2. Sissejuhatus
• 2015. aasta olulisemaks euroala majandust mõjutanud
sündmuseks olid läbirääkimised Kreeka abiprogrammi üle
3. • 2015. a. jaanuaris tuli erakorraliste valimiste järel võimule
kasinusmeetmetevastane partei SYRIZA (149 kohta 300-st)
• Moodustati valitsuskoalitsioon paremäärmusliku ANEL-iga
• Märkimisväärse valimisvõidu tõi: (1) uue poliitjõu kuvand,
(2) lubadus loobuda kärbetest, (3) Alexis Tsiprase populaarsus
Kreeka poliitmaastik
4. Läbirääkimised abiprogrammi
tingimuste üle
• Veebruaris algasid läbirääkimised Kreeka ja võlausaldajate vahel
• Kreeka majandusele mõjusid läbirääkimised kurnavalt
• Juulis kehtestas Kreeka kapitalikontrollid ja nõustus abiprogrammi
tingimustega (>60% kreeklastest toetas euroalas olemist)
• Augustis kinnitati Kreekale 3a abiprogramm mahus €86 mld
Hoiused Kreeka pankades (€ mld)
SYRIZA
võimule tulek
(25.01.2015)
Teine
abiprogramm
(21.02.2012)
Esimene
abiprogramm
(02.05.2010)
5. Kreeka uus valitsus =
stabiilsema ajajärgu algus?
• Kreeka valitsus astus hääleka siseopositsiooni tõttu tagasi
• 20. septembril toimunud erakorralised valimised võitis taaskord
ülekaalukalt SYRIZA (145 kohta 300-st)
• Rahvas andis toetuse abiprogrammi-meelsetele parteidele
• Äärmuslike vaadetega parteid ei kogunud olulist toetust
Valimistulemused
Vasakpoolsed Parempoolsed Alexis Tsipras (SYRIZA) ja Panos Kammenos (ANEL)
6. Euroopa majandus- ja
rahaliidu loomise lõpule viimine
• Kreeka kriis on andnud olulise õppetunni:
Rahaliit peab ühtlasi olema ka fiskaal- ja pangandusliit
Riikide valitsuse võlakoormus suhtena SKP-sseEuroala liikmesriigid 2015a
7. Euroopa majandus- ja
rahaliidu loomise lõpule viimine
• Alanud on arutelu Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise
lõpuleviimise üle
• 22. juunil avaldati nn. viie presidendi aruanne,
mille autoriteks on:
Jean-Claude Juncker, Euroopa Komisjoni
president
Donald Tusk, Ülemkogu president
Jeroen Dijsselbloem, Eurogrupi president
Mario Draghi, Euroopa Keskpanga president
Martin Schulz, Euroopa Parlamendi president
• Euroala täiustamiseks tuleb rakendada kehtivaid majanduspoliitika
reegleid, lõpetada pangandusliidu loomine ja luua kapitaliturgude liit
• Pikemas perspektiivis tuleks kaaluda fiskaalliidu ja selle raames uute
institutsioonide loomist (rakendumine 2025. aastaks)
RAPORTI PÕHISÕNUMID:
8. • Euroala riikide kodanike toetus ühisvaluutale on tõusnud
kõrgeimale tasemele alates 2009. aastast
Eurobaromeeter:
Euroala riikide toetus eurole
Allikas: Eurobaromeeter, juuli 2015
“Kas toetate Euroopa majandus- ja rahaliitu, millel on ühine valuuta
euro?”
Euroala riikide arvamus
9. • Toetus eurole erineb riikide lõikes oluliselt, sama moodi erinevad
teineteisest euroala tulevikku puudutavad visioonid
Eurobaromeeter:
toetus eurole riikide lõikes
Allikas: Eurobaromeeter, juuli 2015
“Kas toetate Euroopa majandus- ja rahaliitu, millel on ühine valuuta euro?”
E U R O A L A V Ä L I S E D R I I G I D