Download to read offline
More Related Content
Similar to Htk oppimine-korgkoolis
Htk oppimine-korgkoolis
- 1. Haridustehnoloogia akadeemiline suund DTIs PriitTammets TLU DTI HTK analüütik Kolga Kool, informaatika õpetaja / infojuht tammets@tlu.ee
- 2. –Lennart Meri “…internet pakubseniolematuid teadmiste vahendamise võimalusi. Eesti on väike riik ja siin ei tohi olla arengust kõrvale jäävaid kolkaid.”
- 3. IKT hariduses: strateegiadja uuringud • 1997: Tiigrihüppe SA asutamine, riist- ja tarkvarahanked, õpetajakoolitus, infojuhid, esimeste strateegiate kujundamised • 2001: arengukava Tiigrihüpe Pluss, IKT pädevused, Inteli õpetajakoolitus, sisutootmine, õpitarkvara • 2003: EITSA juurde luuakse E-ülikooli konsortsium, hiljem e-kutsekool, kesksed e-õppeteenused, sisutootmine, koolitus, konverentsid, haridustehnoloogid • 2006: arengukava Õppiv Tiiger, e-õppe arendus, õpetajakoolitus, e-õppe sisutootmine, arendusprojektid, robootika, EL projektid, Koolielu portaal, ProgeTiiger • Uuringud: Tiiger Luubis 2001 & 2004, SITES 2007, PISA, PIAAC
- 4. Tiigrihüpe • Esimene AIP Rahvusraamatukogus veebruaris1997 • Avatud 12-16:00, broneeringu (nädal enne!) alusel, kuni 1 tund • Kohal asjatundja, kes surfamisel hättajäänuid abistab
- 5. Euroopa Komisjoni uuring (2013) •Arvutite kogus koolis ei avalda mõju kasutamisaktiivsusele • IKT-d rohkem kui 25% tundides kasutavate õpetajate osakaal pole kasvanud 2006 aastaga võrreldes • IKT rakendamises õppetöös on edukamad need koolid, kus on ette võetud kooli tervikuna haaravad arendusprojektid ja loodud tugisüsteemid (digitally supportive schools) • Kiirelt kasvab mobiilsete (s.h. isiklike) seadmete kasutamine arvutiklasside asemel, projektorite/IWB olemasolu klassides • Õpetajakoolitusel on oluline mõju õpetajate hoiakutele, ka IKT rakendamise intentsiivsusele ja viisidele
- 6. Eesti haridus jaIKT • Tiigrihüpe • 99,3% Eesti õpilastest kasutab arvutit (PISA); Eesti õpilaste juurdepääs arvutitele ja internetile on hea: 6.koht maailmas • Erandlik: õpilaste juurdepääs internetile ei sõltu eriti pere majanduslikust olukorrast (PISA) • Globe ja eTwinning programmides torkasid Eesti koolid silma suure aktiivsusega
- 7.
- 8. Eesti haridus jaIKT • Eesti õpetajate arvutikasutus alla EU keskmise • Arvutid saadaval üldjuhul arvutiklassis või õpetaja laual, sülearvutite kasutamine õpilaste poolt minimaalne, esimesed mobiilsed arvutiklassid • Süsteemselt rakendavad e-õpet vaid üksikud entusiastidest õpetajad (va. eKool), õpilase jaoks on arvuti/nutiseade enamjaolt mänguasi • Elukestva Õppe Strateegia 2014-2020 osaks on digipööre kui süsteemne reform: 1:1 arvutikasutuse mudel, VOSK, e-õpik, personaalne õpikeskkond, digitaalne õpiökosüsteem, digikultuur
- 9. EÕS 2020, Digipööre •Digipädevust kui üldpädevust arendatakse kõigis õppeainetes ja huvitegevuses, see on õppeprotsessi loomulik osa • Digitaalne õppevara on kvaliteetne ja kõigile lihtsasti kättesaadav
- 10. Digitaalne õppevara • Haridusportaal“Koolielu”
- 11. Digitaalne õppevara • Haridusportaal“Koolielu” • Õppematerjalide portaal “E-koolikott”
- 12. Digitaalne õppevara • Haridusportaal“Koolielu” • Õppematerjalide portaal “E-koolikott” • Kirjastajad (Maurus, Avita) • Teenusepakkujad (Opiq, Foxacademy)
- 13. EÕS 2020, Digipööre •Digipädevust kui üldpädevust arendatakse kõigis õppeainetes ja huvitegevuses, see on õppeprotsessi loomulik osa • Digitaalne õppevara on kvaliteetne ja kõigile lihtsasti kättesaadav • Koolide digitaristu on kaasaegne, igapäevases õppetöös kasutatakse ka isiklikke digiseadmeid, nt nutitelefone
- 14. Digitaristu toetused • Taristutoetusmeetmed (https://www.hitsa.ee/ikt- hariduses/it-oppe-taristu-taiendamise-toetusmeede) • Koolide võrguprogramm (https://www.hitsa.ee/ikt- hariduses/digitaristu)
- 15. 1:1 mudel arvutikasutuses •1 seade 1 õppija kohta (seade: personaalne süle- või tahvelarvuti, nutitelefon) • Erinevad lähenemised: • Võta Oma Seade Kaasa (VOSK, ing.k.: BYOD) • Organisaatsioon ostab tahvel- või sülearvutid (nt. ChromeBook, vt ka https://www.theverge.com/2018/4/16/17233946/olpcs-100-laptop-education-where-is- it-now) • Juba praegu rohkem kui 1 nutiseade õppija kohta: tahvelarvuti, telefon, kell, prillid, koolikott, … • Personaalne õpikeskkond: iga õppija loob endale ise digitaalse töö- ja õpikeskkonna vastavalt oma huvidele, oskustele, eelistustele • Eeldab muudatusi arhitektuuris, elektrisüsteemis, esitlusvahendites, infosüsteemis, õppevaras
- 16. IKT ja muutuvarusaam õppimisest • Muutus õpikäsituses: IKT kaasabil koostöös teadmusloome, probleem- ja projektõpe, õppimine mängides ja luues • Eesti elukestva õppe strateegia (EÕS2020): arengu- & koostöökeskne õpikäsitus, teadmusühiskond & innovaatiline majandus, digikultuur haridusruumis • RÕK 2014: IKT, informaatika valikaine ja läbiv teema Tehnoloogia & innovatsioon
- 17.
- 18. Gümnaasiumi informaatika ainekava • Uusgümnaasiumi informaatika ainekava õpetab nii raal- kui disainmõtlemist, ainekava keskmes olev digilahenduse arendusprojekt paneb meeskonnana tööle erineva ettevalmistuse saanud õpilased, pannes nad päriselulisse olukorda, kus tuleb igaühel täita oma roll ning mõista ja toetada teisi. • https://www.hitsa.ee/ikt-haridus/progetiiger/gumnaasiumi- informaatika-ainekava
- 19. Gümnaasiumi informaatika ainekava • Programmeerimine(põhimõisted, koodikirjutamise baasoskused) • Tarkvaraarendus (andmestruktuurid, andmevahetus, kasutajaliides, tarkvaraarenduse projekt) • Kasutajakeskne disain ja prototüüpimine (kasutajatelt andmete kogumine, prototüüpimine, disain) • Tarkvara analüüs ja testimine (nõuete analüüs, nõuetele vastavuse hindamine, uurimismeetodid, testimine, dokumentatsioon) • Digiteenused (baasteadmised infosüsteemidest, infosüsteemi haldus, riskide ja intsidentide haldus) • DigiTaru ehk digilahenduse arendusprojekt. Tehakse 3-5 liikmelistes rühmades, igal rühmal 2 mentorit, üks koolist ja teine tarkvara- või tootearenduse spetsialist. • Lisaks võivad gümnaasiumid informaatika ainekava osana pakkuda ka uut Küberkaitse valikkursust ning 2011. aastal õppekavasse ilmunud valikaineid (Robootika ja mehhatroonika, 3D- modelleerimine, Geoinformaatika, Arvuti kasutamine uurimistöös). • https://www.hitsa.ee/ikt-haridus/progetiiger/gumnaasiumi-informaatika-ainekava/opetajale
- 20. Tuleviku klassiruum: tehnoloogiline vaade •Süsteemide koosvõime: EHIS, õppeinfosüsteem, e- õppevara, õpihaldussüsteem, eksamid, dokumendihaldus ... • Teenusorienteeritud lähenemine: palju kitsaid teenuseid • Digitaalne ökosüsteem: isereguleeruv, evolutsiooniliselt arenev • Õppevara universaaldisain: valmisolek Võta-Oma-Seade- Kaasa (BYOD) kontekstis arvutikasutamiseks
- 21. Poliitiline vaade • EuroopaLiidu visioon Opening Up Learning (Sept 2013) • Elukestva õppe strateegia: õppimine digiajastul • Digikultuuri integreerimine õppeprotsessi • Digitaalne õppevara • Ligipääs kaasaegsele digitaristule, s.h. 1:1 arvutikasutus, VOSK • Ühiskonna moderniseerimine, digitaalse lõhe kahandamine • Nutikas spetsialiseerumine, tark töö, Tööstus 4.0
- 22. Äriline vaade • Uuedteenused: andmekaeve, õpianalüütika, plagiaadituvastus, tõsimängud, muuseumipedagoogika, digiloome, testid • Digitaalne sisu: e-töövihikud, e-õpikud • Uued ärimudelid: voogesitus, ärivõimalused avatud sisulitsentside kontekstis, teenustepaketid koolidele/omavalitsustele/riigile
- 23. Näiteid edukatest ettevõtetest • Lingvist:Eesti keeleõppe-idufirma • Foxacademy: interaktiivne digiõpik • Opiq: veebikogukond õppevara tarbimiseks • Uzdevumi.lv: automaatselt genereeritavad ülesanded • kikora.com: nutimatemaatika • H5P.org: õpianalüütika (xAPI) ja LTI-toega interaktiivsed õpiobjektid
- 25. Distantsõppega toimetulek Eesti üld-ja kutsehariduses • Kokku osales uuringus 2348 õpilast, kellest omakorda HTMi valimi moodustasid 1825 õpilast (kellest 13% olid kutsekooli õpilased). Venekeelsetest koolidest oli uuringus osalenud õpilasi 9%. Eesti keel on kodune keel 83% õpilastest, 12% puhul on kodune keel vene keel, 3% puhul on eesti-venekeelsest perest ja ülejäänud õpilaste kodune keel on muu keel. Tüdrukuid osales uuringus 66% ja poisse 34%.
- 26.
- 27.
- 28.
- 29. Õpetajad • Kokku osales1892 õpetajat, kellest 1374 moodustasid HTMI uuringus osalejad. Osalenud õpetajatest 88% olid naised ja 11% mehed (1% ei avaldanud sugu).
- 30.
- 31. Haridustehnoloogia • Haridustehnoloogia onõppimise tõhustamiseks loodud süsteemide, meetodite ja vahendite arendamine, rakendamine ja hindamine. (NCET, 1969) • Haridustehnoloogia on pedagoogilise uurimis- ja arendustegevuse valdkond, mille aluseks on õppimise, õpetamise ja tehnoloogia vaheliste seoste ning uute õpikeskkondade terviklik käsitlemine. Haridustehnoloogia keskendub koolitus- ja õpisüsteemide, neid toetavate tegevuste, kontseptsioonide ja tehniliste vahendite uurimisele ja arendamisele. (Nieminen & Pohjonen, 1994) • Misiganes haridustasemel, vormis ja viisil: formaalne ja informaalne haridus; koolis, kodus ja töökohal, toas ja õues ...
- 32. Haridustehnoloogia akadeemiline suund TLU-s •1996: Haridustehnoloogia keskus (HTK, htk.tlu.ee) asutati TPÜ Kasvatusteadusteaduste teaduskonnas • 2001: Käivitus informaatika instituudi esimene magistriõppekava “Multimeedium ja õpisüsteemid” • 2003: HTKs valmis e-õppekeskkond IVA • 2005: HTK liitus Informaatika instituudiga ja keskendus R&D projektidele • 2010: M&ÕS magistriõppekava > Haridustehnoloogia • 2016: Loodi DTI ja haridustehnoloogia akadeemiline suund, ERA Chair projekt CEITER (ceiter.tlu.ee)
- 33. HTK arendusprojektid • Veebipõhisedõpikeskkonnad: VIKO (2001), IVA (2003), Dippler (2010), eDidaktikum (2013) • Veebipõhised teadmistestide teenused: veebipõhiste testide koostevahend TATS, veebipõhiste eksamite/testide teenus PETS, õpetajate digipädevuste hindamisvahend Digimina • Informaatika õppekava, õpik 10.klassile (AKU.opetaja.ee), gümnaasiumi digiõpikud • Digitaalse õppevara lahendused: Õpetaja Võrguvärav (1999), LeMill.net (2006), Koolielu.ee portaal (2009), LEARNMIX (2013), eKoolikott (2016), DigiÕppeVaramu (2017), Sisuloome (2019) • Koostöö ettevõtetega: Samsung Digipööre (2014-2015), Samsung Digipass (2016- 2017), EAS innovatsiooni ja -arendusosakud • https://github.com/centre-for-educational-technology
- 34. HTK uurimisprojekid • Intelleo(intelleo.eu): informaalne õpe töökohal mh VW tehases • Learning Layers (http://results.learning-layers.eu): informaalne õpe low-tech töökohal (Saksa ehitussektor ja Briti perearstid) • EMMA (europeanmoocs.eu): mitmekeelsed massikursused, õpianalüütika • SmartZoos (smartzoos.eu), Avastusrada.ee: õpimängud nutiseadmega väljaspool klassiruumi • CEITER Living Labs/Innovatoorium: koolid kui innovatsioonilaborid, värkvõrk ja sensorid (keha-, ruumi-, laboriandurid) • DigiPeegel.ee ja SELFIE: kooli innovatsiooniküpsuse hindamine • LePlanner.net: tunnikavade visualiseerimine • TINDA: õpetajate digipädevuste hindamine • Vestlusrobot (SHERPA)
- 35. Soovitusi lõpetuseks • ITon kõikjal, mitte üksnes tarkvarafirmades • Kõige kiiremad kasvualad on traditsiooniliste teadmusvaldkondade kattumiskohtades: bioinformaatika, geoinfosüsteemid, digihumanitaaria, haridustehnoloogia • Mingis konkreetses ja tuttavas valdkonnas (haridus on kõigile tuttav valdkond) on kergem IT-uuringuid ja rakendusi teha • “Tavalise” bakalaureuse töö asemel rühmatööna tarkvaraprototüüp HTK teadus- ja arendusprojekti juures