1. 
Õppimine ja õpetamine digiajastul
Mart Laanpere, TLÜ IFI teadur, haridustehnoloogia keskuse juhataja

2. Mis on e-õpe?
 Termini “e-learning” võttis 1998 kasutusele juhtimiskonsultant
ja interneti-aktivist Jay Cross aastal 1998
 Metafoor, mis tugines kinnistunud mõistetele nagu e-post, e-äri
 Poliitikud korjasid e-õppe mõiste kiirelt üles
 Eesti e-õppe definitsioon on lähemal ingliskeelsele mõistele
blended learning (veebipõhist ja traditsioonilist õpet sulandav
õppevorm)
 Eesmärk: “e” ärakaotamine, e-õppe muutmine normaalseks
õppetöö osaks

3. E-õppe definitsioon Eestis
 E-õpe on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kaasabil
toimuv õppetegevus, mis leiab aset nii klassiruumis kui ka
väljaspool klassiruumi või ametlikku õppetundi. E-õppe
läbiviimiseks kasutatakse IKT vahendeid (arvuti, projektor jne),
internetti, digitaalseid õppematerjale, veebipõhiseid
õpikeskkondi jms eesmärgiga tõsta õppe kvaliteeti ja
efektiivsust tänu paremale juurdepääsule informatsioonile ja
teenustele, paindlikumatele õppeviisidele, tõhusamale
koostööle õppijate vahel ja uutele õpetamismeetoditele.
(Õppiv Tiiger 2006-9)

4. E-õpe täna Eestis
 E-õppekeskkonnad: VIKO, IVA, Moodle, blogid
 E-õppematerjalid
 EITSA repositoorium: www.e-ope.ee
 Tiigrihüppe portaal www.koolielu.ee
 Koostamine: LeMill.net, eXe,
 Õpetajakoolitus: koolitused.e-ope.ee
 Koostöö: konsortsiumid E-kutsekool, E-ülikool
 Teadusuuringud: TLÜ Haridustehnoloogia keskus

5. E-õppe genealoogia
1880 Kaugõpe Posti teel
1920 Kaugõpe Raadio vahendusel
Avatud
1960 Avatud õpe Programmõpe õpimasinad
ülikoolid
Arvutipõhine õpe CBL
1970
Arvuti kaasabil CAL
1980 õppimine multimeedia
1990 Kaugkoolitus Video, audio Arvuti toel CSCL
ühesõpe
2000 E-õpe Veebipõhine õpikeskkond
2010 E-õpe 2.0

6. Digiajastu: mis ja miks?
 E-õppest kujunes 2002-2012 poolkinnine “salaselts”
 E-õppe asemel tuleks täna rääkida õppimisest ja
õpetamisest digiajastul
 Digiajastu: mitte teaduslik termin (nagu näiteks
infoühiskond või võrguühiskond), vaid metafoor,
millega tähistame tänapäevast digitaalsetest
töövahenditest ja meediast rikastatud
elukeskkonda
 Õppimine ja õpetamine digiajastul: e-õppe
järgmine etapp, milles “e” on ära kadunud,

7. Tahvelarvuti kõnetab meediat
 … rohkem kui muud haridusteemad
 Tartu Erakool: klassitäis iPad tahvelarvuteid
 GAG: lapsevanemad ostku iPadid (BYOD)
 iPad ilma õppekavale vastava sisuta pole mõistlik
lahendus: vaja e-õpikuid
 Mis on e-õpik: PDF fail, veebikeskkond,
mobiilirakendus?
 Eeldab personaalset õpikeskkonda

8. Arvuti koolis: visiitabielu
 Seymour Papert: arvuti õppetöös kui
reaktiivmootor voorimehe troska küljes
 Arvuti on külaline kooli õpikeskkonnas: pagendatud
arvutiklassi, igapäevaselt/süsteemselt kasutusel
üksnes administratiivseteks tegevusteks
 Õpilase jaoks on arvuti eelkõige mänguasi või
suhtluskanal
 Tahvelarvuti: turgurikkuv tehnoloogia, mis
ennustab/sihib süsteemset kultuurikatkestust
hariduses

9. Tehnoloogiamaastiku trendid
 Inimesele lähemale: laualt taskusse
 Audiovisuaalsemaks: Skype, Siri
 Personaalsemaks: mobiiltelefonid, blogid, Twitter
 Sotsiaalsemaks: blogid, Twitter, Facebook
 Võhikule mõistetavamaks: puuteekraan
 Horizon raport 2012-2016: m-õpe, e-õpikud,
laiendatud tegelikkus, mängupõhine õpe,
žestjuhtimine, õpianalüütika

10. Uued õppimisteooriad
 Paavola, Hakkarainen jt: õppimise kolm metafoori:
 Õppimine kui omandamine (anuma täitmine)
 Õppimine kui osalemine (õpipoiss, sell, meister)
 Õppimine kui loomine (teadmusobjektid)
 Teadmusloome (Bereiter & Scardamalia): õppimine
arvamus- ja disainirežiimis, väljundiks digitaalsed
teadmusobjektid
 Konnektivism (Siemens): õppimine on ühenduste
loomine teabeallikate vahel; teadmised ei paikne
üksnes õppija teadvuses, vaid ka seadmetes

11. Pöörame püramiidi pea peale
 Jaga
 Loo
 Tarbi

12. Varasemad muutused õpikeskkonnas
 2400 aastat tagasi: õpikuvastane Socrates
 500 aastat tagasi: karjapoisi, sepaselli, noviitsi,
parunitütre õpikeskkond
 150 aastat tagasi: külakooli õpikeskkond
 100 aastat tagasi: õpikeskkond ratsionaliseeritakse
tehaste eeskujul
 10 aastat tagasi: virtuaalne õpikeskkond

13. Õpitehnoloogia põlvkonnad
Tunnused 1.põlvkond 2.põlvkond 3.põlvkond
Tarkvara arhitektuur Õpitarkvara Õpihaldussüsteemid Õpi-ökosüsteemid
Pedagoogilised Biheiviorism Kognitivism Teadmusloome
lähtekohad
Sisu, õppematerjalid Integreeritud Lahutatud tarkvarast Dünaamiline,
remiksitav
Peamised lubavused Drill-harjutused, Õppematerjalide Looming, koostöö
testid jagamine
Ligipääs Arvutiklass Arvutiklass, arvuti ja Igal pool: mobiilne
internet kodus personaalne seade

14. Miks “ökosüsteem” ja mitte “keskkond”?
 Õpikeskkond: samuti bioloogiast laenatud metafoor, sobis
industriaalajastu kooli, sisaldab “antut” (mida õpilane ja õpetaja
ei saa muuta)
 Ökosüsteem koosneb kahest osast: biootiline (eluskooslused,
liigid) ja abiootiline (elukeskkond: veestik, mullastik, õhustik,
valgus). On isereguleeruv, põhineb liikide koostööl ja
konkurentsil (niššide ja energia nimel).
Nt. Soo kui ökosüsteem
 Digitaalne ökosüsteem: omavahel seotud/interaktsioonis
digitaalsed “liigid” (teenused, vahendid, kasutajate
kogukonnad) ja nende keskkond (kultuur, majandus,
institutsioonid, regulatsioonid). Energia = tähelepanu, aeg

15. Dippler: digitaalne õpi-ökosüsteem
NB! Dipplerisse ei saa
õppematerjale laadida

16.  Loodud õppimiseks ja õpetamiseks
 Meta-andmed: pealkiri, autor, tüüp, aine, valdkond, teema,
sihtrühm, formaat, raskusaste, märksõnad…
Õpiobjekti tunnused:
•Taaskasutatavus
•Granulaarsus
•Kestvus
•Käideldavus
•Kohandatavus
•Koosvõime
• Näide: koolielu.ee

17.  Meedium/infokandja on sama (paber, köide)
 Formaat on sama
 Ärimudel on sama
 Üksnes “žanrilised” erinevused, kitsas sihtrühm ja
spetsiifiline kasutamise kontekst

18.  trükkimiseks loodud, väljatrükkimata jäetud PDF-fail?
 suvaline digitaalses formaadis raamatumahus tekst (Gutenbergi
txt, blogi, veebileht)?
 multimeedia-fail
 Iga fail, mida e-luger“süüa oskab?
 erinevatel digitaalsetel platvormidel (arvuti, mobiil, tahvel)
lugemiseks disainitud mahukam tekst spetsiaalses formaadis
(ePub, mob)?
 Põhijooned: monoliitsus, jaemüük lõpptarbijale

19.  Väidan, et e-õpik erineb tulevikus oluliselt tüüpilisest e-
raamatust mitmes punktis:
 Meedium/infokandja (SchoolBook: kooli-sülearvuti Cory
Doctorow’ raamatus “Little Brother”)
 Formaat: LEGO-taoline andmebaas õpiobjektidest, mis on
rikkalikult meta-andmetega varustatud
 Ärimudel: ei müüda lõpptarbijale ühe õpiku haaval
 Žanrilised erinevused ja rakendamise kontekst
 Valmib kursuse lõpuks, on personaliseeritav, nii õpetaja kui
õppija enese poolt laiendatav ja kohandatav

20.  Kuna e-õpik on suur õpiobjekt, siis:
 Taaskasutatavus
 Granulaarsus
 Kestvus
 Käideldavus (s.h. ligipääsu reguleerimine)
 Kohandatavus, s.h. personaliseeritavus
 Koosvõime (nt. õpihaldussüsteemidega)
 Spetsiifilised alam-formaadid (nt. testid)
 Teistsugune turg (hulgimüük andmebaaside kaudu)

21.  E-raamatu jälgedes: Apple iBook Author, igaüks on
autor, õpikute müük lõpptarbijale spetsiaalse
e-turu kaudu, staatiline õpik koos dünaamilise
lisamaterjaliga
 E-teaduskirjanduse jälgedes: vahendusfirmad,
juurdepääsu piiramine, range intellektuaalomandi
kaitse (tehniline ja juriidiline)
 Oma rada pidi: riiklikud ja kirjastuste
repositooriumid, erinevad “teenusepaketid”, nii
ranged kui ka paindlikud litsentsid

22.  Õpiobjektid, metaandmed, standardid,
repositoorium, kvaliteet (Koolielu.ee)
 Standardiseeritud sisupaketid: IMS Content
Packaging, SCORM, Common Cartridge
 iCoper projekt: kursuse“e-õpiku” automaatne
kompileerimine pädevustest/õpiväljunditest
lähtudes
 Siiani lahenduseta probleemid: e-õpiku ärimudel,
formaadid, meedium, riistvara

23.  E-õppe asemel räägime nüüd õppimisest digiajastul
 Lähema 10-15 aasta jooksul algab sotsio-tehniline üleminek
3.põlvkonna õpitehnoloogia süsteemidele (digitaalsed õpi-
ökosüsteemid, personaalne õpikeskkond)
 Süle/tahvelarvutid ja e-õpikud asendavad koolikoti ja õpikud,
tekitades kultuurikatkestuse: mitmed enesestmõistetavused
(tund, aine, loeng) kaovad ajalukku
 Sellel on nii head kui halvad küljed, nagu ka tööstus-
revolutsioonil, transpordivõrgul, kosmosevallutustel
 Mõnda aega saab kool seda ilmselt veel ignoreerida, aga mitte

24.  Digikultuuri pole mõistlik ei ülistada ega demoniseerida, see jõuab
ükskord kooli niikuinii ja toob kaasa kultuurikatkestuse,
õpikeskkonna radikaalse muutuse
 Sotsio-tehnilise süsteemi üleminek toimub tehnoloogilise režiimi
murranguna, õpitehnoloogia 3.põlvkond võtab juba kuju
 Üks uue ajastu personaalse õpikeskkonna nurgakive on
e-õpik, mis moodustab olulise osa tuleviku digitaalsest õpi-
ökosüsteemist ja toetub “uuele pedagoogikale”
(teadmusloome, enesejuhitav õppimine, võrgustikud)
 Lahendustest ollakse veel kaugel e-õpiku ärimudelite, formaatide,
levitusmehanismide, intellektuaalomandi kaitse ja
riistvaralahenduste ning õpi-ökosüsteemide analüütika ja
privaatsuskaitse osas

25. Mõned õigused kaitstud
 See esitlus on avaldatud Creative Commons
‘Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel’
3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga
tutvumiseks külastage aadressi
http://creativecommons.org/licenses/by-
sa/3.0/ee/
 Esitluses kasutatud fotod on pärit Flickr.com
kasutajatelt Brad Flickinger