Tööturu Ülevaade 1/2014

  • 440 views
Uploaded on

Tööturu ülevaade ajakirjanikele 09.04.2014 …

Tööturu ülevaade ajakirjanikele 09.04.2014
Orsolya Soosaar, Natalja Viilmann, Kaspar Oja

  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to comment
    Be the first to like this
No Downloads

Views

Total Views
440
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
5

Actions

Shares
Downloads
2
Comments
0
Likes
0

Embeds 0

No embeds

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide

Transcript

  • 1. TÖÖTURU ÜLEVAADE I/2014 Orsolya Soosaar, Natalja Viilmann, Kaspar Oja
  • 2. Esitluse teemad • Tööealine elanikkond • Tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus • Hõive ja tööjõu tootlikkus • Tööpuudus • Palk ja tööjõukulud ning tööjõu ühikukulu 2
  • 3. Rahvastikustatistika revisjon: rohkem vanu, vähem noori • Statistikaamet korrigeeris 2000-2013 rahvaarvu – tänu alakaetuse korrigeerimisele vähem kui REL2011 esialgsete tulemuste põhjal arvata oli, kuid kahanemine oli rände tõttu siiski kiirem kui varasem hinnang • Uue rahvastikustatistikaga viidi kooskõlla ka tööjõu-uuringu hinnangud. Suhtarvud muutusid vähe, tasemed kitsamates kategooriates enam
  • 4. Koos revideeritud andmetega avaldati ka uus rahvastikuprognoos, mis on rände poolest varasemast pessimistlikum • Summaarne sündimuskordaja tõuseb 1,8ni, oodatav eluiga pikeneb • Ränne: 1. variandis eeldatakse, et rändekordajad jätkavad pikaajalisel trendil ja langevad mõnevõrra
  • 5. Tööjõus osalemise määra hakkab rahvastiku vanusestruktuur panustama negatiivselt – kui seda ei tasakaalusta poliitika mõju • Perioodi lõpuks väheneb muutumatu vanuse- ja soopõhise osalemise korral tööjõud kokku 20%.
  • 6. Mitteaktiivsete arv • Koos vanemaealiste tööjõus osalemise kasvuga kahanes pensioniea tõttu mitteaktiivsete arv • Aasta-aastalt kahaneb ka õpingute tõttu mitteaktiivsete arv, sest noori jääb vähemaks
  • 7. Hõive kasv II poolaastal aeglustus • Teenuste sektori panus oli positiivne ja ehituse oma negatiivne • Hõive määr – hõivatute osakaal tööealistest aastavõrdluses siiski kasvas
  • 8. Töötlevas tööstuses hõive ei kahanenud • Nii palgauuring kui ka ettevõtlusstatistika näitab aeglast, kuid positiivset hõive kasvu
  • 9. Töötuse kestvus on vähenenud • Pikaajaliste töötute osakaal langes 2013. aastal 40% ligidale • Aasta lõpus tööpuudus kasvas veidi, eelkõige lühiajaliselt töötute arvel
  • 10. Kõrgharidusega inimeste töötus on endiselt madalaim • 40% kõrgharidusega inimestest on hõivatud avalikus sektoris, sh tervishoius ja hariduses, kus hõive tsükliline kõikumine on väike
  • 11. Reservatsioonipalga kiire kasv aeglustus • Kui 2012. aastal kasvas keskmine reservatsioonipalk 13,9%, siis 2013. aastal 8,6% • Reservatsioonipalk kasvas kiiremini I ja II taseme haridusega inimestel, samal ajal langes ka nende töötuse määr kiiremini Töötute reservatsioonipalk ja selle kasv 2013. aastal haridustaseme ja soo võrdluses mehed naised kokku mehed naised kokku I taseme haridus: kuni põhi- ja kutseharidus 629 485 588 10,2% 10,7% 10,6% II taseme haridus: kesk- ja kutseharidus 734 543 651 11,0% 11,6% 10,7% III taseme haridus: keskeri- ja kõrgharidus 870 683 751 -4,7% 6,5% 1,1% Reservatsioonipalk (eurot) Reservatsioonipalga kasv
  • 12. Palgakasv aeglustus veidi, kuid oli endiselt kiire • Keskmise brutokuupalga aastakasv ulatus III kvartalis 8,8% ja IV kvartalis 7,6%ni • Tunnipalga kasv IV kvartalis siiski ei aeglustunud – tasu mittetöötatud aja eest ja preemia panus vähenes
  • 13. Palgakasv kiirenes IV kvartalis omaniku liigi järgi ainult kohalike omavalitsuste haldusalas • Siia alla kuulub suur osa hariduse ja tervishoiu tegevusalast
  • 14. Tööjõu tootlikkus jäi II poolaastal ligikaudu eelneva aasta tasemele • Tootlikkus kasvas neljandas kvartalis töötlevas tööstuses 4,2 %
  • 15. Kiire tööjõukulude suurenemine tõi kaasa SKP tegevuse ülejäägi ja segatulu kahanemise
  • 16. Nominaalne tööjõu ühikukulu kasvas aastaga ligi 9% • Reaalse tööjõu ühikukulu kasv veidi aeglustus aasta lõpus
  • 17. KOKKUVÕTE • Rahvaarvu korrigeerimine ei toonud tööturu statistikas kaasa kuigi suuri muutusi, seda tänu alakaetuse korrigeerimisele ja 2013. aasta rahvaarvu ülespoole hindamisele • Uus pikaajaline rahvastikuprognoos on varasemast pessimistlikum – 2040. aastaks langeks osalemise määr 4 pp ja tööjõud kahaneks 20%, kui tööjõus osalemine jääb samaks • Hõive kasv II poolaastal oli nullilähedane, kuid hõive määr tõusis. Teenuste sektori panus oli positiivne, hõive ei vähenenud ka töötlevas tööstuses. • Tööpuudus tõusis aasta viimases kvartalis 8,7%ni ning on endiselt tõenäoliselt allpool NAWRU-määra • Palgakasv oli II poolaastal majanduskeskkonda arvesse võttes väga kiire • Tööjõu ühikukulu kasvas aastaga ligi 9%, mis on Euroopa Komisjoni Scoreboard’i 3aasta kasvu kontrollväärtus
  • 18. TÄHTSAMAD SÕNUMID • Nii Eesti majanduse viimane areng kui ka välispoliitilised sündmused suurendavad tõenäosust, et ees seisab tööjõukulude kasvu märgatav pidurdumine ja et see saab olema järsem, kui varem arvatud • Avalik sektor ei tohiks palgakasvu vedada, sest see muudab erasektori kohanemise palgakanali kaudu keerulisemaks ja võib ohustada eelarve tasakaalu. Kui erasektoris toimub palgakorrektsioon, peab selleks olema valmis ka avalik sektor • Pikaajalise rahvastikuprognoosi taustal on oluline kindlustada, et võimalikult suur osa elanikest oleks tööturule kaasatud ja et sotsiaalkindlustussüsteem toetaks seda • Kõrge struktuurse tööpuuduse alandamiseks on tarvis lisaks aktiivsetele tööturumeetmetele ka regionaal-, haridus- ja rahvastikupoliitika tuge
  • 19. Täname tähelepanu eest!