Protsesside parendamine kasutades Lean Six Sigma’tKaarel Krinal
Lühiülevaade sellest, mis on Lean Six Sigma, kuidas töötab selle parendustsükkel DMAIC ning lühidalt ka sellest, kuidas seda oma organisatsioonis juurutada.
Protsesside parendamine kasutades Lean Six Sigma’tKaarel Krinal
Lühiülevaade sellest, mis on Lean Six Sigma, kuidas töötab selle parendustsükkel DMAIC ning lühidalt ka sellest, kuidas seda oma organisatsioonis juurutada.
2. Internetijaht
Kus saab välismaal õppida haridustehnoloogiks
100% veebipõhiselt?
Leidke vähemalt 5 üldhariduskooli Eestist, kus
töötab haridustehnoloog (lisaks GAG-ile ja
Reaalkoolile)
Kuidas on omavahel seotud European Schoolnet’I
LRE portaal ja Koolielu.ee?
4. Mis on innovatsioon?
Innovatsioon on leiutise, avastuse, uue või
olemasoleva teadmise uudne kasutamine
majanduslikus protsessis.
Innovatsiooni kutsuvad esile ettevõtjad, kes sellisel
moel tõukavad ja tekitavad majanduse arengut
Mis on olnud Eesti kõige edukam innovatsioon?
Teadus -> uus tehnoloogia -> innovatsioon
Näide: Siri
5. Innovatsiooni liigid
Tooteinnovatsioon: toodete, tehnoloogiate või
teenuste väljatöötamine, uuendamine
Protsessiinnovatsioon: uute tootmis-, tarne- ja
müügimeetodite loomine
Organisatsiooniline: uuendused juhtimises ja
töökorralduses
Turundusinnovatsioon: turgude hõivamine ja
laiendamine
10. Loomine on hävitamine
Rakendusviisilt jaguneb innovatsioon veel ka:
järk-järguline e. sujuv innovatsioon
Radikaalne e. hüppeline innovatsioon
Disruptive technology: purustav e. turgurikkuv tehnoloogia
Näide: vinüülplaat > CD > mp3
Koolis: e-kool, e-õpik
Läbiv teema Tehnoloogia ja innovatsioon
11. Digitaalse õpitehnoloogia arengutsüklid
1960: õpitarkvara. Sisu ja tarkvara integreeritud, õpetaja
asendaja, lineaarne disain (esitlus-harjutus-test)
1990: ühesõpe üle võrgu (CSCL). Õppematerjalid pole olulised.
1995: virtuaalsed klassitoad. 3D, tahvli ja pingiridadega
2000: õpihaldussüsteemid (LMS). Sisu lahutamine tarkvarast.
2005: personaalsed õpikeskkonnad (PLE). Remiks-kultuur
2012: uue põlvkonna lahendused tulekul.
12. Sotsiaal-tehnilised üleminekud
Tehnoloogiline maastik
Muutused tehn. maastikul
survestavad režiimi Uus režiim mõjutab
Turg tehn. maastikku
Sotsio-tehniline Teadus
režiim / Poliitika
paradigma Tehnika
Kultuur
Sotsio-tehniline režiim on Uus konfiguratsioon teeb
suhteliselt stabiilne läbimurde, muudab režiimi
Uued ideed koonduvad ja
moodustavad uue dominandi
Nišid
Katsetused ja areng toimub erinevates suundades,
(Geels 2002) uued ideed akumuleeruvad
15. Dialektiline vaade
TEES: peavoolu-lahendused ja lähenemised. E-õppes:
õpihaldussüsteemid (LMS: Moodle, IVA)
ANTITEES: opositsiooniline peavoolule radikaalselt
vastanduv lähenemine. E-õppes: PLE, sotsiaalmeedia
SÜNTEES: uus kvaliteet, uus vaade asjadele, põhineb
nii teesi kui antiteesi parimatel omadustel. E-õppes:
õpi-ökosüsteem.
Turgurikkuv tehnoloogia (iTunes, iPad) on tihtilugu
dialektilise sünteesi näiteks
16. Õpitehnoloogia põlvkonnad
Tunnused 1.põlvkond 2.põlvkond 3.põlvkond
Tarkvara arhitektuur Õpitarkvara Õpihaldussüsteemid Õpi-ökosüsteemid
Pedagoogilised Biheiviorism Kognitivism Teadmusloome
lähtekohad
Sisu, õppematerjalid Integreeritud Lahutatud tarkvarast Dünaamiline,
remiksitav
Peamised lubavused Drill-harjutused, Õppematerjalide Looming, koostöö
testid jagamine
Ligipääs Arvutiklass Arvutiklass, arvuti ja Igal pool: mobiilne
internet kodus personaalne seade
17. Digitaalsed õpisüsteemid: mõistete
korrastamise ja suhestamise katse
Digitaalsed
õpi-
ökosüsteemid
Võrguvälised
Võrgupõhised
õpisüsteemid
õpisüsteemid
Veebipõhised
õpihaldussüsteemid Virtuaalsed
õpikeskkonnad
18. Miks “ökosüsteem” ja mitte “keskkond”?
Õpikeskkond: samuti bioloogiast laenatud metafoor, sobis
industriaalajastu kooli, sisaldab “antut” (mida õpilane ja õpetaja
ei saa muuta)
Ökosüsteem koosneb kahest osast: biootiline
(eluskooslused, liigid) ja abiootiline (elukeskkond:
veestik, mullastik, õhustik, valgus). On isereguleeruv, põhineb
liikide koostööl ja konkurentsil (niššide ja energia nimel).
Nt. Soo kui ökosüsteem
Digitaalne ökosüsteem: omavahel seotud/interaktsioonis
digitaalsed “liigid” (teenused, vahendid, kasutajate kogukonnad)
ja nende keskkond
(kultuur, majandus, institutsioonid, regulatsioonid). Energia =
19. Rogers: innovatsiooni difusioon
Teooria kaks peamist komponenti:
uuenduse omaksvõtu viis etappi ja
inimeste jagunemine uuendusmeelsuse
alusel viide kategooriasse
21. Innovatsiooni juhtimise meetmed
Simulatsioonimäng innovatsiooni difusiooni teemal koolis
Vt. http://www.indiana.edu/~simgame/beta/dsg.html
Tegevused: vestlus, abipalve, pilootprojekt, koolikülastus, trükitud
õppematerjalid, esitlus, demo, töötuba (enda või eksperdi poolt),
ajaleht, administratiivsed meetmed, konfrontatsioon
Võtmeisikud: koolijuht, arvamusliidrid, ainesektsioonide juhid
Diffusioon: lõunalaua-seltskonnad, hobiringid, ainesektsioonid,
töörühmad, sotsiaalvõrgustik
22. Kuus mõttemütsi (E. de Bono)
Arutlege GAG-i poolt väljakuulutatud iPadi-
eksperimendi teostatavuse, kasuteguri,
võimalike ohtude ja juurutamisstsenaariumide
teemal, kasutades kuue mõttemütsi meetodit.
Igaüks peaks sõna võtma vähemalt 3 erineva
mütsiga. Üks rühmaliige juhib arutelu, teine
dokumenteerib
23. Mütside tähendused
Valge müts: objektiivsed/neutraalsed seisukohad, faktid
Must müts: kriitiline lähenemine
Kollane müts: positiivsete külgede esiletoomine
Roheline müts: konstruktiivsed ettepanekud
Punane müts: emotsionaalsed, subjektiivsed seisukohad
Sinine müts: tähele- ja ettepanekud arutelu protsessi kohta