Your SlideShare is downloading. ×
0
Tööturu Ülevaade 1/2014
Tööturu Ülevaade 1/2014
Tööturu Ülevaade 1/2014
Tööturu Ülevaade 1/2014
Tööturu Ülevaade 1/2014
Tööturu Ülevaade 1/2014
Tööturu Ülevaade 1/2014
Tööturu Ülevaade 1/2014
Tööturu Ülevaade 1/2014
Tööturu Ülevaade 1/2014
Tööturu Ülevaade 1/2014
Tööturu Ülevaade 1/2014
Tööturu Ülevaade 1/2014
Tööturu Ülevaade 1/2014
Tööturu Ülevaade 1/2014
Tööturu Ülevaade 1/2014
Tööturu Ülevaade 1/2014
Tööturu Ülevaade 1/2014
Tööturu Ülevaade 1/2014
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Tööturu Ülevaade 1/2014

509

Published on

Tööturu ülevaade ajakirjanikele 09.04.2014 …

Tööturu ülevaade ajakirjanikele 09.04.2014
Orsolya Soosaar, Natalja Viilmann, Kaspar Oja

Published in: Economy & Finance
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
509
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
6
Actions
Shares
0
Downloads
2
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. TÖÖTURU ÜLEVAADE I/2014 Orsolya Soosaar, Natalja Viilmann, Kaspar Oja
  • 2. Esitluse teemad • Tööealine elanikkond • Tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus • Hõive ja tööjõu tootlikkus • Tööpuudus • Palk ja tööjõukulud ning tööjõu ühikukulu 2
  • 3. Rahvastikustatistika revisjon: rohkem vanu, vähem noori • Statistikaamet korrigeeris 2000-2013 rahvaarvu – tänu alakaetuse korrigeerimisele vähem kui REL2011 esialgsete tulemuste põhjal arvata oli, kuid kahanemine oli rände tõttu siiski kiirem kui varasem hinnang • Uue rahvastikustatistikaga viidi kooskõlla ka tööjõu-uuringu hinnangud. Suhtarvud muutusid vähe, tasemed kitsamates kategooriates enam
  • 4. Koos revideeritud andmetega avaldati ka uus rahvastikuprognoos, mis on rände poolest varasemast pessimistlikum • Summaarne sündimuskordaja tõuseb 1,8ni, oodatav eluiga pikeneb • Ränne: 1. variandis eeldatakse, et rändekordajad jätkavad pikaajalisel trendil ja langevad mõnevõrra
  • 5. Tööjõus osalemise määra hakkab rahvastiku vanusestruktuur panustama negatiivselt – kui seda ei tasakaalusta poliitika mõju • Perioodi lõpuks väheneb muutumatu vanuse- ja soopõhise osalemise korral tööjõud kokku 20%.
  • 6. Mitteaktiivsete arv • Koos vanemaealiste tööjõus osalemise kasvuga kahanes pensioniea tõttu mitteaktiivsete arv • Aasta-aastalt kahaneb ka õpingute tõttu mitteaktiivsete arv, sest noori jääb vähemaks
  • 7. Hõive kasv II poolaastal aeglustus • Teenuste sektori panus oli positiivne ja ehituse oma negatiivne • Hõive määr – hõivatute osakaal tööealistest aastavõrdluses siiski kasvas
  • 8. Töötlevas tööstuses hõive ei kahanenud • Nii palgauuring kui ka ettevõtlusstatistika näitab aeglast, kuid positiivset hõive kasvu
  • 9. Töötuse kestvus on vähenenud • Pikaajaliste töötute osakaal langes 2013. aastal 40% ligidale • Aasta lõpus tööpuudus kasvas veidi, eelkõige lühiajaliselt töötute arvel
  • 10. Kõrgharidusega inimeste töötus on endiselt madalaim • 40% kõrgharidusega inimestest on hõivatud avalikus sektoris, sh tervishoius ja hariduses, kus hõive tsükliline kõikumine on väike
  • 11. Reservatsioonipalga kiire kasv aeglustus • Kui 2012. aastal kasvas keskmine reservatsioonipalk 13,9%, siis 2013. aastal 8,6% • Reservatsioonipalk kasvas kiiremini I ja II taseme haridusega inimestel, samal ajal langes ka nende töötuse määr kiiremini Töötute reservatsioonipalk ja selle kasv 2013. aastal haridustaseme ja soo võrdluses mehed naised kokku mehed naised kokku I taseme haridus: kuni põhi- ja kutseharidus 629 485 588 10,2% 10,7% 10,6% II taseme haridus: kesk- ja kutseharidus 734 543 651 11,0% 11,6% 10,7% III taseme haridus: keskeri- ja kõrgharidus 870 683 751 -4,7% 6,5% 1,1% Reservatsioonipalk (eurot) Reservatsioonipalga kasv
  • 12. Palgakasv aeglustus veidi, kuid oli endiselt kiire • Keskmise brutokuupalga aastakasv ulatus III kvartalis 8,8% ja IV kvartalis 7,6%ni • Tunnipalga kasv IV kvartalis siiski ei aeglustunud – tasu mittetöötatud aja eest ja preemia panus vähenes
  • 13. Palgakasv kiirenes IV kvartalis omaniku liigi järgi ainult kohalike omavalitsuste haldusalas • Siia alla kuulub suur osa hariduse ja tervishoiu tegevusalast
  • 14. Tööjõu tootlikkus jäi II poolaastal ligikaudu eelneva aasta tasemele • Tootlikkus kasvas neljandas kvartalis töötlevas tööstuses 4,2 %
  • 15. Kiire tööjõukulude suurenemine tõi kaasa SKP tegevuse ülejäägi ja segatulu kahanemise
  • 16. Nominaalne tööjõu ühikukulu kasvas aastaga ligi 9% • Reaalse tööjõu ühikukulu kasv veidi aeglustus aasta lõpus
  • 17. KOKKUVÕTE • Rahvaarvu korrigeerimine ei toonud tööturu statistikas kaasa kuigi suuri muutusi, seda tänu alakaetuse korrigeerimisele ja 2013. aasta rahvaarvu ülespoole hindamisele • Uus pikaajaline rahvastikuprognoos on varasemast pessimistlikum – 2040. aastaks langeks osalemise määr 4 pp ja tööjõud kahaneks 20%, kui tööjõus osalemine jääb samaks • Hõive kasv II poolaastal oli nullilähedane, kuid hõive määr tõusis. Teenuste sektori panus oli positiivne, hõive ei vähenenud ka töötlevas tööstuses. • Tööpuudus tõusis aasta viimases kvartalis 8,7%ni ning on endiselt tõenäoliselt allpool NAWRU-määra • Palgakasv oli II poolaastal majanduskeskkonda arvesse võttes väga kiire • Tööjõu ühikukulu kasvas aastaga ligi 9%, mis on Euroopa Komisjoni Scoreboard’i 3aasta kasvu kontrollväärtus
  • 18. TÄHTSAMAD SÕNUMID • Nii Eesti majanduse viimane areng kui ka välispoliitilised sündmused suurendavad tõenäosust, et ees seisab tööjõukulude kasvu märgatav pidurdumine ja et see saab olema järsem, kui varem arvatud • Avalik sektor ei tohiks palgakasvu vedada, sest see muudab erasektori kohanemise palgakanali kaudu keerulisemaks ja võib ohustada eelarve tasakaalu. Kui erasektoris toimub palgakorrektsioon, peab selleks olema valmis ka avalik sektor • Pikaajalise rahvastikuprognoosi taustal on oluline kindlustada, et võimalikult suur osa elanikest oleks tööturule kaasatud ja et sotsiaalkindlustussüsteem toetaks seda • Kõrge struktuurse tööpuuduse alandamiseks on tarvis lisaks aktiivsetele tööturumeetmetele ka regionaal-, haridus- ja rahvastikupoliitika tuge
  • 19. Täname tähelepanu eest!

×