HITSA digiõppevara pilootprojekti hindamisuuringu kokkuvõte

1. Kokkuvõte HITSA digiõppevara
pilootprojekti tulemuste hindamisest
Mart Laanpere
TLÜ informaatika instituudi vanemteadur
Haridustehnoloogia keskuse juhataja

2. Taust
• 2012-2013 kaardistas Tiigrihüppe SA digitaalse
õppevara hetkeseisu kolmes õppeaines: eesti
keel, geograafia, ajalugu & ühiskonnaõpetus
• 2013-2014: HITSA pilootprojekt 4 töörühmaga
– Ajalugu (5 õpetajat + Anneli Rumm)
– Geograafia (5 õpetajat + 2 õppejõudu)
– Matemaatika (7 õpetajat, 2 eksperti + M.Puusaar)
– Eesti keel (5 õpetajat, 2 õppejõudu + M.Kask)
• Tulemus: http://oppevara.hitsa.ee

3. Töörühmade meetod
• Kogenud aineõpetajatest aineekspertide töörühm,
vajadusel täiendatakse kõrgkooli õppejõududega või
valdkonna/platvormi spetsialistidega
• Teostamist toetab kogenud haridustehnoloog
• HITSA rahastab, korraldab, majutab
• Töörühm valib sihtrühma, teemad, teemade käsitlemise
struktuuri, komponendid, järjestuse, rakendusviisi,
õpitegevused, tehnoloogilise platvormi jms.
• Aasta jooksul toimub töörühmal 4-6 tööseminari
• Tulem: õppematerjal veebilehe kujul, s.h. interaktiivsed
ülesanded-harjutused, metoodilised juhised tunni
läbiviimiseks jms
• Piloteerimine koolides, evalvatsioon

4. Põhimõisted
• Digitaalne õppevara e. digiõppevara e. e-õppevara
on õpitarkvara või digitaalne õppematerjal.
• Õpitarkvara on rakendustarkvara (s.h. serveri-,
arvuti- ja mobiilirakendused), mis on loodud
õppimise ja õpetamise toetamiseks.
• Digitaalne õppematerjal on digitaalsel kujul
levitatav õppeotstarbeline materjal (nt. esitlus,
raamat, ülesanne, test), mis sisaldab teksti, tekstist,
graafilisi ja multimeedia-elemente ning võib olla
rohkemal või vähemal määral interaktiivne.
• Õpiobjekt, õpiobjektide repositoorium,
õpihaldussüsteem, õppeinfosüsteem

5. Õppevara elukaar
Van Assche & Vuorikari, 2007

6. Eesti kogemus ja hetkeseis
• 1990-ndad: Miksike, Õpetaja Võrguvärav,
võrguentsüklopeediad (Eesti selgroogsed jt)
• 2009: uus Koolielu portaal, 8000+ kasutajat,
samapalju õpiobjekte, konkursid, atesteerimine
• Robootika.ee, Fyysika.ee jt aineveebid
• 2011: ETAG õppekomplektide riigihange (nt.
aku.opetaja.ee, biodigi.edu.ee)
• 2014 küsitlus: LearningApps, Kahoot, blogid ja
Gdocs populaarseimad õpetajate seas
• 2015: digiõpikud, E-koolikott, digiõppevara
programm, Digipööre EÕS2020

7. Probleemid
• õpetajad küll koostavad ja kasutavad digiõppevara, aga
ei jaga teiste õpetajatega (pole motiveeritud)
• repositooriumidesse kogutud õppevarast osa ei ole
piisavalt kvaliteetne, kvaliteedisüsteem ei toimi
• osa õppekava teemasid on katmata (digitaalse)
õppevaraga, mis vastab uuele RÕK-le
• kommerts- ja avatud õppevara eksisteerivad eraldi
maailmades, on raskesti ühitatavad
• õpetajad ei oska välise abita luua kvaliteetset õppevara,
abi pole saadaval (aeg, raha)
• puudub pikaajaline ja jätkusuutlik meetmete süsteem
digitaalse õppevara loomiseks ja kvaliteedikindlustuseks

8. Digiõppevara evalvatsiooni metoodika
• Kombineeritud uuringudisain:
– Kvantitatiivne veebiküsitlus kohandatud LORI raamistiku
põhjal (N=14), Google Analytics
– Kvalitatiivne: intervjuud õppevara piloteerinud õpetajatega
(N=12), eksperthinnang õppevarale
• Evalvatsiooni eesmärgid:
– Protsessi evalvatsioon e.hinnang töörühmade meetodi
sobivusele
– Digiõppevara rakendusmustrite ja kvaliteedi hindamine
– Ainetöörühmade erinevate lähenemisviiside võrdlev analüüs
– Analüüsi põhjal ettepanekute sõnastamine õpetajate poolt
digiõppevara koostamise, selle kvaliteedi hindamise ja
digiõppevara arenduse rahastamisviiside kohta tulevikus.

9. Veebiküsitluse tulemused

10. Veebiküsitluse tulemused
• Kasutusmustrid:
– Algul suurel ekraanil, seejärel individuaalne töö, kodus
lõpetada (7)
– Iseseisev lisatöö, sirvimine (6)
– Rühmatöö-projekt (1)
• Kommentaarid: positiivne, meeldis, toimetasime
suure õhinaga, mina olin rohkem innustunud kui
õpilased, kodus nad seda ei kasutanud, sobiks
nutiseademtele (aga neid pole veel koolil)

11. Digiõppevara eelised ja puudused
• Oma tempos õppimine
• Interaktiivsus, video
• Aktiivõpe
• Äratab õpihuvi
• Arendab digipädevusi
• Õpivad intensiivsemalt
• Kohene tagasiside
• Säästab aega
• Täiendab õpikut
• Võistlusmoment, õhin
• Tehnilised probleemid
• Liiga väike font
• Õpetaja ei saa infot
õpilase soorituse kohta
• Mõned juhised keerukad
• Suuresti dubleerib õpikut
• Osalt ingliskeelne
• Teemad eri raskusastmel
• Selgitusteta tagasiside
• Kohati: eakohasus
• Õpikeskkonnaga sidumine

12. Google Analytics

13. Intervjuud: matemaatika
• Kasuks järelaitamisel, aga ei pane armastama
matemaatikat
• Õpilased jõuavad rohkem ära teha tunnis
• Ei asenda õpikut, aga täiendab ja pakub vaheldust
• Kui igal õpilasel oleks nutitahvel, siis oleks teine asi
• Kui punkte läks maha, siis õpilased nutsid – nüüd
vahetasid Matetalgute peale, seal teine punktiarvestus
• Kirjaviis ameerikapärane (ajatelg, murd)
• Videod liiga pikad, mõned koolid ei kasutanudki
• Audio probleem: pole kõrvaklappe, kõlareid
• FB sisselogimine ei sobi noorematele
• Muutmis-täiendamissoovi ei tekkinud, ehk tulevikus

14. Intervjuud: eesti keel
• Kasutati arvutiklassis, videod suurel ekraanil
• Sobis nii õpiku asemel kui iseseisvaks tööks
• Kui kasutada iga tund, siis õpilased tüdiksid
• Innustavad (paaris)ülesanded, head näited
• Lahendused e-posti teel õpetajale
• Õpetaja ei näe interaktiivsete ülesannete vastuseid
• Interaktiivsete ülesannete peale kõige rohkem auru
läinud, aga nende kasutegur on küsitav
• Tahaks võimalust muuta, oma versioone teha (nt.
retsepti ja kirjavahemärkide harjutus)

15. Intervjuud: geograafia
• Arvutiklassis, ArcGIS jm ei toimi nutiseadmes
• ArcGIS ja kaardirakendused olid õpilastele
varasemast tuttavad
• Padleti-ülesanded meeldisid (koostöö)
• Mõned ülesanded ja juhised polnud jõukohased
• Pole seotud õpikuga, ei asenda seda, on pigem
vahelduseks
• Võiks sisaldada ka hindamismudelit
• Muutmisvõimalus võiks olla

16. Intervjuud: ajalugu
• Enamjaolt kasutati koduklassis suurel ekraanil
• Õpetajatele meeldisid videod, lastele
LearningApps harjutused
• Padleti-ülesanded meeldisid väga
• Rühmatöö-ülesandeid võiks rohkem olla
• Hindeid keeruline panna, pigem lisamaterjal
• Ebaühtlane tase, kohati on kiirustamise märke
vajaks toimetamist
• Õpetajad ei vaja toimetamisõigust (praegu veel)

17. Eksperthinnang
• Kõik-ühes-kohas põhimõte sobiks pigem
käsiraamatu-laadsele materjalile (wikipeedia)
• Platvorm: liiga jäik, surub teatud lahendused peale,
ei võimalda paljude kaasautorlust, peaks edaspidi
arvestama loodava E-koolikotiga (DÕP)
• Pedagoogika: osa ülesannetest väga vahvad, aga
siiski liiga vähe toetab uut õpikäsitust, rühmatööd,
teadmusloomet, ettevõtlikkust
• Skaleeruvus: suurem katvus ja kestvus läheks
kulukaks, tõenäoliselt ei toimiks hästi tuhandete
kasutajate puhul

18. LearnMix: õpilane (kaas)autorina
Autorluse aste Õpilase tegevused Näiteid digiõppevarast ja vahendeist
6: Loob Loob nullist uue materjali,
kasutab elemente, refereerib
GeoGebra, iMovie, Aurasma,
PhotoStory, GarageBand
5: Remiksib Lühendab, muudab
tähendust, lisab subtiirid
“Hitler vihastab” video, 9gag, sämplid,
GeoGebra, GDocs
4: Laiendab Lisab materjale,
kommenteerib, reflekteerib
Scoop.it, blogi
3: Saadab Lahendab ülesande ja saadab
õpetajale hindamiseks
Kahoot, Khan Academy, veebitestid,
Gdocs töölehed
2: Interakstioon Enesetest, õpimäng LearningApps, HotPotatoes, SCORM
1: Märgendab Lisab meeldivaks või
järjehoidja, jagab säutsu
Youtube video, staatiline veebileht
0: Tarbib Vaatab, kuulab, loeb Suurel ekraanil slaidid, PDF, video, e-
tund

19. LearnMix: digiõppevara mudelid
Planetaarne
mudel
Linuxi
mudel
Lego
mudel
Stabiilne
tuum
Perioodi-
liselt
muutuv
tuum

20. Soovitused, ettepanekud
• Katsetada ja võrrelda erinevaid alternatiive
töörühmade meetodile (nt. Vaba semester autorile,
õpilased autorina, talgud, magistritööd)
• Õppevara loomine ja kureerimine on erinevad asjad,
tuleks korraldada/rahastada erinevalt
• Rohkem erinevaid materjale, ka erineva
autorlusastmega ja rühmatööks mõelduid
• Kogenud õppedisainerist ja toimetajast oleks abi,
kaasatud haridustehnoloogid olid vahendikesksed
• Kohalikud, lihtsad sisuloomevahendid oleks abiks
• Vaja uut digiõppevara kvaliteedi kontseptsiooni

21. Aruteluks:
• Millist digiõppevara tegelikult vaja oleks?
• Millised nõuded digiõppevarale tulenevad
EÕS2020 uuest õpikäsitusest?
• Millised oleks alternatiivid töörühmade
meetodile (rohkem autoreid, materjale,
lähenemisi)?
• Milline digiõppevara lahendus HITSAlt
motiveeriks õpetajaid digiõppevara looma ja
jagama?