Ettekanne Tallinna informaatikaõpetajate ainesektsioonis Ristiku Pk 9.nov

1. Digipädevuste tasemetööst
Mart Laanpere
Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia vanemteadur

2. HTM hange
• “Digipädevuse elektrooniliste
hindamisvahendite ja -metoodika
väljatöötamine põhikooli ja gümnaasiumi
lõpuklassidele”
• TÜ ja TLÜ ühispakkumine võitis hanke
veebruaris 2016, leping sõlmiti märtsis
• Piloot-tasemetöö 2016 sügisel, 50 kooliga
tasemetöö veebruaris, tulemused juuniks
• Paralleelselt käib ATS projekti raames loodud
digipädevuste testi katsetamine

3. Rakendusuuringu ülesehitus
• Kaks uurimisrühma, kummalgi oma
lähenemine, lõpuks “keskpõrandale kokku”:
– Tartu Ülikool (M.Mäeots): induktiivne/kirjeldav alt-
üles lähenemine, parimate praktikate kogumine ja
analüüs
– Tallinna Ülikool (M.Laanpere): deduktiivne ülalt-alla
lähenemine, uue hindamisraamistiku arendamine

4. Digipädevuse mõiste
• Kolm konkureerivat tõlgendust
digipädevus(t)ele:
– Süstemaatiliselt (õppeainena) korrastatud erialaste
teadmiste kogum, mis põhineb arvutiteadusel
(computational thinking)
– Universaalsete arvutikasutusoskuste kogum, mida
on vaja enamikul töökohtadest (ECDL)
– Üldpädevus, mis on pigem seotud “õppima
õppimisega” kaasaegses õpikeskkonnas
• DigComp lähtub teisest, Eesti riiklik õppekava
kombineeri teist ja kolmandat

5. Tagasivaade IKT-pädevuse õpetamisele
ja hindamisele Eestis
• 1986: Teoreetiline arvutiõpetus kohustuliku õppe-
ainena, oli tõlkeõpik, aga puudus riiklik eksam
• 1996: Informaatika valikainena ja IKT läbiva teemana,
universaalse kontoritööks vajalike
arvutikäsitsemisoskuste õpetamine, puudus nii õpik
kui eksam
• 2000: IKT ja meedia kui läbiv teema, 11 IKT pädevust
koolielu kontekstis, katseline tasemetöö
• 2011: informaatika valikainena ja digipädevus
üldpädevusena, läbivad teemad Tehnoloogia &
innovatsioon ja Teabekeskkond

6. Teoreetilised lähtealused
• Evidence-Centered Assessment Design (ECD) on
lähenemine õpitulemuste hindamisele, mis
määratleb hinnangu argumendid, nende
rakendamise elemendid ja protsessid ning
seosed viimaste vahel
• High-stakes (ühemõõtmeline) vs diagnostiline
(mitmemõõtmeline) hindamine
• Klassikaline statistiline andmeanalüüs vs. Bayesi
võrkudel põhinev
Principled Assessment Designs for Inquiry (PADI) project (Mislevy jt), http://padi.sri.com

7. ECD raamistik (Almond,
Mislevy jt. 2015)
kasvas välja Cisco
Network Academy
e-eksamitest;
On rakendatud ka
keelepädevustestide,
STEM uurimuslike
oskuste, maateadus-
pädevuste, IT-oskuste
partnerhindmise jm
arenduses

8. ECD kihiline hindamisarhitektuur
Kiht Ülesanne Põhielemendid Näited
Valdkonna
analüüs
Kogu infot valdkonna,
sisu, õpetamise jm kohta
Mõisted, terminoloogia,
vahendid, huvigrupid,
representatsioonid
Õppekavad, hindamis
mudelid, metakeel,
Valdkonna
modelleerim
ine
Sõnasta hindamise
argumendid narratiivsel
kujul
Pädevused (KSA), töö
väljundid, vaatlus- ja
mõõtmisviisid
Toulmin diagrammid,
disainimustrid
Hindamis-
raamistik
CAF
Esita hindamise
argumendid mudelite
kujul
Õppija, tõenduse ja
ülesannete mudelid,
muutujad, spetifikatsioon
Graafilised mudelid,
ülesandemallid
Instrumendi
koostamine,
katsetamine
Koosta instrument,
katseta, kogu andmeid,
valideeri
Testid reaalses
keskkonnas, soorituse
andmed
Testi korraldusreeglid,
IMS QTI kujul test,
tulemused andmestik
Hindamise
juurutamine
Koosta ja juuruta
tasemetöö logistika,
aruanded
Ülesanded, testid,
sooritustulemused, raport
Testid, tulemused
graafikute ja
raportitena

9. Hindamisraamistik (CAF)
Mida mõõdame?
Kuidas mõõdame?
Kus mõõdame?
Mil määral mõõdame?

10. Persoonad (fookusgrupis osalejad)
• Õpilane Marje: pole arvutitest huvitatud, keskmine tase,
tüütu, tahab kaelast ära saada kergema vaevaga
• Õpilane Henri: programmeerimishuviline, sügav huvi, aga
teiste asjade vastu, eelistaks oma kogemuse baasil
arvestatud saada
• Õpilane Tuuli: erivajadustega õppija, tahab sooritada
tasemetöö eritingimustel, vajab harjutamist
• Õpetaja Peeter: õpilaste taseme hindamine, tagasiside
oma õpetusele ja ainekavale, õppevara valik
• Koolijuht Aili: oma kooli õppekava ja õppe taseme
hindamine
• Innove spetsialist Inge: koolide välishindamine
• Teadur? Tööandja? Ülikooli vastuvõtja? Ül.koostaja

11. Stsenaariumid
A. Harjutus/õppetöö: õpetaja koostab ise
sarnased ülesanded, õpilased harjutavad EISis
B. Tasemetöö: Innove koostatud tasemetöö,
range kontroll, põhjalik analüüs
C. Enesetest erivajadustega õpilasel
D. Kooli tasandi analüüs: koolijuhi poolt
E. Riigi tasandi analüüs: Innove spetsialisti poolt

12. Näide valdkonna analüüsist

13. Sooritustasemete taksonoomia
FAKT MÕISTE PROTSE-
DUUR
REEGEL
TEAB
MÕISTAB
RAKENDAB
Kõrgema taseme
mõtlemisoskused
Põhineb: Merrill ja Feisel-Schmitz
Google
Bing
Jandeks
Osutab
pildil
võtmesõnale
Tunneb ära
foto lisamise
protseduuri
Hindab
võtmesõnade
sobivust
Selgitab
sildi erinevust
kategooriast
Lisab videole
võtmesõna
Lisab oma
esitlusele
foto
Põhjendab
foto lisamise
protseduuri
Analüüsib
foto lisamise
viisi
Loetleb valest
asendist
põhjustatud…

14. KSA (Knowledge-Skills-Abilities)
P_Info P_Suhtl P_Sisu P_Turve P_Probl
T_Info
T_Suhtl
T_Sisu
T_Turve
T_Probl

15. Näidis-testiküsimus
• T_Info: Toomas otsis internetist oma referaadi jaoks
andmeid ilvese elupaikade kohta Eestis. Otsisõna
“ilves” andis otsimootoris vasteid Eesti presidendi,
spordiklubi ja spordirõivastuse kohta. Milline
alljärgnevatest päringutest annaks sobivaima tulemuse
ja jätaks välja eeltoodud mittevajalikud viited?
– ilves elupaigad Eesti –president –klubi –spor*
– “ilves loom, mitte president”
– ilves metsloom
– ilves+metsloom
– “ilvese elupaigad”

16. DigComp pädevuste Bayes’I võrk
Information &
Data Literacy
Digital content
creation
Communication
& collaboration
Digital safety
Problem solving