Tartu koolijuhtide seminar 14.jaanuar 2015

1. Digipöörde kavandamine ja
juhtimine kooli tasandil
Mart Laanpere, TLÜ informaatika instituudi vanemteadur, HTK juhataja
Tartu koolijuhtide seminar 14.jaanuar 2015

2. Eesti hariduse edusammud ja kitsaskohad
 Haridus on väärtustatud
 Head baasteadmised
 Sots-maj tausta väike mõju
 Vähenenud väljalangevus
 Edukas keelekümblus
 Hariduse infosüsteem
 Head õpitingimused kutse-
ja kõrgkoolides
 Aegunud õpikäsitus
 Poiste väljalangevus
 Õppimine on noorte jaoks
 Jätkusuutmatu koolivõrk
 Ebaatraktiivne õpetajakutse
 Riigieksami-kesksus
 Kehv ligipääs digitaristule
 Puudulikud digipädevused
http://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf

3. Eesti elukestva õppe strateegia 2020
 Muutunud õpikäsitus: Iga õppija individuaalset ja sotsiaalset
arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav
õpikäsitus on rakendatud kõigil haridustasemetel ja -liikides.
 Digipööre hariduses:
 1:1 arvutikasutuse mudelile üleminek, personaalsed nutiseadmed
 Uut õpikäsitust toetav metoodika, õppekorraldus, sisekujundus
 Järgmise põlvkonna hariduse infosüsteemid, pilvelahendused
 Digitaalne õppevara, e-õpikud, e-eksamid, õppevara pilv
 Õpetajate ja õpilaste digipädevused kui õpioskused
 Digilõhe kaotamine, ligipääs haridusele, muutuste juhtimine

4. Koolirõõmu kadumine
Lahendus 1: uus tehnoloogia klassiruumis (tahvelarvutid,
nutitelefonid, klikkerid, smart-tahvlid)
Lahendus 2: entusiastlik kooliuuendus (õhinapõhine/huvitav
kool, õuesõpe, mängustamine, avastusõpe)
Fullan 2013

5. Ainult tehnoloogiast ja õhinast ei piisa
 Edukas kooliuuendus vajab kolme teadmistevaldkonna
ühendamist kooli kui terviku mõistmisel ja muutmisel:
KOOL
Tehnoloogia
Pedagoogika
Muutuste juhtimine
M.Fullan (2013) Stratosphere:
Integrating Technology, Pedagogy
and Change Knowledge

6. 21. sajandi koolid: näiteid õnnestumistest
 High Tech High: 11 kooli San Diegos, 3500 õpilast vanuses 5 - 18,
uurimuslik projektõpe, avalikud esitlused, kogukonnatöö
 Örestadi Keskkool Taanis: “pedagoogiline eksperimentaarium”,
koostöö välispartneritega, päevakajalised meediaprojektid
 Lumiar Instituut Brasiilias: ilma õppekavata, iga õpilane valib
veerandis 3-4 projekti, õpetajad nõustavad, hindamismudel
 Matthew Moss Keskkool Inglismaal: projekt “Minu maailm”,
lapsevanemate kaasamine, mitmekesised hindamisviisid
 Big Picture koolid (131 kooli 5 riigis): individuaalne õppekava,
õpipoisiõpe, individuaalne projekt, portfoolio-hindamine
10 Schools for the 21st Century

7. Haridus ja tehnoloogia

8. Vana ja uus pedagoogika
IKT
kasutam
Didaktika,
metoodika
Ainealased teadmised
Aineteadmiste
omandamine
Tulem:
reprodutseeritud
teadmised ja
oskused
VanaUus
Tulem:
sügav ja kestev
mõistmine,
elus
rakendamine
Õpetaja Õpilane
Avastame ja mõtestame aineteadmisi koos
Didaktika,
metoodika
Loo ja rakenda teadmisi
probleemilahendusel
Kõikjaleulatuv tehnoloogia
(Fullan 2013)

9. Tehnoloogia ja õpikäsitus
 Õpikäsitus: arusaam õppimisest, selle eesmärkidest ja
viisidest
 Rooma Klubi raport “No Limits to Learning” (1979),
reprodutseeriv vs innovaatiline õppimine
 Õppimise kolm metafoori (Paavola, Lipponen &
Hakkarainen):
 Õppimine kui omandamine (monoloogiline õpe)
 Õppimine kui osalemine (dialoogiline õpe)
 Õppimine kui teadmusloome (trialoogiline õpe)
 Remiks-kultuur, R.Rorty edification: õppimine subjektiivse
ümberkirjeldamise kaudu

10. Uus õpikäsitus: trialoogiline õppimine
Õppijad
Teadmus-
artefaktid
Praktikad
Väljendatud ja
esitletud
ideed
Õpi-
kogukond
Artefaktide “autentne” kasutamine
Jagatud teadmusobjektid
Töö-
vahendid

11. Näited LEARNMIX õpistsenaariumidest
 “ümberpööratud klassiruum”: õpilane õpib enne tundi uue teema
põhimõisted ja tegevusjuhised iseseisvalt või teistega koostöös selgeks,
kasutades nii õpetaja poolt sovitatud kui endaleitud digiõppevara (veebivideod,
e-õpik, esitlused, veebilehed). Tunnis kasutatakse aeg uute teadmiste
rakendamiseks koostöös teistega elulisi probleemsituatsioone lahendades.
 projektõpe: õpilased moodustavad projektimeeskonna, kus igal liikmel on
oma roll ja pädevused. Koos pannakse paika mitut õppeainet lõimiva
arendusprojekti eesmärk, väljund ja ajakava ning asutakse neist lähtuvalt tööle,
dokumenteerides oma tegevust verstapostide kaupa ning esitledes lõpus nii
oma tööprotsessi kui ka selle väljundeid (üldjuhul digitaalsel kujul).
 ülesandepõhine õpe: õpilased lahendavad uut teemat õppides järjest
keerulisemaks muutuvaid ülesandeid, toetudes seejuures vajadusel nii õpikule
kui muule digiõppevarale, mida leiavad internetist. Kui õpetaja poolt etteantud
ülesanded on lahendatud, koostavad õpilased paaristöös ise lisaks uusi
ülesandeid sama teema kohta ning annavad neid teistele õpilastele lahendada.

12. Läbiv teema ‘Tehnoloogia ja innovatsioon’
 RÕK 2010: Iga 7-12 klassi õpilane peaks osalema kooliastme
jooksul vähemalt ühes innovaatilises arendusprojektis, kuhu on
kliendi rollis kaasatud kooli juhtkond, kohalik omavalitsus,
kohalikud ettevõtjad, teadlased vm partnerid.
 Tegevusmudel pärineb kahest hästitoimivast eeskujust:
 Garage48
 EAS innovatsiooniosakud
 Näidisstsenaariumid: SEO, veebiturundus, robootikaõpik
 Näide Kolga koolist: http://digitrails.wordpress.com

13. IKT põlvkonnavahetused
PoesKoolis
?

14. 1:1 mudel arvutikasutuses
 1 seade 1 õpilase kohta; Seade: personaalne süle- või
tahvelarvuti, nutitelefon
 Alternatiivid:
 Võta Oma Seade Kaasa (VOSK, ing.k.: BYOD)
 Kool ostab tahvel- või sülearvutid (nt. ChromeBook)
 Tegelikult on tulevikus isegi rohkem kui 1 nutiseade õpilase
kohta: kell, prillid, kaart, riided, koolikott
 Personaalne õpikeskkond: iga õpilane loob endale ise digitaalse
töö- ja õpikeskkonna vastavalt oma huvidele, oskustele,
eelistustele
 Eeldab muudatusi arhitektuuris, elektrisüsteemis,
esitlusvahendites, infosüsteemis, õppevaras

15. Tuleviku klassiruum

17. Samsung Digipööre pilootkoolid
www.samsungdigipoore.ee

18. Tekib rida küsimusi
 Aga eksamid, tasemetööd?
 Ja PISA? Me olime ju tublid, miks lõhkuda tomivat?
 Puudub digitaalne õppevara?
 Mis saab koolivahetuse puhul?
 Kas nutiseadmed pole ohtlikud tervisele?
 Kas õppimise asemel ei hakata mängima?
 Kes ostab nutiseadmed õpilastele?

19. Kuidas mõõta digipöörde edenemist?
Dimensioonid Hügieenimõõdikud Kasvumõõdikud
Digitaristu
kohandamine 1:1
mudelile
Toimiv võrk, digiseadmed,
esitlusseaded, baastarkvara,
digiturve, IKT-pädevused, IT-tugi,
kasutajahaldus, info-süsteem (sh.
jagamine)
Digipädevused (tase 3+),
haridustehnoloog, IKT
arengukava, eri platvormide
katsetamine, süsteemi seire ja
analüütika
Muutuv õpikäsitus ja
pedagoogiline
innovatsioon
Üle poole õpetajaist teeb esitlusi,
jagab digitaalseid õppematerjale,
kogub õpilastelt e-kodutöid
Uute meetodite/tehnikate
katsetamine ja analüüs,
õpilased õpetajana ja
õppevara loojana, seire
Muutuste juhtimine
kooli tasandil
Pidev teavitus, kriitiline mass
asjaosalisi on teadlikud,
kogemustevahetus, koolijuhil on
adekvaatne ülevaade toimuvast
Eestvedamine, seire ja
tõenduspõhine juhtimine,
koostöö, motiveerimine,
reeglid, õpivõrgustikud

20. Rühmatöö
 Visandage idee Samsungi Digipöörde konkursi jaoks,
mille raames:
 Kavandate koolis mingi kooliastme, valdkonna vms
lõikes 1:1 nutiseadmete süsteemset rakendamist
õppetöös lähtudes uuest õpikäsitusest
 Kavandate kolm prioriteetset tegevust digitaristu
arendamiseks
 Kavandate kolm prioriteetset tegevust muutuste
juhtimiseks kooli tasandil

21. Mõned õigused kaitstud
 See esitlus on avaldatud Creative Commons
‘Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel’
3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga
tutvumiseks külastage aadressi
http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
 Esitluses kasutatud fotod on pärit Flickr.com
kasutajalt Brad Flickinger