1. Mart Laanpere, Kersti Peenema Tallinna Ülikooli informaatika instituut Haridustehnoloogia keskus

2. 1990-ndate esimene pool: EHA/Kooliameti koolitused, Anne Villemsi e-postikursused 1997-2000: kohalikud arvutikursused koolides 2001-2004: Inteli kursuse ‘Teach to the Future’ baasil loodud 40-tunnise ‘Arvuti koolis’ kursuse läbis üle 10 000 õpetaja 2002-2004: ainekesksed DigiDidaktika kursused Tallinna Pedagoogikaülikoolis, Tartu Ülikooli loodusteaduste ja matemaatika alased kursused

3. 2006 käivitunud 40-tunnine koolitus maakondlikes koolituskeskustes Koolituse sisu (10 moodulit) on ette valmistatud aktiivsete IKT-st huvitatud aineõpetajatest koolitajate poolt, kes moodustavad tegusa kogukonna Eripära: õpetajalt õpetajale, ühine koolitus kõigi ainete ja kooliastmete õpetajatele, teooria ja praktika sidustamine, veebipõhine õpikeskkond

4. Tiigrihüppe SA tellimusel viidi läbi TLÜ informaatika instituudi poolt 2008 Eesmärgid: Koolituse sisu ja korralduse kujundav hindamine, ettepanekud täiendusteks ja muudatusteks Koolituse mõju õpetajate kogukondadele Õpetajate teadusloome virtuaalsetes keskkondades

5. Koolituse lõpul tehtud tagasisideküsimustike ja aasta hiljem tehtud kordusküsitluse analüüs Rühmaintervjuu DigiTiigri koolitajatega Õppematerjalide ja e-õppekeskkonna analüüs

6. Milline on Digitiigri kursuse sisu relevantsus, ajakohasus, kooskõla raamdokumentidega (Õppiv Tiiger, RÕK jt)? Milline on Digitiigri kursuse korralduse, mahu, turunduse ja kättesaadavuse optimaalsus? Kuivõrd järgitakse koolituskava kõigi koolitajate poolt, kas toimib koolituse tagasisidestamine ja kvaliteedikontroll? Mil määral rakendatakse õpitut oma töös? Mil määral ja kuidas toetab koolitus virtuaalsete praktikakogukondade kujunemist õpetajate seas? Mis motiveerib õpetajaid oma töös Web2.0 tehnoloogiaid kasutama? Kuidas toimub ja millistest teguritest sõltub ühine teadmusloome DigiTiigri koolitusel propageeritavates virtuaalsetes keskkondades koolituse kestel ja hiljem?

7. Kirkpartick’i mudel koolituse tulemuslikkuse hindamiseks neljal tasandil: Reaktsioon (meeldis / ei meeldinud) Õppimine (õpieesmärkide saavutamine) Käitumine (muutused käitumises töökohal) Tulemused (töötulemuste paranemine)

8. Zone of Proximal Development (lähima arengu tsoon): õppimine vastavalt võimetele, õppija toetamine Zone of Free Movement (vaba liikumise tsoon): kooli infrastruktuur, teenuste ja keskkondade kättesaadavus, õppekava piirangud Zone of Promoted Action (toetatud tegevuste tsoon): IKT ja meedia läbiva teemana, hindamine, haridustehnoloogide tugi

9. Tagasisideküsitlus koolituse lõpul: Vanuseline jaotus : 40-45 (20%), 45-50 (19%) Geograafiline: Ida-Viru (17%), Tartumaa (12%), Harju-, Pärnu- ja Raplamaa (9%) Aineti: võõrkeeled (20%), klassiõpetajad (19%), loodusained (16%), loovained (15%) Kordusküsitlus mitu kuud hiljem: klassiõpetajad ja 40-45 aastased vastasid aktiivsemalt

12. Peamine e-õppekeskkond: IVA, milles koolitusel osalejad registreeritakse õpilase rollis kasutajaks – õpetaja rolli proovida ei saa IVA kasutatakse põhiliselt õppematerjalide jagamiseks Iga koolitusel osaleja loob oma e-kursuse VIKO keskkonna abil, kuid ei saa seda kursust oma õpilastega edaspidi kasutada E-portfooliole keskendub terve moodul, kuid e-portfoolio tarkvara süsteemselt ei kasutata

13. DT koolitajate kogukond: Portaal, meililist, Skype chat Kogukonna ajaveeb, koolitajate isiklikud ajaveebid IVA Aineõpetajate kogukonnad: Klassiõpetajate ajaveeb (klassiopetaja.blogspot.com) ja kogukonnaportaal (klop.edu.ee) Matemaatikaõpetajate kogukond (mott.edu.ee)

14. Koolituse sisu on relevantne, aja- ja jõukohane, vastavuses raamdokumentidega Koolituse korraldus ja maht on optimaalsed, turundus ja kättesaadavus jätab kohati soovida Probleemid õpitu rakendamisega koolis Koolitus ei toeta piisavalt aineõpetajate praktikakogukondade kasvu ja ühist teadmusloomet

15. DT koolituse sisu suuri muutusi ei vaja, pigem võiks arutleda jätkukoolituse üle ja uued teemad lahendada DT lisamoodulitena DT koolituse turundamine ja kättesaadavus osades maakondades vajab parandamist DT õpikeskkonna radikaalne uuendamine: ePortfoolio, sotsiaalne tarkvara, Koolielu Koolitajate kogukonna kasvatamine, koolituse sidustamine aineõpetajate kogukondadega