Download to read offline
More Related Content
Similar to Digital learning ecosystem
Digital learning ecosystem
- 1. IKT hariduses: OECDtrendid, uuringud, Eesti haridusstrateegia Mart Laanpere TLÜ informaatika instituudi vanemteadur Haridustehnoloogia keskuse juhataja
- 2. Tutvustuseks • TLÜ matemaatika-füüsikaõpetajadiplom ‘89 • Õpetaja, koolijuht, hoolekogu esim. (Kolga Kk) • Tiigrihüppe Harjumaa töörühma liige • Al. 1998: haridustehnoloogia keskuse juhataja, informaatika didaktika õppejõud • RÕK informaatika ainenõukogu juht al. 2000 • Elukestva õppe strateegia 2020 juhtkomitees, vastutan digipöörde-peatüki eest • Teie taust ja senine kogemus kooli IKT arendusega? Ootused koolitusele?
- 3. Küsimus: • Miks peakskool investeerima IKT-sse?
- 4. Milleks on koolilvaja IKT-d? Hawkridge (1990) uuring tõi esile kuus põhjuste gruppi: 1. sotsiaalsed (osalus kaasaegses ühiskonnas) 2. kutsealased (tulevasel tööl vajalikud oskused) 3. pedagoogilised (uued õppemeetodid, vahendid) 4. katalüütilised (kooliuuenduse taganttõukamine) 5. kohaliku IT-tööstuse arendamise huvides 6. kokkuhoid odavama ja tulemuslikuma õpetamise kaudu
- 5. IKT roll koolijuhtimises Õppetöös • Informaatika õppeaine • Läbiv teema Tehnoloogia & innovatsioon • IKT pädevused kooliastme lõpul • IKT kooli õpikeskkonnas: arvutiklass, projektorid, IWB, e-õppeplatvorm • E-õppevara: digiõpikud, Koolielu, Miksike, õpetajate ja õpilaste endi loodud • Kooliraamatukogu Halduses • Õpilaste, õpetajate ja õppetöö register (eKool, EHIS) • Dokumendihaldus, arhiiv • Eelarve ja kuluarvestus • Paljundus ja printimine • Väliskommunikatsioon: koduleht, sotsiaalmeedia • Sisekommunikatsioon: listid, intranet, teated, uudised • Analüütika, kooli arengu planeerimine
- 6. Kooli IKT raamistik RIISTVARAJA VÕRK TARKVARA INFO PÕHI- PROTSESSID ARVUTID, SERVERID, INTERNET, WIFI KONTORI- JA ÕPIITARKVARA, INFOSÜSTEEMID, TEENUSED DOKUMENDID, ÕPPEVARA, ÕPILASED, PERSONAL, RESSURSID … ÕPPETÖÖ KAVANDAMINE JA JUHTIMINE, HALDUS, SISE- JA VÄLISSUHTLUS
- 7. OECD haridustrendid 2010:IKT • Ligipääs arvutile ja internetile: kõikjal, igaühele • IKT kasutamine õpilaste ja õpetajate poolt • Veebisisu plahvatuslik kasv • Osalus sotsiaalvõrgustes • Tark mees taskus: mobiilsete seadmete levik
- 8. Värskeim uuring (EuroopaKomisjon 2013) • Arvutite kogus koolis ei avalda mõju kasutamisaktiivsusele • IKT-d rohkem kui 25% tundides kasutavate õpetajate osakaal pole kasvanud 2006 aastaga võrreldes • IKT rakendamises õppetöös on edukamad need koolid, kus on ette võetud kooli tervikuna haaravad arendusprojektid ja loodud tugisüsteemid (digitally supportive schools) • Kiirelt kasvab mobiilsete (s.h. isiklike) seadmete kasutamine arvutiklasside asemel, projektorite/IWB olemasolu klassides • Õpetajakoolitusel on oluline mõju õpetajate hoiakutele, ka IKT rakendamise intentsiivsusele ja viisidele Survey of Schools: ICT in Edcuation 2013
- 9. Arvutid koolis (EU2013)
- 10. IWB ja dataprojektoridkoolis
- 11.
- 12. Eesti hariduse IKT-edulugu •Tiigrihüppe hiilgeajad jäävad 10 aasta taha • Täna: 99,3% Eesti õpilastest kasutab arvutit (PISA’09); Eesti õpilaste juurdepääs arvutitele ja internetile on hea: 6.koht maailmas • Erandlik: õpilaste juurdepääs internetile ei sõltu eriti pere majanduslikust olukorrast (PISA 2009) • Globe ja eTwinning programmides torkasid Eesti koolid silma suure aktiivsusega • Lilleküla G, Pelgulinna G, Reaalkooli ja GAG’i külastajad kadestavad: Kanada, Belgia, Taani, Taiwani, Itaalia, UK TV saated
- 13. IKT ja kool:külalisabielu? • Okasroosikese hüpotees: eestiaegne matemaatika-õpetaja saaks tänases koolis töötada ilma suurema ettevalmistuseta • Eesti õpetajate arvutikasutus alla EU keskmise • Arvutid on pagendatud arvutiklassi või õpetajalauale, sülearvuteid koolis ei näe, läbikukkunud sülearvuti-projekt 2009 • Süsteemselt rakendavad e-õpet vaid üksikud entusiastidest õpetajad (va.eKool), õpilase jaoks on arvuti enamjaolt mänguasi • Väidan: IKT on põhjalikult muutnud vaid kooli haldust ja sise/väliskommunikatsiooni, aga mitte põhiprotsesse • Süsteemne reform: 1:1 mudel, e-õpik, personaalne õpikeskkond
- 14.
- 15. IKT trendid hariduses:Horizon 2013 • 1 aasta horisont: – Mobiilid õppetöös – Tahvelarvutid, 1:1 arvutikasutus • 2-3 aasta horisont: – Mängupõhine õpe – Personaalsed õpikeskkonnad, õpianalüütika • 4-5 aasta horisont: – Loomulikud kasutajaliidesed, žestjuhtimine – “Asjade internet”
- 16. Sotsiaal-tehnoloogilised üleminekud (Geels 2002) (Geels2002) Tehnoloogiamaastik Sotsio-tehniline režiim / paradigma Nišid Sotsio-tehniline režiim on suhteliselt stabiilne Katsetused ja areng toimub erinevates suundades, uued ideed akumuleeruvad Turg Teadus Poliitika Tehnika Kultuur Uued ideed koonduvad ja moodustavad uue dominandi Uus konfiguratsioon teeb läbimurde, muudab režiimi Uus režiim mõjutab tehn. maastikku Muutused tehn. maastikul survestavad režiimi
- 17. Õpitehnoloogia põlvkonnad Tunnused 1.põlvkond2.põlvkond 3.põlvkond Tarkvara arhitektuur Õpitarkvara Õpihaldussüsteemid Õpi-ökosüsteemid Pedagoogilised lähtekohad Biheiviorism Kognitivism Teadmusloome Sisu, õppematerjalid Integreeritud Lahutatud tarkvarast Dünaamiline, remiksitav Peamised lubavused Drill-harjutused, testid Õppematerjalide jagamine Looming, koostöö Ligipääs Arvutiklass Arvutiklass, arvuti ja internet kodus Igal pool: mobiilne personaalne seade
- 18.
- 19. Elukestva Õppe Strateegia2020 4.Digipööre elukestvas õppes • Digikultuuri integreerimine õppeprotsessi kõigil haridustasemetel ja kõigis õppekavades (õppekavad, kutsestandardid, haridustehnoloogid) • Digitaalne õppevara (autorvahendid, varamud, e- õppekeskkonnad, kvaliteedinõuded, pilootprojektid) • Ligipääs kaasaegsele digitaristule (1:1 mudel, kiire võrk, teenuste ökosüsteem, standardid) • Digipädevused (standardid, koolitused, hindamine)
- 20. 1:1 mudel arvutikasutuses •1 seade 1 õpilase kohta; Seade: personaalne süle- või tahvelarvuti, nutitelefon • Alternatiivid: – Võta Oma Seade Kaasa (VOSK, ing.k.: BYOD) – Kool ostab tahvel- või sülearvutid (nt. ChromeBook) • Tegelikult on tulevikus isegi rohkem kui 1 nutiseade õpilase kohta: kell, prillid, kaart, riided, koolikott • Personaalne õpikeskkond: iga õpilane loob endale ise digitaalse töö- ja õpikeskkonna vastavalt oma huvidele, oskustele, eelistustele • Eeldab muudatusi arhitektuuris, elektrisüsteemis, esitlusvahendites, infosüsteemis, õppevaras
- 21. Kuidas suhtute VOSKmudelisse? Kolm plussi Kolm miinust
- 22. Visioon järgmise põlvkonnadigiõpikust • Uus õpikäsitus: õpik pole sisend õppeprotsessile, vaid selle väljund • DigiÕpik 2.0 koosneks kolmest osast: – Professionaalselt toodetud osa: simulatsioonid, interaktiivsed harjutused, mängud, videod, laborid, eksamid, kontrolltööd – Õpetaja loodud või lisatud osa: töölehed, ülesanded, harjutused – Õpilase omalooming: remiksid, projektid, esiltused, päevikud, prototüübid • DigiÕpik 2.0 tarkvara osas on vajadused järgmised: – Koosvõime raamistik – Autorsüsteem õpetajale, mallid jm. – Repositoorium(id) pilvelahendusena – Agregaator e. mashup-rakendus õpilase tahvelarvutis
- 23. Koolipõhine digipööre • Esimesedkatsetused sülearvuti-klassidega kukkusid läbi (Tiigrihüpe 2009) • On ka häid näiteid: Quest2Learn, Odderi valla koolid Taanis, Tartu Erakooli iPadi-klassid • Plaan: üleminek 1:1 mudelile ja e-õpikutele tervet kooli hõlmava strateegia abil • Samsungi ja TLÜ meeskonnakoolitus pilootkoolidele
- 24. IKT ja uusõpikäsitus • Rooma klubi (1979): innovaatiline õppimine • Õppimise 3 metafoori: õppimine kui omandamine, osalemine või loomine? • Muutus õpikäsituses: IKT kaasabil koostöös teadmusloome, probleem- ja projektõpe, õppimine mängides ja luues • Näide: Quest2Learn kool New Yorkis • Eesti elukestva õppe strateegia: arengu- & koostöökeskne õpikäsitus, teadmusühiskond & innovaatiline majandus, digikultuur haridusruumis • RÕK 2011: IKT, informaatika valikaine ja läbiv teema Tehnoloogia & innovatsioon