkondade vaesusest nii rahalise sissetuleku põhiste kui ka enesehinnanguliste vaesusnäitajate kaudu.
Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Karl Viilmann rääkis leibkonna eelarve uuringu tulemuste põhjal leibkonna teistest suurematest kulugruppidest, sh vaba aja, turismi, tervishoiu ja hariduse kulutustest.
Statistikaamet tutvustas täna, 10. oktoobril leibkonna eelarve uuringu 2015. aasta tulemusi. Statistikaameti analüütik Tiiu-Liisa Rummo andis ülevaate leibkondade sundkulutustest (toidu, mittealkohoolsete jookide ja eluaseme kulud).
Statistikaamet tutvustas 11.01.2017 kogumikku „Sotsiaaltrendid“, mis võtab vaatluse alla leibkondade toimetuleku, elukvaliteedi ja heaolu. Esitlusel analüüsis Siim Krusell eestlaste ja mitte-eestlaste tööturupositsiooni majanduskriisi eel, selle ajal ning pärast seda. Erilise tähelepanu all oli eesti keele oskus kui eeldatav mitte-eestlaste tööturuvõimaluste parandaja.
Statistikaamet tutvustas täna, 28. detsembril milline on registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) prooviloenduse tulemuste põhjal isikute ning pere- ja leibkondade andmete olemasolu ja kvaliteet registrites.
Statistikaameti peadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe rääkis Eesti Raamatupidajate Kogu juubelikonverentsil (25.11.2016) raamatupidamisest, statistika ja unistuste aruandlusest.
Kogumiku „Sotsiaaltrendid“ esitlusel 11.01.2017 rääkis Tiiu-Liisa Rummo leibkondade vaesusest nii rahalise sissetuleku põhiste kui ka enesehinnanguliste vaesusnäitajate kaudu.
Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Karl Viilmann rääkis leibkonna eelarve uuringu tulemuste põhjal leibkonna teistest suurematest kulugruppidest, sh vaba aja, turismi, tervishoiu ja hariduse kulutustest.
Statistikaamet tutvustas täna, 10. oktoobril leibkonna eelarve uuringu 2015. aasta tulemusi. Statistikaameti analüütik Tiiu-Liisa Rummo andis ülevaate leibkondade sundkulutustest (toidu, mittealkohoolsete jookide ja eluaseme kulud).
Statistikaamet tutvustas 11.01.2017 kogumikku „Sotsiaaltrendid“, mis võtab vaatluse alla leibkondade toimetuleku, elukvaliteedi ja heaolu. Esitlusel analüüsis Siim Krusell eestlaste ja mitte-eestlaste tööturupositsiooni majanduskriisi eel, selle ajal ning pärast seda. Erilise tähelepanu all oli eesti keele oskus kui eeldatav mitte-eestlaste tööturuvõimaluste parandaja.
Täna (27.07) esitles Statistikaamet "Eesti statistika aastaraamatut", mis annab statistilise ülevaate Eesti elust ja pakub võrdlusi teiste Euroopa Liidu riikidega. Peaanalüütik Siim Krusell tegi ülevaate Eesti tööturul ja leibkondade toimetulekus toimunud muutustest.
Anto Aasa
TLÜ Eesti Demograafia Instituut
Ettekanne Eesti Statistikaseltsi 23. aastakonverentsil 20.-21.mai 2011, Tallinn
Vt lisa http://www.stat.ee/ess-23
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu ettekanne uuringust "Muutuv konkurentsiolukord toidukaupade tarneahelas ja ebaausad kauplemistavad"
Eesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstisMaaeluministeerium
Eesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstis - statistiline ülevaade.
Kõige tugevam mõju Eesti toidusektorile ja majandusele laiemalt tuleb sellest, et Venemaa on väga oluline eksporditurg kogu EL-le.
2013.a eksportis EL-28 VF-i piimatooteid ligi 1,5 mld eur; lihatooteid enam kui 1,6 mld; kala 153 mln; juurvilju 770 mln eur ja puuvilju 1,26 mld euro väärtuses. Lisaks töödeldud tooted, mis läksid piirangu alla osaliselt. Kõik need tooted peavad tänasel päeval leidma uue turu kas EL-i sees või kolmandates riikides, mis paratamatult hakkab mõjutama Eesti turgu. Seega kokkuvõttes on mõju Eesti põllumajandusele kahtlemata väga oluline, küsimus on vaid selles, millal sellised kaudsed mõjud ilmnevad.
Ühise põllumajanduspoliitika mõju Eesti põllumajandussektorileMaaeluministeerium
Illar Lemetti: Ühise põllumajanduspoliitika mõju Eesti põllumajandussektorile
ettekanne 27.01.2015 konverentsil "Ühise põllumajanduspoliitika rakendamine Eestis – tulemused ja tulevikuväljavaated"
Logistika Aastakonverentsil tutvustas Columbus ärikonsultant Indrek Sabul teekonda tarneahelates toimuva mõistmiseks ja nende efektiivseks juhtimiseks vajalike süsteemsete tulemusnäitajate määratlemiseni. Selleks on soovitatav alustada auditeerimisprotsessi endale nelja omavahel tihedalt seotud küsimuse esitamisest, millede vastused peaksid olema lühikesed, konkreetsed ja arvuliselt mõõdetavad:
1. Milliseid finantseesmärke peab saavutama, et rahuldada omanike vajadusi ?
2. Milliseid kliendivajadusi peab rahuldama, et neid finantseesmärke saavutada?
3. Milliseid äriprotsesse peab paremini sooritama, et need kliendivajadused saaks rahuldatud?
4. Mida peab meie organisatsioon õppima, et neid äriprotsesse paremini sooritada?
Loomulikult on võimalik igale küsimusele vastuseks anda hulga arvnäitajaid. Sageli nii tehaksegi ning tulemuseks on suur hulk mõõdetavaid näitajaid, mis kõik tunduvad ühtmoodi olulised. Kuid liiga mahuka andmehulga analüüsimine võib olla keeruline ning on oht, et näitajate tõlgendamise fookus hägustub. Tulemustest hea ülevaate saamiseks peaks selgelt formuleerima, mis on kõige olulisem, ehk milliste näitajate muutus avaldab firma üldistele tulemustele kõige suuremat mõju. Kui nendest näitajates mõni ei vasta eesmärgile, siis peaks põhjus-tagajärg meetodil edasi liikuma järgmisele tasemele ja vaatama, millised komponendid seda mõõdikut mõjutasid. Seejärel veel allapoole kuni juurpõhjuseni välja. Põhjus-tagajärg seoste leidmiseks võib kasutada DuPont-tüüpi seosetabelit. Läbi selle saab nende omavahelist seotust kergelt visualiseerida ning liikuda edasi põhjuste suunas.
Andmetöötluse juhtivspetsialist Ilona Ehtla rääkis EKOMARi andmeesitajatega kohtumisel (06.07.2016), mida Statistikaamet ettevõtetelt andmete kättesaamiseks ette võtab, et asi sunniraha rakendamiseni ei jõuaks.
Statistikaameti peadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe rääkis Pärnu raamatupidamiskonverentsil (24.-25.09.2015) statistikaaruannetest ja valdkonna uutest tuultest.
Statistikaameti peadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe ettekanne "Möödunud ja eelseisvast 10 aastast Euroopa statistikamaailmas" Statistikaameti konverentsil "Eesti statistika luubi all" 20.10.2010
Vt konverentsi kohta lähemalt http://www.stat.ee/49732
Statistikaameti analüütiku Marin Randoja ettekanne 12. märtsil 2010 Sotsiaalministeeriumi korraldatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta avaseminaril. Põhjalikum ülevaade Statistikaameti kogumikus "Vaesus Eestis".
Vaesuse mustrid tänases Eestis
Tartu Ülikooli emeriitprofessori ja Statistikaameti vanemmetoodiku Ene-Margit Tiidu ettekanne 12. märtsil 2010 Sotsiaalministeeriumi korraldatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta avaseminaril. Põhjalikum ülevaade Statistikaameti kogumikus "Vaesus Eestis".
Lugeda saab Eesti toimepiirkondadest, välispäritolu rahvastiku positsioonist tööturul, kutsehariduse ja rände seostest ning tööjõu-uuringu ja rahvaloenduse andmete võrreldavuse probleemidest.
Bessemer Venture Partners' is proud to share The State of the Cloud for 2017.
As the definitive guide to the biggest trends in the cloud industry, this year’s “State of the Cloud Report” includes:
1. A Look Back at 2016
- 2016 was a marquee year for a number of reasons. First, we all remember the rocky start in February where the Cloud Market dropped 35%
- Subsequently, rebounded back to normal levels and ended the year up +15%.
- The dip in the market had two main outcomes: First, it led to unprecedented amounts of M&A (4x more than any other year and 40% of the total cloud market cap of $300B) – and second, it led to the fewest number of cloud tech IPOs since the financial crisis.
- A combination of these factors has led to the highest quality backlog of private cloud companies in history. The top 100 private Cloud companies alone represent over $100B of private enterprise value.
2. We provide a deeper look into the three top questions every private cloud CEO should be discussing with his/her executive team
- How fast should I be growing?
- How much should I burn?
- How do I scale?
3. Bessemer’s 7 Predictions for 2017
- The year of human assisted AI
- APIs will serve as the backbone for a majority of software infrastructure
- Architect for infinite scale without infinite spend
- Mobile unlocks non-desk worker productivity
- NPS everything
- Diverse teams win
- The screenless software movement
Ametnike välitööd toimuvad 8.–16. augustil Kagu-Eestis: Põlva, Valga ja Võru maakonnas. Välitöid veab eest rahandusministeerium koostöös kohalike omavalitsuste, maakondlike arenduskeskuste ning paljude ministeeriumite ja teiste riigiasutustega.
Täna (27.07) esitles Statistikaamet "Eesti statistika aastaraamatut", mis annab statistilise ülevaate Eesti elust ja pakub võrdlusi teiste Euroopa Liidu riikidega. Peaanalüütik Siim Krusell tegi ülevaate Eesti tööturul ja leibkondade toimetulekus toimunud muutustest.
Anto Aasa
TLÜ Eesti Demograafia Instituut
Ettekanne Eesti Statistikaseltsi 23. aastakonverentsil 20.-21.mai 2011, Tallinn
Vt lisa http://www.stat.ee/ess-23
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu ettekanne uuringust "Muutuv konkurentsiolukord toidukaupade tarneahelas ja ebaausad kauplemistavad"
Eesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstisMaaeluministeerium
Eesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstis - statistiline ülevaade.
Kõige tugevam mõju Eesti toidusektorile ja majandusele laiemalt tuleb sellest, et Venemaa on väga oluline eksporditurg kogu EL-le.
2013.a eksportis EL-28 VF-i piimatooteid ligi 1,5 mld eur; lihatooteid enam kui 1,6 mld; kala 153 mln; juurvilju 770 mln eur ja puuvilju 1,26 mld euro väärtuses. Lisaks töödeldud tooted, mis läksid piirangu alla osaliselt. Kõik need tooted peavad tänasel päeval leidma uue turu kas EL-i sees või kolmandates riikides, mis paratamatult hakkab mõjutama Eesti turgu. Seega kokkuvõttes on mõju Eesti põllumajandusele kahtlemata väga oluline, küsimus on vaid selles, millal sellised kaudsed mõjud ilmnevad.
Ühise põllumajanduspoliitika mõju Eesti põllumajandussektorileMaaeluministeerium
Illar Lemetti: Ühise põllumajanduspoliitika mõju Eesti põllumajandussektorile
ettekanne 27.01.2015 konverentsil "Ühise põllumajanduspoliitika rakendamine Eestis – tulemused ja tulevikuväljavaated"
Logistika Aastakonverentsil tutvustas Columbus ärikonsultant Indrek Sabul teekonda tarneahelates toimuva mõistmiseks ja nende efektiivseks juhtimiseks vajalike süsteemsete tulemusnäitajate määratlemiseni. Selleks on soovitatav alustada auditeerimisprotsessi endale nelja omavahel tihedalt seotud küsimuse esitamisest, millede vastused peaksid olema lühikesed, konkreetsed ja arvuliselt mõõdetavad:
1. Milliseid finantseesmärke peab saavutama, et rahuldada omanike vajadusi ?
2. Milliseid kliendivajadusi peab rahuldama, et neid finantseesmärke saavutada?
3. Milliseid äriprotsesse peab paremini sooritama, et need kliendivajadused saaks rahuldatud?
4. Mida peab meie organisatsioon õppima, et neid äriprotsesse paremini sooritada?
Loomulikult on võimalik igale küsimusele vastuseks anda hulga arvnäitajaid. Sageli nii tehaksegi ning tulemuseks on suur hulk mõõdetavaid näitajaid, mis kõik tunduvad ühtmoodi olulised. Kuid liiga mahuka andmehulga analüüsimine võib olla keeruline ning on oht, et näitajate tõlgendamise fookus hägustub. Tulemustest hea ülevaate saamiseks peaks selgelt formuleerima, mis on kõige olulisem, ehk milliste näitajate muutus avaldab firma üldistele tulemustele kõige suuremat mõju. Kui nendest näitajates mõni ei vasta eesmärgile, siis peaks põhjus-tagajärg meetodil edasi liikuma järgmisele tasemele ja vaatama, millised komponendid seda mõõdikut mõjutasid. Seejärel veel allapoole kuni juurpõhjuseni välja. Põhjus-tagajärg seoste leidmiseks võib kasutada DuPont-tüüpi seosetabelit. Läbi selle saab nende omavahelist seotust kergelt visualiseerida ning liikuda edasi põhjuste suunas.
Andmetöötluse juhtivspetsialist Ilona Ehtla rääkis EKOMARi andmeesitajatega kohtumisel (06.07.2016), mida Statistikaamet ettevõtetelt andmete kättesaamiseks ette võtab, et asi sunniraha rakendamiseni ei jõuaks.
Statistikaameti peadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe rääkis Pärnu raamatupidamiskonverentsil (24.-25.09.2015) statistikaaruannetest ja valdkonna uutest tuultest.
Statistikaameti peadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe ettekanne "Möödunud ja eelseisvast 10 aastast Euroopa statistikamaailmas" Statistikaameti konverentsil "Eesti statistika luubi all" 20.10.2010
Vt konverentsi kohta lähemalt http://www.stat.ee/49732
Statistikaameti analüütiku Marin Randoja ettekanne 12. märtsil 2010 Sotsiaalministeeriumi korraldatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta avaseminaril. Põhjalikum ülevaade Statistikaameti kogumikus "Vaesus Eestis".
Vaesuse mustrid tänases Eestis
Tartu Ülikooli emeriitprofessori ja Statistikaameti vanemmetoodiku Ene-Margit Tiidu ettekanne 12. märtsil 2010 Sotsiaalministeeriumi korraldatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta avaseminaril. Põhjalikum ülevaade Statistikaameti kogumikus "Vaesus Eestis".
Lugeda saab Eesti toimepiirkondadest, välispäritolu rahvastiku positsioonist tööturul, kutsehariduse ja rände seostest ning tööjõu-uuringu ja rahvaloenduse andmete võrreldavuse probleemidest.
Bessemer Venture Partners' is proud to share The State of the Cloud for 2017.
As the definitive guide to the biggest trends in the cloud industry, this year’s “State of the Cloud Report” includes:
1. A Look Back at 2016
- 2016 was a marquee year for a number of reasons. First, we all remember the rocky start in February where the Cloud Market dropped 35%
- Subsequently, rebounded back to normal levels and ended the year up +15%.
- The dip in the market had two main outcomes: First, it led to unprecedented amounts of M&A (4x more than any other year and 40% of the total cloud market cap of $300B) – and second, it led to the fewest number of cloud tech IPOs since the financial crisis.
- A combination of these factors has led to the highest quality backlog of private cloud companies in history. The top 100 private Cloud companies alone represent over $100B of private enterprise value.
2. We provide a deeper look into the three top questions every private cloud CEO should be discussing with his/her executive team
- How fast should I be growing?
- How much should I burn?
- How do I scale?
3. Bessemer’s 7 Predictions for 2017
- The year of human assisted AI
- APIs will serve as the backbone for a majority of software infrastructure
- Architect for infinite scale without infinite spend
- Mobile unlocks non-desk worker productivity
- NPS everything
- Diverse teams win
- The screenless software movement
Ametnike välitööd toimuvad 8.–16. augustil Kagu-Eestis: Põlva, Valga ja Võru maakonnas. Välitöid veab eest rahandusministeerium koostöös kohalike omavalitsuste, maakondlike arenduskeskuste ning paljude ministeeriumite ja teiste riigiasutustega.
Changemakers Summit is a place to meet likeminded people from NGOs and other mission-driven organisations who are trying to change the world for the better. These three days are meant to inspire and to help you learn from the best practices and find fellow Changemakers to work together with.
Statistikaamet tutvustas tänasel pressikonverentsil maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.
Statistikaamet tutvustas tänasel pressikonverentsil maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.
Juhtivstatistik Kai Maasoo keskendus tänasel (04.07) pressikonverentsil eelmise aasta ja tänavu I kvartali palgatrendidele, rääkis miinimumpalgast, tööjõukuludest ja palgalõhest nii Eestis kui ka EL-is, samuti andis ta ülevaate vabadest ametikohtadest Eestis maakonna ja omaniku liigi järgi.
Vanemanalüütik Robert Müürsepp andis tänasel (04.07) pressikonverentsil ülevaate Eesti majanduse sisenõudlusest, elanike individuaalsest tarbimisest nii Eestis kui ka EL-is, Eesti väliskaubanduse trendidest, investeeringutest ja tööjõu tootlikkusest nii eelmisel aastal kui ka tänavu.
Tartu Ülikooli professor Tiit Tammaru andis Statistikaameti pressikonverentsil (23.05) ülevaate Eesti ja Euroopa rände suundumustest ning rändepoliitika valikutest.
Peadirektori asetäitja Allan Randlepp selgitas EKOMARi andmeesitajatega kohtumisel (06.07.2016), mis tingis selle, et tänavu tuli Statistikaamet EKOMARi esitamata jätmise eest sunniraha rakendamise plaaniga välja.
Peadirektor Andres Oopkaup rääkis EKOMARi andmeesitajatega kohtumisel (06.07.2016) ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks tehtud sammudest ja edasistest plaanidest.
REGREL projektijuht Diana Beltadze tegi ülevaate 2016. aastal toimuvast I prooviloendusest. 2016. aastal teeb Statistikaamet REGREL prooviloenduse (loendusmomendiga 31.12.2015), et testida registripõhise loenduse kontseptsiooni. Prooviloenduse andmehõive tööd on lõppenud ja selle käigus koguti andmeid 22 registrist. Loenduse elanikkonna ja eluruumide üldkogum on määratletud ning välja on selgitatud probleemkohad, millele tuleb ühiskonnas lahendusi otsida. Diana Beltadze tõdes, et praegu ei sisalda registrid kogu elanikkonna kohta kõiki loenduseks vajalikke tunnuseid ning andmete uuendamine registrites ei toimu piisava operatiivsusega. „Registrite andmekvaliteedi, ajakohasuse ja katvuse parandamisel omab olulist rolli elanike kohustus regulaarselt kontrollida ja täpsustada oma andmeid rahvastikuregistris,“ selgitas Beltadze.
Üks olulistest andmekogudest, mida registripõhisel loendusel (#REGREL) kasutatakse, on rahvastikuregister. Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas rääkis lähemalt rahvastikuregistri andmete täiendamisest. "Rahvastikuregistrisse on plaanis lisada miljoni perekonnaseisudokumendi andmed," märkis Pungas. Sellega saavad digitaalselt talletatud kõikide Eestis koostatud perekonnaseisudokumentide andmed alates 1926. aastast. "Tänu sellele lihtsustub ka inimeste asjaajamine: rahvastikuregistri kasutajad saavad edaspidi kõik vajalikud perekonnaseisuandmed registrist ning enam ei pea tegema päringuid arhiivi ning ootama vajalike andmete sisestamist," lisas Enel Pungas.
More from Statistikaamet / Statistics Estonia (20)
REGREL esimese prooviloenduse tulemused: eluruumid
1. Registripõhise rahva ja eluruumide loenduse
(REGREL) esimese prooviloenduse
tulemused eluruumide kohta
Andres Oopkaup, Statistikaameti peadirektor
Diana Beltadze, REGREL projektijuht
Pressikonverents Statistikaametis 14.11.2016
2. Rahva ja eluruumide loendus
Rahvaloenduse ajal toimub enamasti ka eluruumide
loendus, et ühe loenduse käigus saada ülevaade nii
elanikkonna kui ka nende elamistingimuste kohta.
Loendusi tehakse maailma riikides vähemalt iga
10 aasta järel.
14.11.2016
3. Eluruumide loenduse eesmärk
Saada ülevaade riigi elamufondist (eluruumidest ja mitte-
eluruumidest), et hinnata piirkonniti eluruumide olukorda,
elamistingimusi ja elanike elukvaliteeti.
14.11.2016
4. Registripõhine rahva ja eluruumide loendus
(REGREL)
REGREL puhul saadakse kogu teave loendatavate kohta
registritest (riiklikud andmekogud).
Registripõhine loendus peab vastama rahvusvahelistele
nõuetele:
1. kõikne,
2. fikseeritud loendusmomendiga,
3. kõigi loendatavate objektide suhtes ühetaoline.
14.11.2016
5. REGRELi toimumiseks vajalikud
eeldused
1. Vajalike registrite olemasolu.
2. Vajalike registrite kaetus, s.t nad katavad kogu elanikkonna.
3. Vajalike registrite andmete pidev aktualiseerimine ja kõrge
kvaliteet, mis tagatakse järjekindla kontrollimisega.
4. Registrite ühitatavus (sh kõigi aadresside vastavus riigi
aadressi-standardile).
5. Registrite definitsioonide ja mõistete ning rahvusvaheliselt
loendustes kasutatavate definitsioonide ja mõistete kattuvus.
14.11.2016
7. Eluruumide andmeid sisaldavad registrid
EHR – riiklik ehitisregister,
ADS – aadressiandmete süsteem,
ETAK – Eesti topograafiline andmekogu,
RR – rahvastikuregister,
KR – kinnistusraamat,
REL2011 – 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse
andmed.
14.11.2016
8. Mida nendest registritest eluruumide
loenduseks kasutatakse?
EHR: eluruumi kasutusotstarve, tehnilised andmed,
vallasvara omand.
ADS: aadressid, registrite ühildamine (ADS_OID).
ADS_OID on aadressiobjekti unikaalne identifikaator
ETAK: hoonete olemasolu ja asukoht (koordinaadid X,Y).
RR: asustatus.
KR: kinnisvara omand (korteriomand).
REL2011: puuduvate andmete täiendamine.
14.11.2016
9. Statistikaameti 2013. aastal antud hinnang
eluruumi tunnuste kvaliteedile registrites
Hinnang Tunnused
A – täielik -
B – osaline Kasulik pind / tubade arv, eluruumi hoone tüüp
C – piiratud Eluaseme korraldus, eluruumi tüüp, tavaeluruumide valduslik olukord,
eluruumide kasutamise alus, omandisuhe, elanike arv eluruumis,
eluruumi tehnilised tunnused (veevarustussüsteem, tualettruum,
pesemisvõimalus, kütte tüüp, ehitusaeg)
14.11.2016
11. REGREL eluruumi definitsioonid
Tavaeluruum (asustatud ja mitteasustatud): korter,
ühepereelamu, isoleeritud osa eramust, ridaelamu- või
paarismajaboks, loenduse hetkel võib olla asustatud või
vaba.
Asustatud mitte-eluruum (muud elamuüksused)
Ühiseluruum
14.11.2016
12. REGREL esimesel prooviloenduse
eluruumide üldkogumi andmeallikad
Eluruumide üldkogumi andmeallikad olid esimesel
prooviloendusel: ADS (aadressiandmete süsteem), RR
(rahvastikuregister) ja EHR (ehitisregister).
Koguti andmeid asustatud eluruumide kohta + vabade
üksikelamute kohta + vabade korterite kohta.
EHRist võeti info eluruumi tüübi kohta ja andmed tehniliste
tunnuste kohta.
14.11.2016
13. Mis tüüpi tunnuseid eluruumi kohta
prooviloendusel registritest hõlmati?
14.11.2016
Tehnilised tunnused Elamu tüübiga seotud tunnused Omandiga seotud tunnused
Kasulik põrandapind ja/või
tubade arv
Elukorraldus Omandisuhe
Veevarustussüsteem Eluruumi tüüp Eluruumi kasutamise alus
Tualettruum Tavaeluruumide valduslik
olukord
Pesemisvõimalus
Kütmise tüüp
Tavaeluruumid hoone tüübi järgi
Tavaeluruumid ehitusaja järgi
15. Prooviloenduse tulemused: eluruumide
üldkogumi moodustamise probleemid
Eestis on 2016. aastal 730 876 eluruumi. Neist tavaeluruume
725 539 (asustatud 526 465), ühiseluruume 4359 ja muid
elamuüksuseid 978.
Eluruumide alakaetus on 4%. Registrite andmete ristkasutusel on
selgunud, et puudu on otse ADSi sisestatud või EHRs puuduvad
eluruumid.
21 000 elamul puudub ruumikuju ja pole teada, millisele ADSi hoone
olemasolu ja asukoha koordinaadi hoonele nad vastavad.
Eluruumide üldkogumis on ligi 8000 leibkonda, kes on registreeritud
“otse” hoonesse, ehk aadressiks on hoone, mis ei ole üksikelamu.
Põhjus: kehva kvaliteediga aadress RRs või puuduv info EHRs.
14.11.2016
17. Prooviloenduse tulemused: hinnang
eluruumide kvaliteedinäitajatele
Eluruumi tüübi ja asustatuse tunnused on registrites hästi täidetud.
Eluruumi tehnilised tunnused on ehitisregistris halvasti täidetud ning
need ei vasta VV korraldusega nr 311, 22.09.16 loenduseks
kehtestatud nõuetele.
Andmekorrastustööde ja REL2011 andmetele tuginedes oli võimalik
prooviloendusel tunnuste kaetust tõsta kuni 97%-ni. Kõige kriitilisem on
tunnus “hoone ehitusaeg”, mis on kaetud vaid 90% ulatuses.
14.11.2016
18. REGREL esimese prooviloenduse järeldused
registrite eluruumi andmete kohta
Ehitisregistri (EHR) andmekvaliteedi tõstmine on REGREL tegemiseks
hädavajalik.
EHRi prioriteet peaks olema elamute andmete alakaetuse likvideerimine, mis
sealjuures sisaldaks ka eluruumide tehniliste andmete sisestamise tööd.
EHRis on oluline tegevus ka andmete sünkroniseerimine ADSiga
(aadressiandmete süsteem) hoonete ja hooneosade tasemel:
otse ADSi sisestatud hooneosad tuleks sisestada ka EHRi, lisades
sinna eluruumide tehnilisi andmeid;
olemasolevad hooneosad, mis ADSis puuduvad, tuleb EHRist
likvideerida või üle anda ADSi.
14.11.2016
19. Prooviloenduse tulemuste põhjal saab välja tuua
järgmised väljakutsed REGRELi õnnestumiseks:
Ehitisregistri (EHR) hoonete ja hooneosade alakaetus ja ülekaetus on vaja likvideerida.
Lahenduse võimalikud etapid:
1. EHR alakaetuse täpsustamine. ADSis (aadressiandmete süsteem) olemasolevate EHR
hoonete ühildamine ETAK (Eesti topograafiline andmekogu) hoonetega. Eelisjärjekorras
ühildada elukondlikud hooned. Ühildamisega tegelevad KOVid Maa-ameti juhtimisel.
2. Võimaldada kiirkorras EHRis täpsustatud puuduva osa sisestamist registrisse.
3. Pärast EHR ja ETAK hoonete vastavuse 1:1 saavutamist selguvad EHR üleliigsed
hooned ehk ülekaetus.
4. Kiirkorras sisestatud hoonete info üle andmine KOVidesse eluruumide tehniliste näitajate
sisestamiseks.
5. Paralleelselt kirjeldatud protsessiga peaks toimuma olemasolevate tehniliste näitajate
aktualiseerimine.
14.11.2016
20. Juriidiline alus tööde tegemiseks on olemas
01.07.2015 jõustus ehitisseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus.
§ 26. Ehitisregistri andmete korrastamine ja elektroonilise menetluse
rakendamine
(1) Ehitisregistri andmed korrastatakse 2020. aasta 1. jaanuariks.
(2) Ehitisregistri andmete korrastamise käigus kantakse ehitisregistrisse sinna seni
kandmata hooned.
(3) Hoone ehitisregistrisse kandmisel võetakse aluseks ajakohased ortofotod.
Ortofotodelt kantakse ehitisregistrisse ehitise ehitisealune pind ja hoone
koordinaadid.
(4) Ortofotodelt saadud andmeid võrreldakse olemasolevate ehitisregistri
andmetega ning selgitatakse välja edasise kontrolli vajadus.
14.11.2016