2. Menüü
• Kui avatud on Euroopa majandus Vene sanktsioonidele?
– Sihtturg?
– Tootmissisendid?
– Energia?
– Otsesed välisinvesteeringud
– Milline roll on kindlustundel?
• Vene vastusanktsioonide mõju Eestis ja Euroopa riikide lõikes
11.09.2014 2
3. KUI SUUR ON EESTI MAJANDUSE
SEOTUS VENEMAAGA?
11.09.2014 3
4. Balti riikide eksport Venemaale on tõenäoliselt
tugevalt üle hinnatud
• Bilateraalsed väliskaubanduse andmed näitavad, et suur osa Balti riikide ekspordist on teiste riikide
toodang
• Eesti, Läti ja Leedu avatus Venemaale läbi kaubaekspordi on sarnane nagu Tšehhis ja Slovakkias
11.09.2014 4
5. Koos teenustega jääb Venemaa import Eestist alla
5% Eesti SKPst
…aga avatus Venemaale suurim Euroopa Liidus pärast Küprost
11.09.2014 5
6. Eesti kaubanduspartneritel on suhteliselt
tihedad sidemed Venemaaga
Joonist saab lugeda nii:
Kui Eesti eksport Euroopa
Liitu väheneks sama palju,
kui on Venemaa osakaal
Euroopa Liidus paiknevate
Eesti kaubanduspartnerite
ekspordis, väheneks Eesti
eksport ligi 5%.
11.09.2014 6
7. Venemaa ekspordipiirangute mõjule oleme
avatud vähem kui Soome ja Leedu
• Venemaa on tooraine eksportija
– Vene ekspordipiirangud võivad
lõhkuda Euroopa tooteahelaid
• Jättes kõrvale gaasi pole Vene
osakaal Eesti tööstuse impordis
suur
• Leedu ja Soome suure avatuse
taga on tõenäoliselt
naftarafineerimistehased
11.09.2014 7
8. Gaasi osakaal energiast on Eestis
suhteliselt väike
• Gaasi osakaal
primaarenergiast on Eestis
Euroopa väikseimate seas
– Soomes samuti väike
– Läti suure gaasi osakaalu taga
on elektrijaamad
• Maagaasi saab Eesti
täielikult Venemaalt
– Vene gaasi osakaal
primaarenergias pole Eestis
suur
11.09.2014 8
9. Gaasi kasutatakse Eestis peamiselt
kütteks
• Üle 80% gaasist kulub
kütteks ja majapidamiste
tarbimiseks
– Puiduhakke ja graanulkütte
osakaal on järjest kasvanud
• Tööstussektor kasutab
gaasist 10%
11.09.2014 9
10. Venemaalt on investeeritud Eestisse rohkem kui
vastupidi
• Suhtena SKPsse on Eesti
investeeringud
Venemaale suuremate
seas Euroopas
11.09.2014 10
11. Venemaale tehtud investeeringute tulu on väike
• Venemaale tehtud
investeeringutelt teenitav
tulu suhtena SKPsse on alla
0,1% aastas.
• Pikemat perioodi
arvestades on tulu veelgi
väiksem
11.09.2014 11
12. Venemaale investeerinutel ei läinud hästi ka
enne sanktsioone
Venemaale tehtud otseinvesteeringud on hüplikud ja
madala tulususega
11.09.2014 12
13. Tootjate ootused on võrreldes reaalselt
toimuvaga liigpessimistlikud?
Seoses Krimmiga ootused langes, tellimused ei
muutunud
Valmistoodete varu vähenes, aga toota ei
loodetud
11.09.2014 13
14. Ootuste vähenemine ja kaubandussidemed
Venemaaga on riikide lõikes korrelatsioonis
• Mida suurem on Venemaa
osakaal riigi või
kaubanduspartnerite
ekspordis, seda
pessimistlikumad on töösturid
• Teeninduses ja kaubanduses
on seos nõrgem
• Robustsustest: Väide kehtib ka
siis kui kontrollida dünaamikat
11.09.2014 14
15. Riikidel, mis vahetavad Venemaaga palju kaupa,
pole läinud halvemini kui teistel
11.09.2014 15
17. Ekspordi alusel on Venemaa Eesti jaoks umbes
sama oluline kaubanduspartner kui Läti
11.09.2014 17
18. Venemaal on nõudlus juba mõnda aega langustrendil
- Venemaa import on juba mõnda aega langenud
- Jaemüügi mahu ja ostujõu kasv on langustrendil
11.09.2014 18
20. Eestist eksporditi sanktsioonide alla kuuluvaid kaupu
2013. aastal Venemaale 76 miljoni euro eest, 65 miljonit
oli Eesti toodang
11.09.2014 20
21. Mõju hindamise kaks metoodikat
• Otsene mõju Eesti-sisestele tooteahelatele
– Vaatlen ainult eksporti Venemaale
• Toorpiima eksport Leetu arvesse ei lähe
– Eesti Panga väliskaubanduse andmebaas (eristatud on Eesti ja muud päritolu kaubad)
– Sisend-väljund tabelid
• Otsene mõju Eesti ja Euroopa Liidu sisestele tooteahelatele
– Vaatlen eksporti Venemaale ja kaudselt sisendite eksporti Venemaale eksporditava
kauba tootmiseks
• Toorpiima eksport Leetu on kaudselt arvesse võetud
– Eurostati ekspordi andmed
– OECD TiVa andmestik – põhimõtteliselt rahvusvaheline sisend-väljund tabel
• Mõlemal juhul kasutan sisuliselt Leontiefi mudelit (Nobeli preemia 1973)
11.09.2014 21
23. Vene sanktsioonid mõjutavad
toiduainetööstuse kõrval ka teisi sektoreid
Hinnangud põhinevad Eesti majanduse sisend-väljund analüüsil
Allikas: Statistikaamet, Eesti Pank
11.09.2014 23
24. Mida sanktsioonid veel mõjutada võivad?
• Hinnad
– Madalam toodang suurendab tootmisvõimsuse ülejääki, mistõttu
hindade kasv aeglustub
– Kohalik ostujõud langeb, aga paranev konkurentsivõime soosib
eksporti
• Tarbimine ja investeeringud
– Me ei arvesta indutseeritud efektidega – kui kellelgi on palk väiksem,
siis ta tarbib ka vähem
11.09.2014 24
25. Kui kaua sanktsioonide mõju kestab?
• Sanktsioonide mõju on pigem ajutise iseloomuga
– Oleneb sellest, kui kiiresti leitakse uued turud
• Lääne-Euroopas on teised maitse-eelistused
• Turundustegevuse ümberorienteerimine ei pruugi olla lihtne
• Paremuselt teine on alati halvem kui esimene
• …aga ebaefektiivsete organisatsioonide lõhkumine võib olla pikemas
vaates tootlikum (Vene kriis?)
• Mõju geograafilist konkurentsieelist kasutavatele harudele pigem
pikaajaline
11.09.2014 25
27. Lühike kokkuvõte
• Majandussuhted Venemaaga ei ole nii ulatuslikud, kui esmapilgul võib
tunduda
• Suhted siiski ühed tihedamatest Euroopa Liidus
• Vene-Ukraina kriis on seni mõjutanud peamiselt kindlustunnet – reaalne
mõju on olnud piiratud
• Seniste sanktsioonide mõju on väike
11.09.2014 27