Tööturu Ülevaade 1/2014
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Tööturu Ülevaade 1/2014

on

  • 504 views

Tööturu ülevaade ajakirjanikele 09.04.2014

Tööturu ülevaade ajakirjanikele 09.04.2014
Orsolya Soosaar, Natalja Viilmann, Kaspar Oja

Statistics

Views

Total Views
504
Views on SlideShare
164
Embed Views
340

Actions

Likes
0
Downloads
1
Comments
0

3 Embeds 340

http://www.eestipank.ee 338
http://muuseum.eestipank.ee 1
http://www.slideee.com 1

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Tööturu Ülevaade 1/2014 Tööturu Ülevaade 1/2014 Presentation Transcript

  • TÖÖTURU ÜLEVAADE I/2014 Orsolya Soosaar, Natalja Viilmann, Kaspar Oja
  • Esitluse teemad • Tööealine elanikkond • Tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus • Hõive ja tööjõu tootlikkus • Tööpuudus • Palk ja tööjõukulud ning tööjõu ühikukulu 2
  • Rahvastikustatistika revisjon: rohkem vanu, vähem noori • Statistikaamet korrigeeris 2000-2013 rahvaarvu – tänu alakaetuse korrigeerimisele vähem kui REL2011 esialgsete tulemuste põhjal arvata oli, kuid kahanemine oli rände tõttu siiski kiirem kui varasem hinnang • Uue rahvastikustatistikaga viidi kooskõlla ka tööjõu-uuringu hinnangud. Suhtarvud muutusid vähe, tasemed kitsamates kategooriates enam View slide
  • Koos revideeritud andmetega avaldati ka uus rahvastikuprognoos, mis on rände poolest varasemast pessimistlikum • Summaarne sündimuskordaja tõuseb 1,8ni, oodatav eluiga pikeneb • Ränne: 1. variandis eeldatakse, et rändekordajad jätkavad pikaajalisel trendil ja langevad mõnevõrra View slide
  • Tööjõus osalemise määra hakkab rahvastiku vanusestruktuur panustama negatiivselt – kui seda ei tasakaalusta poliitika mõju • Perioodi lõpuks väheneb muutumatu vanuse- ja soopõhise osalemise korral tööjõud kokku 20%.
  • Mitteaktiivsete arv • Koos vanemaealiste tööjõus osalemise kasvuga kahanes pensioniea tõttu mitteaktiivsete arv • Aasta-aastalt kahaneb ka õpingute tõttu mitteaktiivsete arv, sest noori jääb vähemaks
  • Hõive kasv II poolaastal aeglustus • Teenuste sektori panus oli positiivne ja ehituse oma negatiivne • Hõive määr – hõivatute osakaal tööealistest aastavõrdluses siiski kasvas
  • Töötlevas tööstuses hõive ei kahanenud • Nii palgauuring kui ka ettevõtlusstatistika näitab aeglast, kuid positiivset hõive kasvu
  • Töötuse kestvus on vähenenud • Pikaajaliste töötute osakaal langes 2013. aastal 40% ligidale • Aasta lõpus tööpuudus kasvas veidi, eelkõige lühiajaliselt töötute arvel
  • Kõrgharidusega inimeste töötus on endiselt madalaim • 40% kõrgharidusega inimestest on hõivatud avalikus sektoris, sh tervishoius ja hariduses, kus hõive tsükliline kõikumine on väike
  • Reservatsioonipalga kiire kasv aeglustus • Kui 2012. aastal kasvas keskmine reservatsioonipalk 13,9%, siis 2013. aastal 8,6% • Reservatsioonipalk kasvas kiiremini I ja II taseme haridusega inimestel, samal ajal langes ka nende töötuse määr kiiremini Töötute reservatsioonipalk ja selle kasv 2013. aastal haridustaseme ja soo võrdluses mehed naised kokku mehed naised kokku I taseme haridus: kuni põhi- ja kutseharidus 629 485 588 10,2% 10,7% 10,6% II taseme haridus: kesk- ja kutseharidus 734 543 651 11,0% 11,6% 10,7% III taseme haridus: keskeri- ja kõrgharidus 870 683 751 -4,7% 6,5% 1,1% Reservatsioonipalk (eurot) Reservatsioonipalga kasv
  • Palgakasv aeglustus veidi, kuid oli endiselt kiire • Keskmise brutokuupalga aastakasv ulatus III kvartalis 8,8% ja IV kvartalis 7,6%ni • Tunnipalga kasv IV kvartalis siiski ei aeglustunud – tasu mittetöötatud aja eest ja preemia panus vähenes
  • Palgakasv kiirenes IV kvartalis omaniku liigi järgi ainult kohalike omavalitsuste haldusalas • Siia alla kuulub suur osa hariduse ja tervishoiu tegevusalast
  • Tööjõu tootlikkus jäi II poolaastal ligikaudu eelneva aasta tasemele • Tootlikkus kasvas neljandas kvartalis töötlevas tööstuses 4,2 %
  • Kiire tööjõukulude suurenemine tõi kaasa SKP tegevuse ülejäägi ja segatulu kahanemise
  • Nominaalne tööjõu ühikukulu kasvas aastaga ligi 9% • Reaalse tööjõu ühikukulu kasv veidi aeglustus aasta lõpus
  • KOKKUVÕTE • Rahvaarvu korrigeerimine ei toonud tööturu statistikas kaasa kuigi suuri muutusi, seda tänu alakaetuse korrigeerimisele ja 2013. aasta rahvaarvu ülespoole hindamisele • Uus pikaajaline rahvastikuprognoos on varasemast pessimistlikum – 2040. aastaks langeks osalemise määr 4 pp ja tööjõud kahaneks 20%, kui tööjõus osalemine jääb samaks • Hõive kasv II poolaastal oli nullilähedane, kuid hõive määr tõusis. Teenuste sektori panus oli positiivne, hõive ei vähenenud ka töötlevas tööstuses. • Tööpuudus tõusis aasta viimases kvartalis 8,7%ni ning on endiselt tõenäoliselt allpool NAWRU-määra • Palgakasv oli II poolaastal majanduskeskkonda arvesse võttes väga kiire • Tööjõu ühikukulu kasvas aastaga ligi 9%, mis on Euroopa Komisjoni Scoreboard’i 3aasta kasvu kontrollväärtus
  • TÄHTSAMAD SÕNUMID • Nii Eesti majanduse viimane areng kui ka välispoliitilised sündmused suurendavad tõenäosust, et ees seisab tööjõukulude kasvu märgatav pidurdumine ja et see saab olema järsem, kui varem arvatud • Avalik sektor ei tohiks palgakasvu vedada, sest see muudab erasektori kohanemise palgakanali kaudu keerulisemaks ja võib ohustada eelarve tasakaalu. Kui erasektoris toimub palgakorrektsioon, peab selleks olema valmis ka avalik sektor • Pikaajalise rahvastikuprognoosi taustal on oluline kindlustada, et võimalikult suur osa elanikest oleks tööturule kaasatud ja et sotsiaalkindlustussüsteem toetaks seda • Kõrge struktuurse tööpuuduse alandamiseks on tarvis lisaks aktiivsetele tööturumeetmetele ka regionaal-, haridus- ja rahvastikupoliitika tuge
  • Täname tähelepanu eest!