Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
Euroala majandust mõjutanud
poliitiliste sündmuste ülevaade
Avalik loeng Eesti Panga muuseumis
24. septembril 2015
Nils Va...
Sissejuhatus
• 2015. aasta olulisemaks euroala majandust mõjutanud
sündmuseks olid läbirääkimised Kreeka abiprogrammi üle
• 2015. a. jaanuaris tuli erakorraliste valimiste järel võimule
kasinusmeetmetevastane partei SYRIZA (149 kohta 300-st)
• ...
Läbirääkimised abiprogrammi
tingimuste üle
• Veebruaris algasid läbirääkimised Kreeka ja võlausaldajate vahel
• Kreeka maj...
Kreeka uus valitsus =
stabiilsema ajajärgu algus?
• Kreeka valitsus astus hääleka siseopositsiooni tõttu tagasi
• 20. sept...
Euroopa majandus- ja
rahaliidu loomise lõpule viimine
• Kreeka kriis on andnud olulise õppetunni:
Rahaliit peab ühtlasi ol...
Euroopa majandus- ja
rahaliidu loomise lõpule viimine
• Alanud on arutelu Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise
lõpulevii...
• Euroala riikide kodanike toetus ühisvaluutale on tõusnud
kõrgeimale tasemele alates 2009. aastast
Eurobaromeeter:
Euroal...
• Toetus eurole erineb riikide lõikes oluliselt, sama moodi erinevad
teineteisest euroala tulevikku puudutavad visioonid
E...
Tänan kuulamast!
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Nils Vaikla. Euroala majandust mõjutanud poliitiliste sündmuste ülevaade

493 views

Published on

Avalik loeng Eesti Panga muuseumis
24. septembril 2015

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Nils Vaikla. Euroala majandust mõjutanud poliitiliste sündmuste ülevaade

  1. 1. Euroala majandust mõjutanud poliitiliste sündmuste ülevaade Avalik loeng Eesti Panga muuseumis 24. septembril 2015 Nils Vaikla
  2. 2. Sissejuhatus • 2015. aasta olulisemaks euroala majandust mõjutanud sündmuseks olid läbirääkimised Kreeka abiprogrammi üle
  3. 3. • 2015. a. jaanuaris tuli erakorraliste valimiste järel võimule kasinusmeetmetevastane partei SYRIZA (149 kohta 300-st) • Moodustati valitsuskoalitsioon paremäärmusliku ANEL-iga • Märkimisväärse valimisvõidu tõi: (1) uue poliitjõu kuvand, (2) lubadus loobuda kärbetest, (3) Alexis Tsiprase populaarsus Kreeka poliitmaastik
  4. 4. Läbirääkimised abiprogrammi tingimuste üle • Veebruaris algasid läbirääkimised Kreeka ja võlausaldajate vahel • Kreeka majandusele mõjusid läbirääkimised kurnavalt • Juulis kehtestas Kreeka kapitalikontrollid ja nõustus abiprogrammi tingimustega (>60% kreeklastest toetas euroalas olemist) • Augustis kinnitati Kreekale 3a abiprogramm mahus €86 mld Hoiused Kreeka pankades (€ mld) SYRIZA võimule tulek (25.01.2015) Teine abiprogramm (21.02.2012) Esimene abiprogramm (02.05.2010)
  5. 5. Kreeka uus valitsus = stabiilsema ajajärgu algus? • Kreeka valitsus astus hääleka siseopositsiooni tõttu tagasi • 20. septembril toimunud erakorralised valimised võitis taaskord ülekaalukalt SYRIZA (145 kohta 300-st) • Rahvas andis toetuse abiprogrammi-meelsetele parteidele • Äärmuslike vaadetega parteid ei kogunud olulist toetust Valimistulemused Vasakpoolsed Parempoolsed Alexis Tsipras (SYRIZA) ja Panos Kammenos (ANEL)
  6. 6. Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpule viimine • Kreeka kriis on andnud olulise õppetunni: Rahaliit peab ühtlasi olema ka fiskaal- ja pangandusliit Riikide valitsuse võlakoormus suhtena SKP-sseEuroala liikmesriigid 2015a
  7. 7. Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpule viimine • Alanud on arutelu Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimise üle • 22. juunil avaldati nn. viie presidendi aruanne, mille autoriteks on:  Jean-Claude Juncker, Euroopa Komisjoni president  Donald Tusk, Ülemkogu president  Jeroen Dijsselbloem, Eurogrupi president  Mario Draghi, Euroopa Keskpanga president  Martin Schulz, Euroopa Parlamendi president • Euroala täiustamiseks tuleb rakendada kehtivaid majanduspoliitika reegleid, lõpetada pangandusliidu loomine ja luua kapitaliturgude liit • Pikemas perspektiivis tuleks kaaluda fiskaalliidu ja selle raames uute institutsioonide loomist (rakendumine 2025. aastaks) RAPORTI PÕHISÕNUMID:
  8. 8. • Euroala riikide kodanike toetus ühisvaluutale on tõusnud kõrgeimale tasemele alates 2009. aastast Eurobaromeeter: Euroala riikide toetus eurole Allikas: Eurobaromeeter, juuli 2015 “Kas toetate Euroopa majandus- ja rahaliitu, millel on ühine valuuta euro?” Euroala riikide arvamus
  9. 9. • Toetus eurole erineb riikide lõikes oluliselt, sama moodi erinevad teineteisest euroala tulevikku puudutavad visioonid Eurobaromeeter: toetus eurole riikide lõikes Allikas: Eurobaromeeter, juuli 2015 “Kas toetate Euroopa majandus- ja rahaliitu, millel on ühine valuuta euro?” E U R O A L A V Ä L I S E D R I I G I D
  10. 10. Tänan kuulamast!

×