Your SlideShare is downloading. ×
0
TÖÖTURU ÜLEVAADE
I/2014
Orsolya Soosaar, Natalja Viilmann,
Kaspar Oja
Esitluse teemad
• Tööealine elanikkond
• Tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus
• Hõive ja tööjõu tootlikkus
• Tööpuudus
• Pa...
Rahvastikustatistika revisjon: rohkem vanu,
vähem noori
• Statistikaamet korrigeeris 2000-2013 rahvaarvu – tänu alakaetuse...
Koos revideeritud andmetega avaldati ka uus rahvastikuprognoos,
mis on rände poolest varasemast pessimistlikum
• Summaarne...
Tööjõus osalemise määra hakkab rahvastiku vanusestruktuur panustama
negatiivselt – kui seda ei tasakaalusta poliitika mõju...
Mitteaktiivsete arv
• Koos vanemaealiste tööjõus osalemise kasvuga kahanes pensioniea tõttu
mitteaktiivsete arv
• Aasta-aa...
Hõive kasv II poolaastal aeglustus
• Teenuste sektori panus oli positiivne ja ehituse oma negatiivne
• Hõive määr – hõivat...
Töötlevas tööstuses hõive ei kahanenud
• Nii palgauuring kui ka ettevõtlusstatistika näitab aeglast, kuid positiivset
hõiv...
Töötuse kestvus on vähenenud
• Pikaajaliste töötute osakaal langes 2013. aastal 40% ligidale
• Aasta lõpus tööpuudus kasva...
Kõrgharidusega inimeste töötus on endiselt madalaim
• 40% kõrgharidusega inimestest on hõivatud avalikus sektoris, sh
terv...
Reservatsioonipalga kiire kasv aeglustus
• Kui 2012. aastal kasvas keskmine reservatsioonipalk 13,9%, siis
2013. aastal 8,...
Palgakasv aeglustus veidi, kuid oli endiselt kiire
• Keskmise brutokuupalga aastakasv ulatus III kvartalis 8,8% ja IV kvar...
Palgakasv kiirenes IV kvartalis omaniku liigi järgi
ainult kohalike omavalitsuste haldusalas
• Siia alla kuulub suur osa h...
Tööjõu tootlikkus jäi II poolaastal ligikaudu eelneva aasta tasemele
• Tootlikkus kasvas neljandas kvartalis töötlevas töö...
Kiire tööjõukulude suurenemine tõi kaasa SKP tegevuse ülejäägi ja
segatulu kahanemise
Nominaalne tööjõu ühikukulu kasvas aastaga ligi 9%
• Reaalse tööjõu ühikukulu kasv veidi aeglustus aasta lõpus
KOKKUVÕTE
• Rahvaarvu korrigeerimine ei toonud tööturu statistikas kaasa kuigi suuri
muutusi, seda tänu alakaetuse korrige...
TÄHTSAMAD SÕNUMID
• Nii Eesti majanduse viimane areng kui ka välispoliitilised sündmused
suurendavad tõenäosust, et ees se...
Täname tähelepanu eest!
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Tööturu Ülevaade 1/2014

513

Published on

Tööturu ülevaade ajakirjanikele 09.04.2014
Orsolya Soosaar, Natalja Viilmann, Kaspar Oja

Published in: Economy & Finance
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
513
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
6
Actions
Shares
0
Downloads
2
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Transcript of "Tööturu Ülevaade 1/2014"

  1. 1. TÖÖTURU ÜLEVAADE I/2014 Orsolya Soosaar, Natalja Viilmann, Kaspar Oja
  2. 2. Esitluse teemad • Tööealine elanikkond • Tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus • Hõive ja tööjõu tootlikkus • Tööpuudus • Palk ja tööjõukulud ning tööjõu ühikukulu 2
  3. 3. Rahvastikustatistika revisjon: rohkem vanu, vähem noori • Statistikaamet korrigeeris 2000-2013 rahvaarvu – tänu alakaetuse korrigeerimisele vähem kui REL2011 esialgsete tulemuste põhjal arvata oli, kuid kahanemine oli rände tõttu siiski kiirem kui varasem hinnang • Uue rahvastikustatistikaga viidi kooskõlla ka tööjõu-uuringu hinnangud. Suhtarvud muutusid vähe, tasemed kitsamates kategooriates enam
  4. 4. Koos revideeritud andmetega avaldati ka uus rahvastikuprognoos, mis on rände poolest varasemast pessimistlikum • Summaarne sündimuskordaja tõuseb 1,8ni, oodatav eluiga pikeneb • Ränne: 1. variandis eeldatakse, et rändekordajad jätkavad pikaajalisel trendil ja langevad mõnevõrra
  5. 5. Tööjõus osalemise määra hakkab rahvastiku vanusestruktuur panustama negatiivselt – kui seda ei tasakaalusta poliitika mõju • Perioodi lõpuks väheneb muutumatu vanuse- ja soopõhise osalemise korral tööjõud kokku 20%.
  6. 6. Mitteaktiivsete arv • Koos vanemaealiste tööjõus osalemise kasvuga kahanes pensioniea tõttu mitteaktiivsete arv • Aasta-aastalt kahaneb ka õpingute tõttu mitteaktiivsete arv, sest noori jääb vähemaks
  7. 7. Hõive kasv II poolaastal aeglustus • Teenuste sektori panus oli positiivne ja ehituse oma negatiivne • Hõive määr – hõivatute osakaal tööealistest aastavõrdluses siiski kasvas
  8. 8. Töötlevas tööstuses hõive ei kahanenud • Nii palgauuring kui ka ettevõtlusstatistika näitab aeglast, kuid positiivset hõive kasvu
  9. 9. Töötuse kestvus on vähenenud • Pikaajaliste töötute osakaal langes 2013. aastal 40% ligidale • Aasta lõpus tööpuudus kasvas veidi, eelkõige lühiajaliselt töötute arvel
  10. 10. Kõrgharidusega inimeste töötus on endiselt madalaim • 40% kõrgharidusega inimestest on hõivatud avalikus sektoris, sh tervishoius ja hariduses, kus hõive tsükliline kõikumine on väike
  11. 11. Reservatsioonipalga kiire kasv aeglustus • Kui 2012. aastal kasvas keskmine reservatsioonipalk 13,9%, siis 2013. aastal 8,6% • Reservatsioonipalk kasvas kiiremini I ja II taseme haridusega inimestel, samal ajal langes ka nende töötuse määr kiiremini Töötute reservatsioonipalk ja selle kasv 2013. aastal haridustaseme ja soo võrdluses mehed naised kokku mehed naised kokku I taseme haridus: kuni põhi- ja kutseharidus 629 485 588 10,2% 10,7% 10,6% II taseme haridus: kesk- ja kutseharidus 734 543 651 11,0% 11,6% 10,7% III taseme haridus: keskeri- ja kõrgharidus 870 683 751 -4,7% 6,5% 1,1% Reservatsioonipalk (eurot) Reservatsioonipalga kasv
  12. 12. Palgakasv aeglustus veidi, kuid oli endiselt kiire • Keskmise brutokuupalga aastakasv ulatus III kvartalis 8,8% ja IV kvartalis 7,6%ni • Tunnipalga kasv IV kvartalis siiski ei aeglustunud – tasu mittetöötatud aja eest ja preemia panus vähenes
  13. 13. Palgakasv kiirenes IV kvartalis omaniku liigi järgi ainult kohalike omavalitsuste haldusalas • Siia alla kuulub suur osa hariduse ja tervishoiu tegevusalast
  14. 14. Tööjõu tootlikkus jäi II poolaastal ligikaudu eelneva aasta tasemele • Tootlikkus kasvas neljandas kvartalis töötlevas tööstuses 4,2 %
  15. 15. Kiire tööjõukulude suurenemine tõi kaasa SKP tegevuse ülejäägi ja segatulu kahanemise
  16. 16. Nominaalne tööjõu ühikukulu kasvas aastaga ligi 9% • Reaalse tööjõu ühikukulu kasv veidi aeglustus aasta lõpus
  17. 17. KOKKUVÕTE • Rahvaarvu korrigeerimine ei toonud tööturu statistikas kaasa kuigi suuri muutusi, seda tänu alakaetuse korrigeerimisele ja 2013. aasta rahvaarvu ülespoole hindamisele • Uus pikaajaline rahvastikuprognoos on varasemast pessimistlikum – 2040. aastaks langeks osalemise määr 4 pp ja tööjõud kahaneks 20%, kui tööjõus osalemine jääb samaks • Hõive kasv II poolaastal oli nullilähedane, kuid hõive määr tõusis. Teenuste sektori panus oli positiivne, hõive ei vähenenud ka töötlevas tööstuses. • Tööpuudus tõusis aasta viimases kvartalis 8,7%ni ning on endiselt tõenäoliselt allpool NAWRU-määra • Palgakasv oli II poolaastal majanduskeskkonda arvesse võttes väga kiire • Tööjõu ühikukulu kasvas aastaga ligi 9%, mis on Euroopa Komisjoni Scoreboard’i 3aasta kasvu kontrollväärtus
  18. 18. TÄHTSAMAD SÕNUMID • Nii Eesti majanduse viimane areng kui ka välispoliitilised sündmused suurendavad tõenäosust, et ees seisab tööjõukulude kasvu märgatav pidurdumine ja et see saab olema järsem, kui varem arvatud • Avalik sektor ei tohiks palgakasvu vedada, sest see muudab erasektori kohanemise palgakanali kaudu keerulisemaks ja võib ohustada eelarve tasakaalu. Kui erasektoris toimub palgakorrektsioon, peab selleks olema valmis ka avalik sektor • Pikaajalise rahvastikuprognoosi taustal on oluline kindlustada, et võimalikult suur osa elanikest oleks tööturule kaasatud ja et sotsiaalkindlustussüsteem toetaks seda • Kõrge struktuurse tööpuuduse alandamiseks on tarvis lisaks aktiivsetele tööturumeetmetele ka regionaal-, haridus- ja rahvastikupoliitika tuge
  19. 19. Täname tähelepanu eest!
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×