1.
Digipööre koolis ja uuenev õpikäsitus
Mart Laanpere, TLÜ informaatika instituudi vanemteadur, HTK juhataja
Tallinna Ülikooli Studia Generalia loengusari :: 13.november 2014
2. Eesti hariduse edusammud ja kitsaskohad
Haridus on väärtustatud
Head baasteadmised
Sots-maj tausta väike mõju
Vähenenud väljalangevus
Edukas keelekümblus
Hariduse infosüsteem
Head õpitingimused kutse-
ja kõrgkoolides
Aegunud õpikäsitus
Poiste väljalangevus
Õppimine on noorte jaoks
Jätkusuutmatu koolivõrk
Ebaatraktiivne õpetajakutse
Riigieksami-kesksus
Kehv ligipääs digitaristule
Puudulikud digipädevused
http://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf
3. Eesti elukestva õppe strateegia 2020
Muutunud õpikäsitus: Iga õppija individuaalset ja sotsiaalset
arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav
õpikäsitus on rakendatud kõigil haridustasemetel ja -liikides.
Digipööre hariduses:
1:1 arvutikasutuse mudelile üleminek, personaalsed nutiseadmed
Uut õpikäsitust toetav metoodika, õppekorraldus, sisekujundus
Järgmise põlvkonna hariduse infosüsteemid, pilvelahendused
Digitaalne õppevara, e-õpikud, e-eksamid, õppevara pilv
Õpetajate ja õpilaste digipädevused kui õpioskused
Digilõhe kaotamine, ligipääs haridusele, muutuste juhtimine
5. Ainult tehnoloogiast ja õhinast ei piisa
Edukas kooliuuendus vajab kolme teadmistevaldkonna
ühendamist kooli kui terviku mõistmisel ja muutmisel:
KOOL
Tehnoloogia
Pedagoogika
Muutuste juhtimine
M.Fullan (2013) Stratosphere:
Integrating Technology, Pedagogy
and Change Knowledge
6. 21. sajandi koolid: näiteid õnnestumistest
High Tech High: 11 kooli San Diegos, 3500 õpilast vanuses 5 - 18,
uurimuslik projektõpe, avalikud esitlused, kogukonnatöö
Örestadi Keskkool Taanis: “pedagoogiline eksperimentaarium”,
koostöö välispartneritega, päevakajalised meediaprojektid
Lumiar Instituut Brasiilias: ilma õppekavata, iga õpilane valib
veerandis 3-4 projekti, õpetajad nõustavad, hindamismudel
Matthew Moss Keskkool Inglismaal: projekt “Minu maailm”,
lapsevanemate kaasamine, mitmekesised hindamisviisid
Big Picture koolid (131 kooli 5 riigis): individuaalne õppekava,
õpipoisiõpe, individuaalne projekt, portfoolio-hindamine
10 Schools for the 21st Century
8. Vana ja uus pedagoogika
IKT
kasutam
Didaktika,
metoodika
Ainealased teadmised
Aineteadmiste
omandamine
Tulem:
reprodutseeritud
teadmised ja
oskused
VanaUus
Tulem:
sügav ja kestev
mõistmine,
elus
rakendamine
Õpetaja Õpilane
Avastame ja mõtestame aineteadmisi koos
Didaktika,
metoodika
Loo ja rakenda teadmisi
probleemilahendusel
Kõikjaleulatuv tehnoloogia
(Fullan 2013)
9. Tehnoloogia ja õpikäsitus
Õpikäsitus: arusaam õppimisest, selle eesmärkidest ja
viisidest
Rooma Klubi raport “No Limits to Learning” (1979),
reprodutseeriv vs innovaatiline õppimine
Õppimise kolm metafoori (Paavola, Lipponen &
Hakkarainen):
Õppimine kui omandamine (monoloogiline õpe)
Õppimine kui osalemine (dialoogiline õpe)
Õppimine kui teadmusloome (trialoogiline õpe)
Remiks-kultuur, R.Rorty edification: õppimine subjektiivse
ümberkirjeldamise kaudu
10. Uus õpikäsitus: trialoogiline õppimine
Õppijad
Teadmus-
artefaktid
Praktikad
Väljendatud ja
esitletud
ideed
Õpi-
kogukond
Artefaktide “autentne” kasutamine
Jagatud teadmusobjektid
Töö-
vahendid
11. Näited LEARNMIX õpistsenaariumidest
“ümberpööratud klassiruum”: õpilane õpib enne tundi uue teema
põhimõisted ja tegevusjuhised iseseisvalt või teistega koostöös selgeks,
kasutades nii õpetaja poolt sovitatud kui endaleitud digiõppevara (veebivideod,
e-õpik, esitlused, veebilehed). Tunnis kasutatakse aeg uute teadmiste
rakendamiseks koostöös teistega elulisi probleemsituatsioone lahendades.
projektõpe: õpilased moodustavad projektimeeskonna, kus igal liikmel on
oma roll ja pädevused. Koos pannakse paika mitut õppeainet lõimiva
arendusprojekti eesmärk, väljund ja ajakava ning asutakse neist lähtuvalt tööle,
dokumenteerides oma tegevust verstapostide kaupa ning esitledes lõpus nii
oma tööprotsessi kui ka selle väljundeid (üldjuhul digitaalsel kujul).
ülesandepõhine õpe: õpilased lahendavad uut teemat õppides järjest
keerulisemaks muutuvaid ülesandeid, toetudes seejuures vajadusel nii õpikule
kui muule digiõppevarale, mida leiavad internetist. Kui õpetaja poolt etteantud
ülesanded on lahendatud, koostavad õpilased paaristöös ise lisaks uusi
ülesandeid sama teema kohta ning annavad neid teistele õpilastele lahendada.
12. Läbiv teema ‘Tehnoloogia ja innovatsioon’
RÕK 2010: Iga 7-12 klassi õpilane peaks osalema kooliastme
jooksul vähemalt ühes innovaatilises arendusprojektis, kuhu on
kliendi rollis kaasatud kooli juhtkond, kohalik omavalitsus,
kohalikud ettevõtjad, teadlased vm partnerid.
Tegevusmudel pärineb kahest hästitoimivast eeskujust:
Garage48
EAS innovatsiooniosakud
Näidisstsenaariumid: SEO, veebiturundus, robootikaõpik
Näide Kolga koolist: http://digitrails.wordpress.com
14. 1:1 mudel arvutikasutuses
1 seade 1 õpilase kohta; Seade: personaalne süle- või
tahvelarvuti, nutitelefon
Alternatiivid:
Võta Oma Seade Kaasa (VOSK, ing.k.: BYOD)
Kool ostab tahvel- või sülearvutid (nt. ChromeBook)
Tegelikult on tulevikus isegi rohkem kui 1 nutiseade õpilase
kohta: kell, prillid, kaart, riided, koolikott
Personaalne õpikeskkond: iga õpilane loob endale ise digitaalse
töö- ja õpikeskkonna vastavalt oma huvidele, oskustele,
eelistustele
Eeldab muudatusi arhitektuuris, elektrisüsteemis,
esitlusvahendites, infosüsteemis, õppevaras
18. Tekib rida küsimusi
Aga eksamid, tasemetööd?
Ja PISA? Me olime ju tublid, miks lõhkuda tomivat?
Puudub digitaalne õppevara?
Mis saab koolivahetuse puhul?
Kas nutiseadmed pole ohtlikud tervisele?
Kas õppimise asemel ei hakata mängima?
Kes ostab nutiseadmed õpilastele?