REL2011: õppimise ja
sissetuleku vahelised
seosed
Koit Meres
Statistikaameti juhtivstatistik
28.06.2013
Rahvaloendusele lisanduvad andmed
 2011. aasta IV kvartali töise sissetuleku andmed
(EMTA)
 Palk
 Haigusraha...
28.06.2013
Kutseharidusega ja kutsehariduseta
inimeste töise sissetuleku erinevus,
REL 2011
 0-joon joonisel tähistab kut...
28.06.2013
Töise sissetuleku muutus üleminekul
põhihariduselt keskharidusele ja
keskhariduselt kõrgharidusele, REL 2011
 ...
28.06.2013
Täiskasvanud õppija (1)
 Inimene, kellele õppimine ei ole põhitegevus, see
tähendab, et ta õpib töölkäimise, l...
28.06.2013
Täiskasvanud õppija (2)
 Ei liigu alati madalamalt tasemelt kõrgemale.
Analüüsis on eristatud õppimist suundad...
28.06.2013
Õppe suunad soo ja vanuse järgi
Mida vanem on õppija, seda sagedamini on ta valinud mingi muu (mitte
tõusva) ha...
28.06.2013
Täiskasvanud õppijate töine
sissetulek
 On reeglina suurem kui mitteõppijatel.
 Kuid siin on mitmeid erisusi…
28.06.2013
Põhiharidusega õppijad
 Põhiharidusega töötavad õppijad teenivad
mitteõppivatest eakaaslastest oluliselt vähem...
28.06.2013
Keskharidusega isikute töise sissetuleku erinevus
sama haridusega mitteõppijate sissetulekust, REL
2011 (I)
 P...
28.06.2013
Keskharidusega isikute töise sissetuleku erinevus sama haridusega
mitteõppijate sissetulekust, REL 2011 (II)
 ...
28.06.2013
Üleneva õppesuuna valinud kõrgharidusega isikute
töise sissetuleku erinevus sama haridusega
mitteõppijate sisse...
28.06.2013
 0-joon graafikul kujutab kõrgharidusega mitteõppivate sama soo- ja vanusrühma keskmist
töist sissetulekut.
 ...
28.06.2013
Kõrgharidusega õppijad,
kes õpivad senisest madalamal tasemel
 0-joon graafikul kujutab kõrgharidusega mitteõp...
28.06.2013
Kokkuvõte
 Õppimine ei ole alati liikumine järjest kõrgemate tasemete
poole.
 Palju on neid, kes õpivad varas...
28.06.2013
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Koit Meres „Õppimise ja sissetuleku vahelised seosed“

514 views

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
514
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1
Actions
Shares
0
Downloads
2
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Koit Meres „Õppimise ja sissetuleku vahelised seosed“

  1. 1. REL2011: õppimise ja sissetuleku vahelised seosed Koit Meres Statistikaameti juhtivstatistik
  2. 2. 28.06.2013 Rahvaloendusele lisanduvad andmed  2011. aasta IV kvartali töise sissetuleku andmed (EMTA)  Palk  Haigusraha  Juhatuse liikme tasu  VÕS töö tasu (töövõtuleping)  Töise sissetuleku lõhe = vahe osakaal suuremast sissetulekust  Trendid kinnitavad varem korduvalt räägitut:  Mehed teenivad neljandiku võrra naistest rohkem.  Kõige rohkem teenitakse vanuserühmas 30–40 aastat, hiljem keskmine töine tulu langeb.
  3. 3. 28.06.2013 Kutseharidusega ja kutsehariduseta inimeste töise sissetuleku erinevus, REL 2011  0-joon joonisel tähistab kutsehariduseta inimeste palgataset.  Tulbad näitavad põhiharidusele ja keskharidusele lisanduva kutsehariduse mõju keskmisele töisele sissetulekule — erinevused on väikesed (meestel kokku ca 5% ja naistel 2%).  Kahel juhul (põhiharidusega naised vanuses 30–39 ja keskharidusega naised vanuses 40– 49) oli kutseharidusega naiste töine sissetulek sama, mis kutsehariduseta naistel.  Vanuserühmas 30–39 teenisid kutseharidusega isikud vähem — see on vanuserühm, kus oli kõige rohkem välismaal töötajaid (tõsi küll – mehi).  Kõige nooremas vanuserühmas on üldkeskharidusega isikute hulgas palju õppijaid, kui need välja arvata, siis kutsehariduse positiivne mõju kaob. M 20–29 30–39 40–49 50–59 N M N M N M N -6 -4 -2 0 2 4 6 8 10 Põhiharidus Keskharidus %
  4. 4. 28.06.2013 Töise sissetuleku muutus üleminekul põhihariduselt keskharidusele ja keskhariduselt kõrgharidusele, REL 2011  0-joon joonisel tähistab põhiharidusega inimeste keskmist töist sissetulekut üleminekul keskharidusele ja keskharidusega inimeste keskmist tulu üleminekul kõrgharidusele.  Suur osa keskharidusega noortest töötavad õppimise kõrvalt (osakoormusega) – sellest väiksem tõus üleminekul keskharidusele ja suurem tõus üleminekul kõrgharidusele.  Järgmisele haridustasemele jõudmine mõjub töisele sissetulekule kordades enam kui kutsehariduse omandamine. Vanuse- ja soorühmade keskmine rahaline võit järgmisele haridustasemele üleminekust: põhihariduselt keskharidusele 15% ja keskharidusele kõrgharidusele 34%.  Soolised erinevused on väikesed, meeste sissetulekule mõjub üleminek keskharidusele natuke enam (3%) ja naiste sissetulekule üleminek keskhariduselt kõrgharidusele (5%). M N M N M N M N 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 Põhiharidus > keskharidus Keskharidus > kõrgharidus % 20–29 30–39 40–49 50–59
  5. 5. 28.06.2013 Täiskasvanud õppija (1)  Inimene, kellele õppimine ei ole põhitegevus, see tähendab, et ta õpib töölkäimise, lastekasvatamise või mõne muu tegevuse kõrvalt.
  6. 6. 28.06.2013 Täiskasvanud õppija (2)  Ei liigu alati madalamalt tasemelt kõrgemale. Analüüsis on eristatud õppimist suundade järgi:  Ülenev õppesuund — varasem kõrgeim haridus on sisseastumise eeltingimus.  Horisontaalne õppesuund — varasema kõrgeima hariduse sisseastumistingimus on uue hariduse sisseastumistingimuseks.  Alanev õppesuund — õppimise sisseastumistingimus on madalam kui varasema kõrgeima sisseastumistingimus.
  7. 7. 28.06.2013 Õppe suunad soo ja vanuse järgi Mida vanem on õppija, seda sagedamini on ta valinud mingi muu (mitte tõusva) haridustee jätku. Selles on selged soolised erinevused. Võib välja tuua rajajooned suhtumises:  Üle poole õppijatest ei õpi varasemast kõrgemal tasemel – naistel vanuses üle 35 aasta ja meestel vanuses üle 45 aasta.  Vähemalt pooled õpivad oma senise haridustasemega võrdsel tasemel – naistel vanuses üle 40 aasta ja meestel vanuses üle 50 aasta.  Kümnendik või enam õpivad senisest madalamal tasemel – naistel vanuses üle 45 aasta ja meestel vanuses üle 40 aasta.  Viiendik üle 60-aastastest meestest õpivad senisest madalamal tasemel.
  8. 8. 28.06.2013 Täiskasvanud õppijate töine sissetulek  On reeglina suurem kui mitteõppijatel.  Kuid siin on mitmeid erisusi…
  9. 9. 28.06.2013 Põhiharidusega õppijad  Põhiharidusega töötavad õppijad teenivad mitteõppivatest eakaaslastest oluliselt vähem.  Põhiharidusega õppijaid on vähe (4% 20–24- aastastest ja 1,5% 25–29-aastastest, veel vanemate hulgas on õppijad üksikud).
  10. 10. 28.06.2013 Keskharidusega isikute töise sissetuleku erinevus sama haridusega mitteõppijate sissetulekust, REL 2011 (I)  Pooled keskhariduse ja kutseharidusega õppijatest õpivad senisest haridusest kõrgemal tasemel ja pooled senisega võrdsel tasemel. 97% üldkeskharidusega õppijatest õpivad senisest kõrgemal tasemel.  Nooremad õppijad teenivad mitteõppijatest oluliselt vähem, murrang teenistuses on alates 25. eluaastast: vanuserühmas 25-29 teenitakse mitteõppijatest kümnendiku rohkem ja sealt edasi juba viiendiku kuni neljandiku rohkem. Nende töise sissetuleku tase ei ulatu kõrgharidusega inimeste teenistuseni, kuigi läheneb sellele. % 15–19 20–24 25–29 30–34 35–39 40–44 45–49 -50 -40 -30 -20 -10 0 10 20 30 Mehed Naised
  11. 11. 28.06.2013 Keskharidusega isikute töise sissetuleku erinevus sama haridusega mitteõppijate sissetulekust, REL 2011 (II)  Nooremate madal teenistus on osaliselt seletatav esimeste kursuste üliõpilaste töötamise iseärasustega (osalise tööajaga ja seoseta õpitava erialaga).  Kaks teineteist mittevälistavat võimalikku põhjust:  Vanemad õppijad suudavad (ealistest iseärasustest tulenevalt) paremini organiseerida oma aega, teha igapäevaseid valikuid töö ja õppimise vahel, neil on parem enesedistsipliin.  Vanemaealisena asuvad õppima need, kes on oma sama haridusega eakaaslastest (tööl) edukamad ja see edukus jätkub õppimise ajal.
  12. 12. 28.06.2013 Üleneva õppesuuna valinud kõrgharidusega isikute töise sissetuleku erinevus sama haridusega mitteõppijate sissetulekust, REL 2011  0-joon graafikul kujutab kõrgharidusega mitteõppivate sama soo- ja vanusrühma keskmist töist sissetulekut.  Graafikult ilmnevad väikesed soolised erinevused: õppivad naised hakkavad mitteõppivatest enam teenima 25. ja mehed 30. eluaastast. % 20–24 25–29 30–34 35–39 40–44 45–49 50–54 55–59 -20 -10 0 10 20 30 40 Mehed Naised
  13. 13. 28.06.2013  0-joon graafikul kujutab kõrgharidusega mitteõppivate sama soo- ja vanusrühma keskmist töist sissetulekut.  Kõige nooremas vanuserühmas on töine sissetulek mitteõppijatest oluliselt madalam (kuigi kõrgem keskharidusega inimeste sissetulekust), sealt edasi tulevad soolised erinevused:  Naiste sissetulek tõuseb kiiremini, kuid jääb paarikümneks aastaks mitteõppijate omast madalamaks, siis tõuseb järsult vanuserühmas 50-54 ja langeb tagasi endisele tasemele.  Meeste sissetulek tõuseb aeglasemalt, kuid on kauem mitteõppijate omast kõrgem. Hilisem langus algab naistest varem ja sügavam – jäädes keskharidusega inimeste omast kõrgemaks. Horisontaalse õppesuuna valinud kõrgharidusega isikute töise sissetuleku erinevus sama haridusega mitteõppijate sissetulekust, REL 2011 % 20–24 25–29 30–34 35–39 40–44 45–49 50–54 55–59 -30 -25 -20 -15 -10 -5 0 5 10 15 20 Mehed Naised
  14. 14. 28.06.2013 Kõrgharidusega õppijad, kes õpivad senisest madalamal tasemel  0-joon graafikul kujutab kõrgharidusega mitteõppivate sama soo- ja vanusrühma keskmist töist sissetulekut.  See, kas saadakse mitteõppivatest kõrgharidusega isikutest rohkem või vähem seostub eelkõige sellega, kas õpitakse kõrg- või kutseharidust. Kutseharidus domineerib gruppides, mille teenistus jääb mitteõppijate tasemest madalamale.  Kutsehariduse kasuks on otsustanud kolmandik kõigist varasema kõrgharidusega alaneva õpisuuna valinutest.  Senisest madalamal kõrghariduse tasemel õppijad teenivad rohkem kui mitteõppijad.  Kutsehariduses õppivad kõrgharidusega isikud teenivad rohkem kui kutseharidusega isikud – kaasa arvatud kõige nooremad vanusrühmad. % 20 25 30 35 40 45 50 55 -40 -30 -20 -10 0 10 20 30 40 Mehed Naised
  15. 15. 28.06.2013 Kokkuvõte  Õppimine ei ole alati liikumine järjest kõrgemate tasemete poole.  Palju on neid, kes õpivad varasema haridusega võrdsel või sellest madalamal tasemel.  Mida vanemad inimesed on, seda enam valivad nad õppimiseks senisega võrdse või senisest madalama taseme.  Kui töine sissetulek on edukuse näitaja, siis …  … õppijad on edukad.
  16. 16. 28.06.2013

×