1. Õppedisaini alused
3. Õpetamise strateegiad.
Õppematerjalide disain
Mart Laanpere
TLÜ Informaatika instituudi teadur
Haridustehnoloogia keskuse juhataja
E-kursus valmis ESF programmi BeST toel
ÕppedisainialusedIFI7051

2. Teadmuse liigid
Info esitlus
Tell
Juhtumi-
kirjeldus
Show
Info
meenutamine
Ask
Rakendamine
juhtumil
Do
Info Fakt --------- Loetle
Näita
Nimeta
---------
Osad Mõiste --------- Nimeta
Osuta
---------
Liigid Mõiste Näited
Antinäited
Defineeri
Selgita
Klassifitseeri
Too näiteid
Kuidas Protseduur Demo Järjesta
Kirjelda
Soorita
Teosta
Mis juhtub kui… Reegel Demo Kirjelda
Põhjenda
Ennusta
Määra
tingimused

3. Traditsiooniline
õppestrateegia
Teema 1
Teema 2
Teema 3
Teema 4
Esitlus Harjutus Eksam

4. Ülesandepõhine strateegia
Teema 1
Teema 2
Teema 3
Teema 4
Teema 5
1. Kirjelda tervikülesannet/juhtumit
2. Kirjelda seonduvaid teadmuskomponente (mõisted, protseduurid)
3. Demostreeri ülesande/juhtumi lahendust
4. Esitle alternatiivset (keerukamat) ülesannet/juhtumit
5. Õppijad rakendavad eelmise juhtumi kogemust uue juhtumi peal
6. Esitle täiendavaid komponente
7. Demonstreeri täiendavate komponentide lahendusi
8. Korda samme 4 – 7, kuni õppijad tulevad tervikülesandega ise toime

5. Ülesanne
• Kavandage igaüks oma õppetüki
õpetamise strateegia, lähtudes Merrill’I
ülesandekesksest lähenemisest

6. Õppematerjalid ja
-keskkond
Interaktsioonidisain (Interactive message design):
• Üldised juhised
• Juhised eri meedialiikide jaoks
• Veebipõhise õpikeskkonna ja õppematerjalide
loomine
• Õpiobjektid ja õpihaldussüsteemid, standardid

7. Üldised juhised
• Pea meeles “üldpilti” (big picture)
• Kontseptuaalne raamistik, toetumine varemõpitule
• Õpitu liigendamine, korrastamine
• Relevantsed näited, rakendused
• Ootused õppija suhtes
• Esitlused vaheldumisi aktiivse tegevusega
• Max 9 uut “infoühikut” korraga
• Deduktiivne ja induktiivne strateegia vaheldumisi
• Õppija peaks tajuma, et tema ohjab (locus of control)
• Mida ohjata: õppesisu valik, järjestus, strateegia, tempo
• Liiga palju võib harjumatule halvasti mõjuda: taanduv
toestamine

8. Õpimeedia liigid
• Dale’i koonus:
realistlikust abstraktseni
• Tekstipõhine
• Visuaalne
• Audiovisuaalne
• Multimeedia
• Elav esitus
• Suhtlusmeedia: sünkroonne ja
asünkr.

9. Õpimeedia atribuudid
• Sensoorne modaalsus (lugemine või kuulamine, üks või
mitu kanalit)
• Sümboliline modaalsus (verbaalne või mitteverbaalne)
• Disain (tüpograafia, värvuskood, tekstuur, liikuv vs. still,
intonatsioon)
• Ohjatavus - Locus of control (tempo, järjestus)
• Interaktiivsuse tase (tagasiside, koostöö)

10. Õpimeedia valik
• Õpimeedia valiku kriteeriumid (Bates’i
ACTIONS mudel):
• Access: ligipääs, kättesaadavus
• Costs: hanke- ja halduskulud
• Teaching and Learning: õppimiskäsitus
• Interactivity and User-friendliness:
kasutajasõbralikkus
• Organizational Issues: tugi, valmisolek
• Novelty: uudsus
• Speed: õppesisu loomis- ja muutmistempo

11. Individuaalne ülesanne
• Iga rühmaliige koostab ühe õppetüki osa kohta
õppesisu visandi storyboard’ina

12. Klassikaline õpitarkvara
• Sisu integreeritud ühtsesse paketti koos
funktsionaalsuste, monitooringu, haldamisega
• Funktsionaalsused: presentatsioon, juhendamine,
ind.ülesanne, rühmatöö, diskussioon,
hindamine/tagasiside, õppeprotsessi ja –
keskkonna haldamine
• Liigid: õpik (tutorial), trenažöör (drill&practice),
simulatsioon, microworld
• Näide: Magic School Bus
(http://www.youtube.com/watch?
v=mdqpToKTzBw)
• Interaktsiooni kavandamine: vähemalt iga 4-5
ekraani esitluse või 1 min. järel
• Vahetu ja adaptiivne tagasiside, paindlik tempo
• Hübriidsüsteemid (veebipõhine keskkond + CD)

13. Õpihaldussüsteemid
• Sisu (õpiobjektide) eraldamine õpikeskkonna
funktsionaalsustest (nt. testiküsimused eraldatud
testimootorist), interoperaablus
• Õpihaldussüsteemi funktsionaalsused: presentatsioon,
juhendamine, individuaalne ülesanne, rühmatöö,
diskussioon, hindamine/tagasiside, õppeprotsessi ja
-keskkonna haldamine
• Näited: IVA, Moodle, Blackboard, .LRN, Fronter
• Vt. veel edutools.org
• Järgmine põlvkond: hajutatud õpikeskkond,
personaalsed ja sotsiaalse tarkvara vahendid (mashup,
Mupple), ePortfoolio (ELGG, Mahara)

14. Õpitehnoloogia
standardid• Eesmärk: süsteemide koosvõime e. interoperaablus
• Õpitehnoloogia standardiseerimisega tegelevad organisatsioonid:
Dublin Core, IMS, IEEE, ADLNet
• Õpiobjektid ja nende metaandmed: LOM (ISO standard)
• Õpiobjektide aidad: EducaNext, Connexions, LeMill
• Testiküsimuste ja testide spetsifikatsioon: IMS QTI (TATS:
ait.opetaja.ee/tats, PETS: ait.opetaja.ee/pets-war )
• Sisupaketid: SCORM
• Veel IMS spetsifikatsioone: Learning Design (õpidisain), RDCEO
(pädevused), Common Cartridge (e-kursused)
• Üldjuhul tegemist XML failidega, mille juures ressursid

15. Individuaalne kodutöö
• Koostage eelnevatele rühma- ja individuaalsete kodutöödele
tuginedes oma õppetüki prototüüp. Prototüüp koosneb
kahest osast: valitud e-õppekeskkond (nt. mõni
õpihaldussüsteem või PLE) ja õppematerjalid. Õppematerjalid
tuleb koostada kas õpiobjektidena või sisupaketina (SCORM
või CommonCartridge) ka juhul kui oma e-õppekeskkonnas
neid lihtsalt veebilehtedena esitate
• Soovitan kasutada õppematerjalide loomiseks IMS
spetsifikatsioone toetavat autorsüsteemi (nt. eXe, CourseLab,
MyUdutu, LeMill, TATS vms)