Ettekanne "VÕrgustik võrgutab" seminaril 25.08.2011 Tallinna Teeninduskoolis

1. Mart Laanpere, TLÜ informaatikainstituudiharidustehnoloogiakeskusejuhataja ISTE NETS jadigiajastu

2. Kirijakirjaoskusläbisajandite 17.saj.: kiri = piibel, katekismus (õpetas: köster) 19.saj.: kiri = PernoPostimees, TalurahwaKalender (ema) 1930: eestiteaduskeel, kirjandus, bürokraatia (õpetaja) 1970: “teinekirjaoskus” = programmeerimine (õpetaja) 1995: e-post, infokirjaoskus (õpetas: sõber) 2011: kiri on enamatkuitekst: sms, säuts, Facebook, YouTube, taskuhääling, personaalne e-keskkond, medium is the message

3. Arvutite roll hariduses 1967: Arvuti URAL mahubtuppa, õpetataksealgoritme 1987: Arvuteid JUKU mahublauale 2 tk, õpetataksekontoritarkvarakasutamajaprogrammeerima 1997: Tiigrihüppegaigassekooliarvutiklassja internet, õpetataksekontoritarkvarajainternettikasutama 2003: E-ülikool, arvutikuiligipääsveebipõhisesseõpikeskkonda 2011: ? Arvuti (jaarvutikasutamiseoskus) on muutunudeesmärgistvahendiks, üksikutehobistigaüheigapäevasekstegevusest Kuidas on muutunudsihtrühmjaõpetamisevastutus/pädevus?

4. IKT strateegiadhariduses: sõnavara 1997, Tiigrihüppeesimenearengukava: IT kasutamine, arvutiseerimine, internetiseerimine, õpitarkvara 2002, TiigrihüpePluss: IKT alasedpädevused, virtuaalõpe, IKT infrastruktuur, koostööerinevateosapooltevahel 2003-5, ülikoolide e-õppearengukavad: e-õppeinfrastruktuurjatugiteenused, sisutootmine, kvaliteet 2006, ÕppivTiiger: e-õppesisujateenused, e-õppepädevusedjameetodid, e-õppekorraldus E-õpeolivõtmemõistenaomalkohal 2003, nüüdenammitte

5. IKT pädevusstandardidhariduses Juba 2000.aastal lõitöörühm (Villems, Laanpere jt) esimeseversiooniEestiõpetajatetarvis, ISTE 1999 baasil. Probleemid: eilegitimeeritud, eihaakunudõpetajakutsestandardijaõpetajakoolituseraamnõuetega (s.h. struktuuriosas), hargversioonid (TH ja EITSA) Eesmärk: uusõpetajatejaõppejõududeharidustehnoloogilinepädevusmudelloodavaõpetaja EQF kutsestandardilisana Tänasedvõimalikudeeskujuduuepädevusmudelijaoks: UNESCO ICT Competencies for Teachers, 2008 Intel Teach programm, 2008 ISTE National Educational Technology Standards 2008

6. Mis on pädevus: mõistekaart

10. ISTE NETS for Teachers 2008 2008 kaasajastatudversioon, 5 pädevusvaldkonda: Facilitate and Inspire Student Learning and Creativity Design and Develop Digital-Age Learning Experiences and Assessments Model Digital-Age Work and Learning Promote and Model Digital Citizenship and Responsibility Engage in Professional Growth and Leadership

11. ISTE baasilloodudpädevusmudelison 5 valdkonda: I Õpilasteinnustaminejajuhendaminedigikeskkonnas 1.1 Õpilasteloovusejainnovatsioonitoetamineningarendamine 1.2 Õpilasteinnustamineelulisteprobleemidelahendamiseledigitaalsetevahenditekaasabil 1.3 Õpilastesuunamineisiklikekogemusterefleksioonilejamõtestamisele 1.4 Õpilastekoostööstoimuvateadmusloomejuhendamine Õpetaja HT pädevusmudel2011

12. II Digiajastu õppeprotsessi ja õpikeskkonna kavandamine (õpidisain) 2.1 Õpikeskkonna kujundamine 2.2 Sobivate meetodite valimine 2.3 Õpiülesannete koostamine arvestades õpilase individuaalset eripära 2.4 Õpitulemuste kujundav ja kokkuvõttev hindamine III Digiajastu töökeskkonna kujundamine 3.1. Digiajastu töövõtete ja töövahendite kasutamine 3.2. Suhtlemine õpilaste, lapsevanemate ja kolleegidega 3.3. Eneseväljendus ja jagamise kultuur digikeskkonnas 3.4. Info kogumine ja analüüsimine

13. IV Digiühiskonna kodanikuna käitumine 4.1 IT turvaline, legaalne ja eetiline kasutamine 4.2 Suhtlus- ja koostöövahendite valimine lähtudes võrdsetest võimalustest 4.3 Koostööprojektide läbiviimine mitmekultuurilises keskkonnas V Õpetaja professionaalne areng 5.1 Osalemine praktikakogukondades/võrgustikes 5.2 Oma arengu kaardistamine, dokumenteerimine, analüüs (portfoolio). 5.3 Uurimistöös osalemine 5.4 Kooli arendustöös osalemine (leadership)

14. Sõnavaravahetus – eikasutata e-õppemõistet Fookusesõpilastetegevuse, loovuse, innovatsiooni, refleksioonijnetoetamine Peamisedõpetajategevused: suunaminejajuhendamine Pädevusmudellahutatudhindamismudelist, 5-astmeline hindamismudel Pädevustehindamine peaks muutumapika-ajaliseksjatõendusmaterjali-põhiseks, kasutades nt. e-portfooliot Peamisedmuutused

15. Digiajastumõiste Teooriatesttulenevad “uueajastu” mõisted: infoajastu (infoühiskond), võrguühiskond (Manuel Castells) Digiajastu: metafoor, mitteteadusliktermin. Tähistabkujundlikultuutajastut, mille puhuldigitaaltehnoloogialpõhinevadvahendid on olulisekseristajaksuuejavanaelustiilivahel Ettepanekkasutadajärgmistesstrateegiatesjaka HT pädevusmudelisdigiajastuharidusemõistet e-õppeleviitamiseasemel

16. Haridustehnoloogi roll Digiajastukooljaõpetajaeisaaüldjuhulhakkamailmaharidustehnoloogitoeta Annika Lõhmusemagistritöö (TLÜ IFI 2010): infojuhtidekaduminekoolist, soovitameinfojuhiasemelharidustehnoloogi HetkelEestis u. 30 haridustehnoloogi, perspektiivis 200 HaridustehnoloogideLiit: kutsestandard, koostöö, professionaalsuseedendamine, kutse-eetika