21. sajandi kool: personaalne       
õpikeskkond, e-õpik ja teadmusloome
Mart Laanpere, TLÜ IFI teadur, haridustehnoloogia keskuse juhataja
Arvuti koolis: visiitabielu

 Seymour Papert: arvuti õppetöös kui
   reaktiivmootor voorimehe troska küljes
 Arvuti on külaline kooli õpikeskkonnas: pagendatud
   arvutiklassi, igapäevaselt/süsteemselt kasutusel
   üksnes administratiivseteks tegevusteks
 Õpilase jaoks on arvuti eelkõige mänguasi või
   suhtluskanal
 iPad: turgurikkuv tehnoloogia
Sotsiaal-tehnilised üleminekud




(Geels 2002)
Uued õppimisteooriad

 Paavola, Hakkarainen jt: õppimise kolm metafoori:
    Õppimine kui omandamine (anuma täitmine)
    Õppimine kui osalemine (õpipoiss, sell, meister)
    Õppimine kui loomine (teadmusobjektid)

 Teadmusloome (Bereiter & Scardamalia): õppimine
   arvamus- ja disainirežiimis, väljundiks digitaalsed
   teadmusobjektid
 Konnektivism (Siemens): õppimine on ühenduste
   loomine teabeallikate vahel; teadmised ei paikne
   üksnes õppija teadvuses, vaid ka seadmetes
Õpitehnoloogia põlvkonnad

Tunnused               1.põlvkond          2.põlvkond               3.põlvkond

Tarkvara arhitektuur   Õpitarkvara         Õpihaldussüsteemid       Õpi-ökosüsteemid

Pedagoogilised         Biheiviorism        Kognitivism              Teadmusloome
lähtekohad
Sisu, õppematerjalid   Integreeritud       Lahutatud tarkvarast Dünaamiline,
                                                                remiksitav
Peamised lubavused     Drill-harjutused,   Õppematerjalide          Looming, koostöö
                       testid              jagamine
Ligipääs               Arvutiklass         Arvutiklass, arvuti ja   Igal pool: mobiilne
                                           internet kodus           personaalne seade
Dippler: digitaalne õpi-ökosüsteem




     NB! Dipplerisse ei saa
     õppematerjale laadida
 Pedagoogiline otstarve: rakendatavus õppetöös

 Meta-andmed: pealkiri, autor, tüüp, aine,
   valdkond, teema, sihtrühm, formaat,
   raskusaste, märksõnad…
                               Õpiobjekti tunnused:
                               •Taaskasutatavus
                               •Granulaarsus
                               •Kestvus
                               •Käideldavus
                               •Kohandatavus
                               •Koosvõime
 Meedium/infokandja on sama (paber, köide)

 Formaat on sama

 Ärimudel on sama

 Üksnes “žanrilised” erinevused, kitsas sihtrühm ja
   spetsiifiline kasutamise kontekst
 trükkimiseks loodud, väljatrükkimata jäetud PDF-fail?

 suvaline digitaalses formaadis raamatumahus tekst
   (Gutenbergi txt, blogi, veebileht)?
 multimeedia-fail

 Iga fail, mida e-luger“süüa oskab?

 erinevatel digitaalsetel platvormidel (arvuti, mobiil,
   tahvel) lugemiseks disainitud mahukam tekst
   spetsiaalses formaadis (ePub, mob)?
 Põhijooned: monoliitsus, jaemüük lõpptarbijale
 Väidan, et e-õpik erineb tulevikus oluliselt tüüpilisest
   e-raamatust mitmes punktis:
    Meedium/infokandja (SchoolBook: kooli-sülearvuti
       Cory Doctorow’ raamatus “Little Brother”)
      Formaat: LEGO-taoline andmebaas õpiobjektidest, mis
       on rikkalikult meta-andmetega varustatud
      Ärimudel: ei müüda ühe õpiku haaval
      Žanrilised erinevused ja rakendamise kontekst
      Valmib kursuse lõpuks, on personaliseeritav, nii
       õpetaja kui õppija enese poolt laiendatav ja
       kohandatav
 Kuna e-õpik on suur õpiobjekt, siis:
    Taaskasutatavus
    Granulaarsus
    Kestvus
    Käideldavus (s.h. ligipääsu reguleerimine)
    Kohandatavus, s.h. personaliseeritavus
    Koosvõime (nt. õpihaldussüsteemidega)

 Spetsiifilised alam-formaadid (nt. testid)

 Teistsugune turg (hulgimüük)
 E-raamatu jälgedes: Apple iBook Author, igaüks on
   autor, õpikute müük spetsiaalse turu kaudu,
   staatiline õpik koos dünaamilise lisamaterjaliga
 E-teaduskirjanduse jälgedes: vahendusfirmad,
   juurdepääsu piiramine, range intellektuaalomandi
   kaitse
 Oma rada pidi: riiklikud ja kirjastuste
   repositooriumid, erinevad “paketid”, paindlikud
   litsentsid
 Õpiobjektid, metaandmed, standardid,
  repositoorium (Koolielu.ee)
 Standardiseeritud sisupaketid: IMS Content
  Packaging, SCORM, Common Cartridge
 iCoper: kursuse“e-õpiku” kompileerimine
  pädevustest/õpiväljunditest lähtudes (IMS
  LD)
 Lahendamata: ärimudel, formaadid,
  meedium, riistvara
 E-õpik on tulevikus tõenäoliselt oluliselt rohkem erinev
   tüüpilisest e-raamatust, võrreldes erinevusega tänaste
   õpikute ja raamatute vahel
 E-õpikud moodustavad olulise osa tuleviku digitaalsest
   õpi-ökosüsteemist, toetuvad “uuele pedagoogikale”,
   toetavad teadmusloomet
 Hetkel on veel lahti mitmed erinevad arengustsenaariumid

 Hea eeltöö on tehtud tehniliste sptsifikatsioonide
   loomisega, kasutajamudelitega, soovitussüsteemidega
 Lahendustest ollakse veel kaugel e-õpiku ärimudelite,
   formaatide, levitusmehanismide, intellektuaalomandi
   kaitse ja riistvaralahenduste osas
Mõned õigused kaitstud

 See esitlus on avaldatud Creative Commons
   ‘Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel’
   3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga
   tutvumiseks külastage aadressi
   http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
 Esitluses kasutatud fotod on pärit Flickr.com
   kasutajatelt Brad Flickinger (klassipilt) ja Uilton
   Dutra (pissuaar)

21.sajandi õpikeskkond

  • 1.
    21. sajandi kool:personaalne  õpikeskkond, e-õpik ja teadmusloome Mart Laanpere, TLÜ IFI teadur, haridustehnoloogia keskuse juhataja
  • 2.
    Arvuti koolis: visiitabielu Seymour Papert: arvuti õppetöös kui reaktiivmootor voorimehe troska küljes  Arvuti on külaline kooli õpikeskkonnas: pagendatud arvutiklassi, igapäevaselt/süsteemselt kasutusel üksnes administratiivseteks tegevusteks  Õpilase jaoks on arvuti eelkõige mänguasi või suhtluskanal  iPad: turgurikkuv tehnoloogia
  • 3.
  • 4.
    Uued õppimisteooriad  Paavola,Hakkarainen jt: õppimise kolm metafoori:  Õppimine kui omandamine (anuma täitmine)  Õppimine kui osalemine (õpipoiss, sell, meister)  Õppimine kui loomine (teadmusobjektid)  Teadmusloome (Bereiter & Scardamalia): õppimine arvamus- ja disainirežiimis, väljundiks digitaalsed teadmusobjektid  Konnektivism (Siemens): õppimine on ühenduste loomine teabeallikate vahel; teadmised ei paikne üksnes õppija teadvuses, vaid ka seadmetes
  • 5.
    Õpitehnoloogia põlvkonnad Tunnused 1.põlvkond 2.põlvkond 3.põlvkond Tarkvara arhitektuur Õpitarkvara Õpihaldussüsteemid Õpi-ökosüsteemid Pedagoogilised Biheiviorism Kognitivism Teadmusloome lähtekohad Sisu, õppematerjalid Integreeritud Lahutatud tarkvarast Dünaamiline, remiksitav Peamised lubavused Drill-harjutused, Õppematerjalide Looming, koostöö testid jagamine Ligipääs Arvutiklass Arvutiklass, arvuti ja Igal pool: mobiilne internet kodus personaalne seade
  • 6.
    Dippler: digitaalne õpi-ökosüsteem NB! Dipplerisse ei saa õppematerjale laadida
  • 7.
     Pedagoogiline otstarve:rakendatavus õppetöös  Meta-andmed: pealkiri, autor, tüüp, aine, valdkond, teema, sihtrühm, formaat, raskusaste, märksõnad… Õpiobjekti tunnused: •Taaskasutatavus •Granulaarsus •Kestvus •Käideldavus •Kohandatavus •Koosvõime
  • 9.
     Meedium/infokandja onsama (paber, köide)  Formaat on sama  Ärimudel on sama  Üksnes “žanrilised” erinevused, kitsas sihtrühm ja spetsiifiline kasutamise kontekst
  • 10.
     trükkimiseks loodud,väljatrükkimata jäetud PDF-fail?  suvaline digitaalses formaadis raamatumahus tekst (Gutenbergi txt, blogi, veebileht)?  multimeedia-fail  Iga fail, mida e-luger“süüa oskab?  erinevatel digitaalsetel platvormidel (arvuti, mobiil, tahvel) lugemiseks disainitud mahukam tekst spetsiaalses formaadis (ePub, mob)?  Põhijooned: monoliitsus, jaemüük lõpptarbijale
  • 11.
     Väidan, ete-õpik erineb tulevikus oluliselt tüüpilisest e-raamatust mitmes punktis:  Meedium/infokandja (SchoolBook: kooli-sülearvuti Cory Doctorow’ raamatus “Little Brother”)  Formaat: LEGO-taoline andmebaas õpiobjektidest, mis on rikkalikult meta-andmetega varustatud  Ärimudel: ei müüda ühe õpiku haaval  Žanrilised erinevused ja rakendamise kontekst  Valmib kursuse lõpuks, on personaliseeritav, nii õpetaja kui õppija enese poolt laiendatav ja kohandatav
  • 12.
     Kuna e-õpikon suur õpiobjekt, siis:  Taaskasutatavus  Granulaarsus  Kestvus  Käideldavus (s.h. ligipääsu reguleerimine)  Kohandatavus, s.h. personaliseeritavus  Koosvõime (nt. õpihaldussüsteemidega)  Spetsiifilised alam-formaadid (nt. testid)  Teistsugune turg (hulgimüük)
  • 13.
     E-raamatu jälgedes:Apple iBook Author, igaüks on autor, õpikute müük spetsiaalse turu kaudu, staatiline õpik koos dünaamilise lisamaterjaliga  E-teaduskirjanduse jälgedes: vahendusfirmad, juurdepääsu piiramine, range intellektuaalomandi kaitse  Oma rada pidi: riiklikud ja kirjastuste repositooriumid, erinevad “paketid”, paindlikud litsentsid
  • 14.
     Õpiobjektid, metaandmed,standardid, repositoorium (Koolielu.ee)  Standardiseeritud sisupaketid: IMS Content Packaging, SCORM, Common Cartridge  iCoper: kursuse“e-õpiku” kompileerimine pädevustest/õpiväljunditest lähtudes (IMS LD)  Lahendamata: ärimudel, formaadid, meedium, riistvara
  • 15.
     E-õpik ontulevikus tõenäoliselt oluliselt rohkem erinev tüüpilisest e-raamatust, võrreldes erinevusega tänaste õpikute ja raamatute vahel  E-õpikud moodustavad olulise osa tuleviku digitaalsest õpi-ökosüsteemist, toetuvad “uuele pedagoogikale”, toetavad teadmusloomet  Hetkel on veel lahti mitmed erinevad arengustsenaariumid  Hea eeltöö on tehtud tehniliste sptsifikatsioonide loomisega, kasutajamudelitega, soovitussüsteemidega  Lahendustest ollakse veel kaugel e-õpiku ärimudelite, formaatide, levitusmehanismide, intellektuaalomandi kaitse ja riistvaralahenduste osas
  • 16.
    Mõned õigused kaitstud See esitlus on avaldatud Creative Commons ‘Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel’ 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/  Esitluses kasutatud fotod on pärit Flickr.com kasutajatelt Brad Flickinger (klassipilt) ja Uilton Dutra (pissuaar)