Eesti rahvastik. 
Hinnatud ja loendatud 
Ene-Margit Tiit 
03.12.2014
Sisukord 
 Milleks selline raamat? 
 Eesti rahvaarv ja selle muutumine 
 Loomulik iive 
 Välisränne 
 Rahvastiku prog...
MILLEKS SELLINE RAAMAT?
Miks seda raamatut on vaja? 
 Eesti rahvastiku areng on meile kõigile väga oluline – 
nii poliitikutele kui ka visionääri...
Eestimaa – Tallinn ja päris-Eesti 
 Rahvaloendus on ainus uuring, mis jõuab iga metsatalu 
ja üksiku saareni ning mille p...
Miks „hinnatud ja loendatud“? 
 Kõige täpsemad andmed rahvastiku kohta saadakse 
rahvaloenduste käigus. 
 Kuid rahvaloen...
EESTI RAHVAARV JA SELLE 
MUUTUMINE
Eesti rahvaarvu muutumine 1200—2000 
Allikas:SA, hinnangud 
0 
200000 
400000 
600000 
800000 
1000000 
1200000 
1400000 
...
Eesti rahvaarvu muutumine 1881—2011 
Allikas:SA 
800000 
900000 
1000000 
1100000 
1200000 
1300000 
1400000 
1500000 
160...
Rahvaarvu muutumist põhjustavad 
tegurid 
 Loomulik iive on sündimuse ja suremuse vahe. 
Loomulikku iivet mõjutavad 
 ik...
LOOMULIK IIVE
Sündimus ja suremus 
Allikas: SA 
0 
5 
10 
15 
20 
25 
30 
1919 
1922 
1925 
1928 
1931 
1934 
1937 
1940 
1943 
1946 
19...
Loomulik iive absoluutarvudes 
Allikas:SA 
-12,000 
-10,000 
-8,000 
-6,000 
-4,000 
-2,000 
0 
2,000 
4,000 
6,000 
8,000...
Summaarne sündimuskordaja 
Allikas: SA, ÜRO 
1.25 
1.5 
1.75 
2 
2.25 
2.5 
1950 
1952 
1954 
1956 
1958 
1960 
1962 
1964...
Sündide edasilükkamine 
Allikas: SA, ÜRO 
22.00 
23.00 
24.00 
25.00 
26.00 
27.00 
28.00 
29.00 
30.00 
1950 
1952 
1954 ...
Sündide edasilükkamise mõju 
 Summaarse sündimuskordaja vähenemise üks 
põhjuseid on sündide edasilükkamine. 
 Sündide e...
Tänases Eestis toimuvad muutused 
 Peaaegu kõik vastsündinud jäävad ellu 
 Oodatav eluiga pikeneb 
 Rahvastiku keskmine...
Alla-aastaste laste surmajuhte 1000 
vastsündinu kohta 
Allikas: SA 
0 
20 
40 
60 
80 
100 
120 
140 
1924 
1927 
1930 
1...
Oodatav eluiga sünnil 
Allikas: SA, ÜRO 
55 
60 
65 
70 
75 
80 
85 
1950 
1952 
1954 
1956 
1958 
1960 
1962 
1964 
1966 ...
Rahvastiku mediaanvanuse kasvamine 
Allikas: ÜRO 
41.5 
39.5 
37.5 
35.5 
33.5 
31.5 
29.5 
27.5 
1950 1955 1960 1965 1970...
VÄLISRÄNNE
Keskmine välisrände saldo aasta kohta – 
absoluutarvudes (tuhandetes) ja 
suhtarvuna 1000 elaniku kohta 
Allikas: ÜRO 
15 ...
Eesti välisrände saldo aastail 1956—1989 
Allikas: Statistika aastaraamat 1991, ESA 
0 
2000 
4000 
6000 
8000 
10000 
120...
Registreeritud välisränne 2000—2013 
Allikas: SA 
8000 
6000 
4000 
2000 
0 
-2000 
-4000 
-6000 
Sisseränne 
Väljaränne 
...
Meeste ja naiste registreerimata välisrände 
saldo hinnangud perioodidel 
2000—2003 (1), 
2004—2007 (2) 
ja 2008—2011 (3) ...
RAHVASTIKU 
PROGNOOSIMINE
Kuidas tehakse rahvastikuprognoose? 
Kui on teada rahvastiku soo-vanusejaotus käesoleval 
aastal (1.01.2014), siis järgmis...
Mida on prognoosimiseks vaja hinnata? 
 Sündide arvu hindamiseks on tarvis teada 
sünnitamisealiste naiste arvu ja nende ...
Eesti rahvastikuprognoos 
 Rahvastikuprognoose tehakse ÜRO-s, Eurostatis ja ka 
riikides. Enamasti tehakse prognoose kuni...
ÜRO prognoosid (rahvaarv tuhandetes) 
1 350 
1 300 
1 250 
1 200 
1 150 
1 100 
1 050 
Kõrge sündimus 
Madal sündimus 
Püs...
ÜRO prognooside eeldused 
 Summaarne sündimuskordaja 2011 – 1,59. Jääb 
samaks madala ja püsisündimuse mudelites. 
 Summ...
Eurostati prognoosid 
1340000 
1320000 
1300000 
1280000 
1260000 
1240000 
Eurostat rändeta 
Eurostat rändega 
2015 2020 ...
Eurostati prognoosi eeldused 
 Summaarne sündimuskordaja kasvab 1,63st 1,69ni 
 Meeste ja naiste oodatav eluiga jõuab va...
SA prognoosid 
1325000 
1300000 
1275000 
1250000 
1225000 
1200000 
1175000 
SA pessimistlik 
SA optimistlik 
2015 2020 2...
SA prognoosi eeldused 
 Töögrupp: Alis Tammur, Mare Vähi, Kadri Leetmaa ja Ene- 
Margit Tiit. 
 Eeldati, et perioodi lõp...
Prognoosikohane soo-vanusejaotus 2040 
0 
1000 
2000 
3000 
4000 
5000 
6000 
7000 
8000 
9000 
10000 
0 
3 
6 
9 
12 
15 ...
Summaarne sündimuskordaja ja 
inimarengu indeks 
 Soome demograaf P. Myrskyla on summaarse 
sündimuskordaja väärtust sidu...
ÜRO optimistlik Eesti rahvastiku prognoos 
1 200 
1 250 
1 300 
1 350 
1 400 
1 450 
1 500 
1 550 
1 600 
2010 
2013 
2016...
ÜRO optimistliku prognoosi eeldused 
 Summaarse sündimuskordaja pidev kasv kuni 
väärtuseni 2,17 aastaks 2100 
 Oodatava...
Tänan tähelepanu ja 
kaasamõtlemise eest!
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Ene-Margit Tiit: Eesti rahvastik. Hinnatud ja loendatud

1,593 views

Published on

Ettekanne kogumiku "Eesti rahvastik. Hinnatud ja loendatud" esitluselt 03.12.2014. Kogumik võtab ühtede kaante vahel kokku viimase rahvaloenduse tulemused ja pakub võrdlust ka teiste Euroopa Liidu riikidega.

Published in: Education
1 Comment
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,593
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
2
Actions
Shares
0
Downloads
9
Comments
1
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Ene-Margit Tiit: Eesti rahvastik. Hinnatud ja loendatud

  1. 1. Eesti rahvastik. Hinnatud ja loendatud Ene-Margit Tiit 03.12.2014
  2. 2. Sisukord  Milleks selline raamat?  Eesti rahvaarv ja selle muutumine  Loomulik iive  Välisränne  Rahvastiku prognoosimine
  3. 3. MILLEKS SELLINE RAAMAT?
  4. 4. Miks seda raamatut on vaja?  Eesti rahvastiku areng on meile kõigile väga oluline – nii poliitikutele kui ka visionääridele, nii noortele kui ka vanadele.  Sellest ajast peale, kui oleme ennast rahvuse ja rahvana tunnetanud, oleme pidevalt muretsenud oma rahva käekäigu ja jätkusuutlikkuse pärast.  Käesolev raamat käsitleb Eesti rahvastiku arengut statistilises võtmes, kasutades niihästi viimase rahvaloenduse andmeid kui ka teiste uuringute tulemusi.
  5. 5. Eestimaa – Tallinn ja päris-Eesti  Rahvaloendus on ainus uuring, mis jõuab iga metsatalu ja üksiku saareni ning mille puhul küsitletakse igas vanuses ja igast rahvusest inimesi, leitakse üles kõige haruldasemate elukutsete esindajad ja uskude tunnistajad.  Rahvaloendus annab pildi iga maakonna ja iga valla rahvastikust loendushetkel.  Sellesse raamatusse need pildid ei mahtunud.  Kavakohaselt jõuavad need kaante vahele ja saavad kättesaadavaiks järgmise, 2015. aasta alguses.
  6. 6. Miks „hinnatud ja loendatud“?  Kõige täpsemad andmed rahvastiku kohta saadakse rahvaloenduste käigus.  Kuid rahvaloendustel saadav teave on siiski võrdlemisi piiratud nii ajaliselt kui ka sisuliselt.  Rahvaloendusi on Eestis teostatud vaid 11 korda, need kõik toimusid viimase 130 aasta jooksul.  Rahvaloendusel esitatavate küsimuste arv on piiratud, jäädes 7 ja 50 vahele.  Selletõttu tuleb suhteliselt täpseid loendusandmeid täiendada uuringutest saadava teabega, mis on üldjuhul hinnanguline.  Hindamine on ainus vahend ka niihästi (kaugema) mineviku kui ka tuleviku olukorra kirjeldamiseks.
  7. 7. EESTI RAHVAARV JA SELLE MUUTUMINE
  8. 8. Eesti rahvaarvu muutumine 1200—2000 Allikas:SA, hinnangud 0 200000 400000 600000 800000 1000000 1200000 1400000 1600000 1200 1230 1260 1290 1320 1350 1380 1410 1440 1470 1500 1530 1560 1590 1620 1650 1680 1710 1740 1770 1800 1830 1860 1890 1930 1960 1990
  9. 9. Eesti rahvaarvu muutumine 1881—2011 Allikas:SA 800000 900000 1000000 1100000 1200000 1300000 1400000 1500000 1600000 1882 1886 1890 1894 1898 1902 1906 1910 1914 1918 1922 1926 1930 1934 1938 1942 1946 1950 1954 1958 1962 1966 1970 1974 1978 1982 1986 1990 1994 1998 2002 2006 2010
  10. 10. Rahvaarvu muutumist põhjustavad tegurid  Loomulik iive on sündimuse ja suremuse vahe. Loomulikku iivet mõjutavad  ikaldus ja nälg,  sõjad,  Epideemia.  Välisrände saldo on sisserände ja väljarände vahe. Sisse- ja väljarännet mõjutavad  majanduslikud,  poliitilised,  demograafilised põhjused.
  11. 11. LOOMULIK IIVE
  12. 12. Sündimus ja suremus Allikas: SA 0 5 10 15 20 25 30 1919 1922 1925 1928 1931 1934 1937 1940 1943 1946 1949 1952 1955 1958 1961 1964 1967 1970 1973 1976 1979 1982 1985 1988 1991 1994 1997 2000 2003 2006 2009 2012 Sündimuse üldkordaja Suremuse üldkordaja
  13. 13. Loomulik iive absoluutarvudes Allikas:SA -12,000 -10,000 -8,000 -6,000 -4,000 -2,000 0 2,000 4,000 6,000 8,000 10,000 1919 1922 1925 1928 1931 1934 1937 1940 1943 1946 1949 1952 1955 1958 1961 1964 1967 1970 1973 1976 1979 1982 1985 1988 1991 1994 1997 2000 2003 2006 2009 2012
  14. 14. Summaarne sündimuskordaja Allikas: SA, ÜRO 1.25 1.5 1.75 2 2.25 2.5 1950 1952 1954 1956 1958 1960 1962 1964 1966 1968 1970 1972 1974 1976 1978 1980 1982 1984 1986 1988 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012
  15. 15. Sündide edasilükkamine Allikas: SA, ÜRO 22.00 23.00 24.00 25.00 26.00 27.00 28.00 29.00 30.00 1950 1952 1954 1956 1958 1960 1962 1964 1966 1968 1970 1972 1974 1976 1978 1980 1982 1984 1986 1988 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 Ema keskmine vanus lapse sünnil Ema keskmine vanus esimese lapse sünnil
  16. 16. Sündide edasilükkamise mõju  Summaarse sündimuskordaja vähenemise üks põhjuseid on sündide edasilükkamine.  Sündide edasilükkamise tagajärjel ei tarvitse oluliselt muutuda naiste poolt kogu elu jooksul sünnitatud laste arv (lõpetatud sündimuskordaja), kuid  põlvkondade vahed pikenevad,  selletõttu rahvaarv keskmiselt kahaneb.
  17. 17. Tänases Eestis toimuvad muutused  Peaaegu kõik vastsündinud jäävad ellu  Oodatav eluiga pikeneb  Rahvastiku keskmine vanus ja mediaanvanus kasvavad
  18. 18. Alla-aastaste laste surmajuhte 1000 vastsündinu kohta Allikas: SA 0 20 40 60 80 100 120 140 1924 1927 1930 1933 1936 1939 1942 1945 1948 1951 1954 1957 1960 1963 1966 1969 1972 1975 1978 1981 1984 1987 1990 1993 1996 1999 2002 2005 2008 2011 Poisid Tüdrukud
  19. 19. Oodatav eluiga sünnil Allikas: SA, ÜRO 55 60 65 70 75 80 85 1950 1952 1954 1956 1958 1960 1962 1964 1966 1968 1970 1972 1974 1976 1978 1980 1982 1984 1986 1988 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 Mehed Naised
  20. 20. Rahvastiku mediaanvanuse kasvamine Allikas: ÜRO 41.5 39.5 37.5 35.5 33.5 31.5 29.5 27.5 1950 1955 1960 1965 1970 1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005 2010
  21. 21. VÄLISRÄNNE
  22. 22. Keskmine välisrände saldo aasta kohta – absoluutarvudes (tuhandetes) ja suhtarvuna 1000 elaniku kohta Allikas: ÜRO 15 Saldo 10 5 0 -5 -10 -15 -20 -25 1000 elaniku kohta
  23. 23. Eesti välisrände saldo aastail 1956—1989 Allikas: Statistika aastaraamat 1991, ESA 0 2000 4000 6000 8000 10000 12000 14000 1956 1957 1958 1959 1960 1961 1962 1963 1964 1965 1966 1967 1968 1969 1970 1971 1972 1973 1974 1975 1976 1977 1978 1979 1980 1981 1982 1983 1984 1985 1986 1987 1988 1989
  24. 24. Registreeritud välisränne 2000—2013 Allikas: SA 8000 6000 4000 2000 0 -2000 -4000 -6000 Sisseränne Väljaränne Rändesaldo 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
  25. 25. Meeste ja naiste registreerimata välisrände saldo hinnangud perioodidel 2000—2003 (1), 2004—2007 (2) ja 2008—2011 (3) 5 0 -5 -10 -15 -20 -25 -30 0 4 8 12 16 20 24 28 32 36 40 44 48 52 56 60 64 68 72 76 80 84 M_1 N_1 5 0 -5 -10 -15 -20 -25 -30 -35 -40 0 4 8 12 16 20 24 28 32 36 40 44 48 52 56 60 64 68 72 76 80 84 M_2 N_2 5 0 -5 -10 -15 -20 -25 -30 0 4 8 12 16 20 24 28 32 36 40 44 48 52 56 60 64 68 72 76 80 84 M_3 N_3
  26. 26. RAHVASTIKU PROGNOOSIMINE
  27. 27. Kuidas tehakse rahvastikuprognoose? Kui on teada rahvastiku soo-vanusejaotus käesoleval aastal (1.01.2014), siis järgmisel aastal (1.01.2015): 1. Kõik ellujäänud inimesed on ühe aasta võrra vanemad; 2. Kõik käesoleval aastal sündinud lapsed on 0-aastased; 3. Rahvastikule on lisandunud kõik käesoleval aastal sisserännanud inimesed; 4. Rahvastikust on kadunud kõik inimesed, kes käesoleval aastal surid; 5. Rahvastikust on kadunud kõik inimesed, kes käesoleval aastal välja rändasid. Seda mõttekäiku rakendades saab samm-sammult ennustada rahvaarvu ja soo-vanusejaotust ka pikema aja jaoks.
  28. 28. Mida on prognoosimiseks vaja hinnata?  Sündide arvu hindamiseks on tarvis teada sünnitamisealiste naiste arvu ja nende sünnitamisaktiivsust (vanuselisi sündimuskordajaid);  Surmade arvu ja jaotuse hindamiseks on tarvis teada elanikkonna soo-vanusejaotust ja vanuselisi suremuskordajaid või igas vanuses ellujäämise tõenäosusi (oodatavaid elukestusi).  Rändesaldo soo-vanuse struktuuri hindamiseks vahetult toimiv mudel puudub, on teada vaid üldised mõjufaktorid.
  29. 29. Eesti rahvastikuprognoos  Rahvastikuprognoose tehakse ÜRO-s, Eurostatis ja ka riikides. Enamasti tehakse prognoose kuni 50 aasta peale ette, kuid neid parandatakse jooksvalt vastavalt uute andmete laekumisele.  Eesti jaoks tehtud prognoosid näitavad enamasti rahvaarvu vähenemist, sest  Loomulik iive on negatiivne,  Rändesaldo on negatiivne. Prognoosid sõltuvad sellest, missugused eeldused on tehtud demograafilist käitumist iseloomustavate parameetrite muutumise kohta.
  30. 30. ÜRO prognoosid (rahvaarv tuhandetes) 1 350 1 300 1 250 1 200 1 150 1 100 1 050 Kõrge sündimus Madal sündimus Püsisündimus Vahetu taaste Nullränne Püsisuremus Püsiprotsessid
  31. 31. ÜRO prognooside eeldused  Summaarne sündimuskordaja 2011 – 1,59. Jääb samaks madala ja püsisündimuse mudelites.  Summaarne sündimuskordaja tõuseb aastaks 2040 väärtuseni 1,81 ning 2,02 vastavalt keskmise ja kõrge sündimusega mudelis.  Elukestuse kasv on mudelites arvestatud võrdlemisi tagasihoidlikult, meeste tasemeks aastal 2040 on ette nähtud 74,5, naiste puhul – 82,8 aastat.  Ränne on lähedane nullile
  32. 32. Eurostati prognoosid 1340000 1320000 1300000 1280000 1260000 1240000 Eurostat rändeta Eurostat rändega 2015 2020 2025 2030 2035 2040
  33. 33. Eurostati prognoosi eeldused  Summaarne sündimuskordaja kasvab 1,63st 1,69ni  Meeste ja naiste oodatav eluiga jõuab vastavalt 79,6 ja 86,6 eluaastani.  Rändesaldo muutub, esialgu on see negatiivne, keskmiselt -650 inimest aastas, alates 2030. aastast muutub rändesaldo aga positiivseks, ulatudes 500 inimeseni aastas.
  34. 34. SA prognoosid 1325000 1300000 1275000 1250000 1225000 1200000 1175000 SA pessimistlik SA optimistlik 2015 2020 2025 2030 2035 2040
  35. 35. SA prognoosi eeldused  Töögrupp: Alis Tammur, Mare Vähi, Kadri Leetmaa ja Ene- Margit Tiit.  Eeldati, et perioodi lõpuks on sündide edasilükkamine pidurdunud ja selle tagajärjel on summaarne sündimuskordaja kasvanud kuni väärtuseni 1,8.  Oodatav eluiga sünnil kasvab tasemeni, mis praegu on kõrgharidusega elanike rühmal, so meestel 78,2 ja naistel 83,7 aastat.  Välisrände puhul eeldati seniste viimase 12 aasta jooksul ilmnenud rändesuundumuste jätkumist, kusjuures registreeritud rändele lisati ka hinnatud registreerimata rände komponent.  Pessimistliku stsenaariumi korral eeldati välisrände püsivust prognoosiperioodi lõpuni.  Optimistliku stsenaariumi korral eeldati, et välisrände saldo maht kahaneb alates aastast 2015 poole võrra ja alates aastast 2021 saab võrdseks nulliga.
  36. 36. Prognoosikohane soo-vanusejaotus 2040 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 10000 0 3 6 9 12 15 18 21 24 27 30 33 36 39 42 45 48 51 54 57 60 63 66 69 72 75 78 81 84 87 90 93 96 Mehed_O Naised_O Mehed_P Naised_P
  37. 37. Summaarne sündimuskordaja ja inimarengu indeks  Soome demograaf P. Myrskyla on summaarse sündimuskordaja väärtust sidunud inimarengu indeksi (HDI) väärtustega ja oletab, et kui riigis HDI ületab taseme 0,9, siis pöördub ka summaarne sündimuskordaja tõusule.  Euroopas see oletus kehtib: 2012. aastal oli Euroopas tervikuna keskmine summaarne sündimuskordaja 1,58, kuid riikides, kus HDI oli üle 0,9, oli keskmine summaarne sündimuskordaja 1,77.  See annab lootust, et ka Eestis (HDI = 0,85) mõne aja pärast sündimuskordaja hakkab tõusma.
  38. 38. ÜRO optimistlik Eesti rahvastiku prognoos 1 200 1 250 1 300 1 350 1 400 1 450 1 500 1 550 1 600 2010 2013 2016 2019 2022 2025 2028 2031 2034 2037 2040 2043 2046 2049 2052 2055 2058 2061 2064 2067 2070 2073 2076 2079 2082 2085 2088 2091 2094 2097 2100
  39. 39. ÜRO optimistliku prognoosi eeldused  Summaarse sündimuskordaja pidev kasv kuni väärtuseni 2,17 aastaks 2100  Oodatava eluea kasv meestel tasemeni 81,0 aastat ja naistel tasemeni 88,5 aastat  Välisrände nullsaldo. Kas see on reaalne?  Summaarse sündimuskordaja väärtused 20. s. lõpul: 1986 2,17 1987 2,26 1988 2,26 1989 2,22
  40. 40. Tänan tähelepanu ja kaasamõtlemise eest!

×