Uus õpikäsitus ja nutiseadmed kalssis

1. 
Uuenev õpikäsitus ja nutiseadmed klassis
Digipöörde lähtekohad haridusstrateegia ja RÕK valguses
Mart Laanpere, TLÜ informaatika instituudi vanemteadur, haridustehnoloogia keskuse juhataja

2. Koolirõõmu kadumine
Lahendus 1: uus tehnoloogia klassiruumis (tahvelarvutid,
nutitelefonid, klikkerid, smart-tahvlid)
Lahendus 2: entusiastlik kooliuuendus (õhinapõhine/huvitav
kool, õuesõpe, mängustamine, avastusõpe)

3. Ainult tehnoloogiast ja õhinast ei piisa
 Edukas kooliuuendus vajab kolme teadmistevaldkonna
ühendamist kooli kui terviku mõistmisel ja muutmisel:
KOOL
Tehnoloogia
Pedagoogika
Muutuste juhtimine
M.Fullan (2013) Stratosphere:
Integrating Technology, Pedagogy
and Change Knowledge

4. 21. sajandi koolid: näiteid õnnestumistest
 High Tech High: 11 kooli San Diegos, 3500 õpilast vanuses 5 - 18,
uurimuslik projektõpe, avalikud esitlused, kogukonnatöö
 Örestadi Keskkool Taanis: “pedagoogiline eksperimentaarium”,
koostöö välispartneritega, päevakajalised meediaprojektid
 Lumiar Instituut Brasiilias: ilma õppekavata, iga õpilane valib
veerandis 3-4 projekti, õpetajad nõustavad, hindamismudel
 Matthew Moss Keskkool Inglismaal: projekt “Minu maailm”,
lapsevanemate kaasamine, mitmekesised hindamisviisid
 Big Picture koolid (131 kooli 5 riigis): individuaalne õppekava,
õpipoisiõpe, individuaalne projekt, portfoolio-hindamine
10 Schools for the 21st Century

5. Ülesanne
 Valige oma koolimeeskonnaga neist 10 näidiskoolist
välja 1, mis tundub kõige huvitavam/intrigeerivam
 Mis oleks need 3 asja, mida tahaksite sellest koolist
oma kooli üle võtta?
 Mis oleks kõige keerulisem sellise ülevõtmise
juures?
 Todaysmeet.com/Teistmoodikool

6. Uus õpikäsitus (arusaam õppimisest)
 Reformpedagoogika: Steiner, Montessori, Freinet…
 Rooma Klubi raport “No Limits to Learning”, reprodutseeriv vs
innovaatiline õppimine
 Paavola & Hakkarainen: 3 alternatiivset õpikäsitust
 Õppimine kui omandamine (teadmised, oskused, vilumused)
 Õppimine kui osalemine (praktikakogukonna subkultuuris)
 Õppimine kui teadmuse loomine jagatavate digimaterjalide kujul
 Õppimine digiajastul: lisaks monoloogilisele ja dialoogilisele ka
trialoogiline (Paavola)

7. Vana ja uus pedagoogika
IKT
kasutam
Didaktika,
metoodika
Ainealased teadmised
Aineteadmiste
omandamine
Tulem:
reprodutseeritud
teadmised ja
oskused
VanaUus
Tulem:
sügav ja kestev
mõistmine,
elus
rakendamine
Õpetaja Õpilane
Avastame ja mõtestame aineteadmisi koos
Didaktika,
metoodika
Loo ja rakenda teadmisi
probleemilahendusel
Kõikjaleulatuv tehnoloogia

8. Elukestva õppe strateegia 2014-2020
 1. MUUTUNUD ÕPIKÄSITUS. Iga õppija individuaalset ja sotsiaalset
arengut toetava, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav
õpikäsitus on rakendatud kõigil haridustasemetel ja -liikides.
 2.PÄDEVAD JA MOTIVEERITUD ÕPETAJAD NING KOOLIJUHID.
Õpetaja/õppejõu ja koolijuhi töö hindamine ja tasustamine on
vastavuses nendele ametikohtadele esitatavate nõuete ja töö
tulemuslikkusega.
 3.ELUKESTVA ÕPPE VÕIMALUSTE JA TÖÖMAAILMA VAJADUSTE
VASTAVUS. Kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega ning
tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused ja
karjääriteenused on suurendanud erialase kvalifikatsiooniga
inimeste arvu erinevates vanuserühmades ja Eesti eri regioonides.
 5.VÕRDSED VÕIMALUSED ELUKESTVAKS ÕPPEKS JA ÕPPES OSALUSE
KASV. Kõigile on loodud võrdsed võimalused elukestvaks õppeks.

9. Digipööre elukestva õppe strateegias
4.Digipööre haridusvaldkonnas (teenib eesmärke 1-3 & 5)
 Digikultuuri integreerimine õppeprotsessi kõigil
haridustasemetel ja kõigis õppekavades (õppekavad,
kutsestandardid, haridustehnoloogid)
 Digitaalne õppevara (autorvahendid, varamud, e-
õppekeskkonnad, kvaliteedinõuded, pilootprojektid)
 Ligipääs kaasaegsele digitaristule (1:1 mudel, kiire võrk,
teenuste ökosüsteem, hariduspilv, standardid)
 Digipädevused (pädevusmudelid, koolitused, hindamine)

10. IKT põlvkonnavahetused
PoesKoolis
?

11. Sotsiaal-tehnoloogilised üleminekud
(Geels 2002)(Geels 2002)
Tehnoloogiamaastik
Sotsio-tehniline
režiim /
paradigma
Nišid
Sotsio-tehniline režiim on
suhteliselt stabiilne
Katsetused ja areng toimub erinevates suundades,
uued ideed akumuleeruvad
Turg
Teadus
Poliitika
Tehnika
Kultuur
Uued ideed koonduvad ja
moodustavad uue dominandi
Uus konfiguratsioon teeb läbimurde,
muudab režiimi
Uus režiim mõjutab
tehn. maastikku
Muutused tehn. maastikul
survestavad režiimi

12. Tuleviku klassiruum

13. 1:1 mudel arvutikasutuses
 1 seade 1 õpilase kohta; Seade: personaalne süle- või
tahvelarvuti, nutitelefon
 Alternatiivid:
 Võta Oma Seade Kaasa (VOSK, ing.k.: BYOD)
 Kool ostab tahvel- või sülearvutid (nt. ChromeBook)
 Tegelikult on tulevikus isegi rohkem kui 1 nutiseade õpilase
kohta: kell, prillid, kaart, riided, koolikott
 Personaalne õpikeskkond: iga õpilane loob endale ise digitaalse
töö- ja õpikeskkonna vastavalt oma huvidele, oskustele,
eelistustele
 Eeldab muudatusi arhitektuuris, elektrisüsteemis,
esitlusvahendites, infosüsteemis, õppevaras

14. Tekib rida küsimusi
 Aga eksamid, tasemetööd?
 Ja PISA? Me olime ju tublid, miks lõhkuda tomivat?
 Mis saab koolivahetuse puhul?
 Veel küsimusi?