Informaatika
didaktika
2. loeng: Informaatika ja õppekava
Mart Laanpere
Informaatika ainekava
Informaatika ainekava
muutumine Eestis
 Muutuste kolm suunda viimasel
veerandsajandil:
eesmärgid: akad. karjäär ->
igamehe “teine kirjaoskus”
sisu: programmeerimine -> AO
meetodid: loeng+praktikum ->
projektõpe, rühmatöö
Informaatika õppekava
muutustrendid 1986-2011
SISENDI-
PÕHINE
VÄLJUNDi-
PÕHINE
SÕLTUMATU
LÕIMITUD
TEOREETILINE PRAGMAATILINE
1986 1996 2002 2011/2014
Horizon Report 2014
ennustused
 Aasta jooksul:
VOSK (BYOD)
Pilveraalindus (cloud computing)
 2-3 aasta jooksul:
Õpimängud
Õpianalüütika
 4-5 aasta jooksul
Asjade internet
Kantav tehnoloogia
Milliseid muutusi
võib see kaasa
tuua informaatika
ainekavasse
enne järgmise
RÕK ilmumist?
Milliseid muutusi
võib see kaasa
tuua informaatika
ainekavasse
enne järgmise
RÕK ilmumist?
Informaatika teiste riikide
õppekavades
 Akadeemiline (arvutiteadusel põhinev)
või eluline (kontoritööl põhinev) sisu:
Ukraina vs. Itaalia
 Kohustuslik õppeaine või valikaine:
Leedu vs. Läti
 Sisendi- või väljundipõhine ainekava:
Poola vs. Inglismaa
 Eraldi õppeaine või integreeritud:
Ungari vs. Soome
Eraldi õppeaine
Integreeritud teistesse õppeainetesse
Nii seda kui teist
Õppekava ei sea kohustuslikke
õpitulemusi informaatika osas
Andmed puuduvad
Allikas: Eurydice 2004
Informaatika põhikooli õppekavas Informaatika gümnaasiumi õppekavas
Kooliinformaatika trendid
teistes riikides (näiteid)
 Inglismaa: arvutiteadusel põhinev informaatika
tuleb tagasi põhikooli õppekavva 2015,
www.computingatschool.org.uk
 Prantsusmaa: valikkursus “Informatique et
Sciences du Numerique” koolides alates ’12
 Itaalia: ECDL-põhine valikkursus, teadus-
kallakuga lütseumis kohustuslik arvutiteaduslik
 Soome & Rootsi: valikaine üksikuis koolides,
plaanis programmeerimine tagasi tuua kooli ‘16
Vene riiklik haridusstandard: http://www.standart.edu.ru
AO vs. RÕK 2011
 Arutage oma naabriga, millised on AO
õppekava (ecdl.ee) ja RÕK 2011
(oppekava.ee) informaatika
õpiväljundite peamised didaktilised
erinevused (eesmärgid, sisu,
meetodid)
 Postitage oma arutelu tulemused oma
blogisse (piisab kui ühte)
Õppekava definitsioon
 Curriculum: jooksurada
 Õppekava on tegevuskava, mis sisaldab
strateegiaid õpieesmärkide saavutamiseks
(Tyler,Taba)
 Õppetegevuse sisulise, ajalise ja korraldusliku
kujundamise plaan, mis määrab kindlaks läbiviidava
õppe eesmärgid, sealhulgas oodatavad
õpiväljundid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe
alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahu,
luhikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused,̈
spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise
tingimused (Rutiku jt, Primus 2009)
 Franklin Bobbitt (The Curriculum 1918):
 Loobuda teadusdistsipliinide põhistest
õppeainetest
 Õppekava peab aitama ettevalmistada
industriaal-ühiskonnas toimetulevaid kodanikke
 Õppekava peab sisaldama palju
valikuvõimalusi, välja jätta see, mille lapsed
sotsialiseerumise teel omandavad
 Ralph Tyler ja Hilda Taba lõid pärast 2.MS
peavoolu-käsitluse õppekavast ja selle
arendusprotsessist
 Lehrplan vs. Curriculum tüüpi õppekava
Õppekava süsteemne käsitus
Õppekava olekud
Kinnitatud õppekavaKinnitatud õppekava
Toetatud õppekavaToetatud õppekava
Õpetatud õppekavaÕpetatud õppekava
Hinnatud õppekavaHinnatud õppekava
Kavatsuslik õppekava
Ideaal-õppekavaIdeaal-õppekava
Õpitud õppekavaÕpitud õppekava
VariõppekavaVariõppekava
Õppekava arendusmudelid
 Kolm lähenemist õppekava arendamisele
(Marsh & Willis 1993):
 Ratsionaalne-lineaarne (“Inseneri mudel”):
eksperdid sõnastavad õppekava eesmärgid,
sisu, järjestuse ja hindamismeetodid
 Demokraatlik (“Poliitiku mudel”): “alt-üles”
demokraatlik protsess, laiapõhjaline konsensus
 Loominguline (“Kunstniku mudel”): õppekava
kui kogenud kunstniku komplekt tehnikaid ja
töövahendeid, õppekava võib valmida ka
pärast õppeprotsessi
Informaatika ainekava koolis
 Kooli õppekava koostatakse õpetajate
meeskonnatöös riikliku raamkava alusel
 Kooli õppekaval on oma üldosa ja
ainekavad, milles määratletakse
klasside kaupa iga õppeaine eesmärgid,
õppetegevus ja -sisu, oodatavad
õpitulemused, õppemeetodid ja
õppekirjandus, lõiming ja läbivad
teemad, hindamiskriteeriumid
 Ainekava alusel koostab õpetaja endale
igal aastal kalendaarse tööplaani
Ainekava hindamise
kriteeriumid
 Eesmärgid: seotud RÕKi ja kooli ÕK-ga
 Õpitulemused: mõõdetavad, tegevuslikud
 Õppesisu: eakohane, vastab RÕK’le
 Õpitegevused: mitmekesised, motiv.
 Õppemeetodid: sobivad, mitmekesised
 Õppekirjandus: piisav, eakohane
 Hindamisviisid: kooskõlas eelnevaga
 Lõiming, läbivad teemad: kaetud
Ülesanne
 Leidke Internetist näiteid informaatika
ainekavadest ja võrrelge neid
eesmärgipüstituse, sisu,
õppemeetodite ja formaadi osas,
lähtudes eelmisel slaidil toodud
kriteeriumidest

Informaatika didaktika 2.loeng: informaatika ainekava

  • 1.
  • 2.
  • 3.
    Informaatika ainekava muutumine Eestis Muutuste kolm suunda viimasel veerandsajandil: eesmärgid: akad. karjäär -> igamehe “teine kirjaoskus” sisu: programmeerimine -> AO meetodid: loeng+praktikum -> projektõpe, rühmatöö
  • 4.
  • 5.
    Horizon Report 2014 ennustused Aasta jooksul: VOSK (BYOD) Pilveraalindus (cloud computing)  2-3 aasta jooksul: Õpimängud Õpianalüütika  4-5 aasta jooksul Asjade internet Kantav tehnoloogia Milliseid muutusi võib see kaasa tuua informaatika ainekavasse enne järgmise RÕK ilmumist? Milliseid muutusi võib see kaasa tuua informaatika ainekavasse enne järgmise RÕK ilmumist?
  • 6.
    Informaatika teiste riikide õppekavades Akadeemiline (arvutiteadusel põhinev) või eluline (kontoritööl põhinev) sisu: Ukraina vs. Itaalia  Kohustuslik õppeaine või valikaine: Leedu vs. Läti  Sisendi- või väljundipõhine ainekava: Poola vs. Inglismaa  Eraldi õppeaine või integreeritud: Ungari vs. Soome
  • 7.
    Eraldi õppeaine Integreeritud teistesseõppeainetesse Nii seda kui teist Õppekava ei sea kohustuslikke õpitulemusi informaatika osas Andmed puuduvad Allikas: Eurydice 2004 Informaatika põhikooli õppekavas Informaatika gümnaasiumi õppekavas
  • 8.
    Kooliinformaatika trendid teistes riikides(näiteid)  Inglismaa: arvutiteadusel põhinev informaatika tuleb tagasi põhikooli õppekavva 2015, www.computingatschool.org.uk  Prantsusmaa: valikkursus “Informatique et Sciences du Numerique” koolides alates ’12  Itaalia: ECDL-põhine valikkursus, teadus- kallakuga lütseumis kohustuslik arvutiteaduslik  Soome & Rootsi: valikaine üksikuis koolides, plaanis programmeerimine tagasi tuua kooli ‘16
  • 9.
    Vene riiklik haridusstandard:http://www.standart.edu.ru
  • 10.
    AO vs. RÕK2011  Arutage oma naabriga, millised on AO õppekava (ecdl.ee) ja RÕK 2011 (oppekava.ee) informaatika õpiväljundite peamised didaktilised erinevused (eesmärgid, sisu, meetodid)  Postitage oma arutelu tulemused oma blogisse (piisab kui ühte)
  • 11.
    Õppekava definitsioon  Curriculum:jooksurada  Õppekava on tegevuskava, mis sisaldab strateegiaid õpieesmärkide saavutamiseks (Tyler,Taba)  Õppetegevuse sisulise, ajalise ja korraldusliku kujundamise plaan, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, sealhulgas oodatavad õpiväljundid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahu, luhikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused,̈ spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused (Rutiku jt, Primus 2009)
  • 12.
     Franklin Bobbitt(The Curriculum 1918):  Loobuda teadusdistsipliinide põhistest õppeainetest  Õppekava peab aitama ettevalmistada industriaal-ühiskonnas toimetulevaid kodanikke  Õppekava peab sisaldama palju valikuvõimalusi, välja jätta see, mille lapsed sotsialiseerumise teel omandavad  Ralph Tyler ja Hilda Taba lõid pärast 2.MS peavoolu-käsitluse õppekavast ja selle arendusprotsessist  Lehrplan vs. Curriculum tüüpi õppekava Õppekava süsteemne käsitus
  • 13.
    Õppekava olekud Kinnitatud õppekavaKinnitatudõppekava Toetatud õppekavaToetatud õppekava Õpetatud õppekavaÕpetatud õppekava Hinnatud õppekavaHinnatud õppekava Kavatsuslik õppekava Ideaal-õppekavaIdeaal-õppekava Õpitud õppekavaÕpitud õppekava VariõppekavaVariõppekava
  • 14.
    Õppekava arendusmudelid  Kolmlähenemist õppekava arendamisele (Marsh & Willis 1993):  Ratsionaalne-lineaarne (“Inseneri mudel”): eksperdid sõnastavad õppekava eesmärgid, sisu, järjestuse ja hindamismeetodid  Demokraatlik (“Poliitiku mudel”): “alt-üles” demokraatlik protsess, laiapõhjaline konsensus  Loominguline (“Kunstniku mudel”): õppekava kui kogenud kunstniku komplekt tehnikaid ja töövahendeid, õppekava võib valmida ka pärast õppeprotsessi
  • 15.
    Informaatika ainekava koolis Kooli õppekava koostatakse õpetajate meeskonnatöös riikliku raamkava alusel  Kooli õppekaval on oma üldosa ja ainekavad, milles määratletakse klasside kaupa iga õppeaine eesmärgid, õppetegevus ja -sisu, oodatavad õpitulemused, õppemeetodid ja õppekirjandus, lõiming ja läbivad teemad, hindamiskriteeriumid  Ainekava alusel koostab õpetaja endale igal aastal kalendaarse tööplaani
  • 16.
    Ainekava hindamise kriteeriumid  Eesmärgid:seotud RÕKi ja kooli ÕK-ga  Õpitulemused: mõõdetavad, tegevuslikud  Õppesisu: eakohane, vastab RÕK’le  Õpitegevused: mitmekesised, motiv.  Õppemeetodid: sobivad, mitmekesised  Õppekirjandus: piisav, eakohane  Hindamisviisid: kooskõlas eelnevaga  Lõiming, läbivad teemad: kaetud
  • 17.
    Ülesanne  Leidke Internetistnäiteid informaatika ainekavadest ja võrrelge neid eesmärgipüstituse, sisu, õppemeetodite ja formaadi osas, lähtudes eelmisel slaidil toodud kriteeriumidest