1. REL2011: õppimise ja
sissetuleku vahelised
seosed
Koit Meres
Statistikaameti juhtivstatistik

2. 28.06.2013
Rahvaloendusele lisanduvad andmed
 2011. aasta IV kvartali töise sissetuleku andmed
(EMTA)
 Palk
 Haigusraha
 Juhatuse liikme tasu
 VÕS töö tasu (töövõtuleping)
 Töise sissetuleku lõhe = vahe osakaal suuremast
sissetulekust
 Trendid kinnitavad varem korduvalt räägitut:
 Mehed teenivad neljandiku võrra naistest rohkem.
 Kõige rohkem teenitakse vanuserühmas 30–40 aastat, hiljem
keskmine töine tulu langeb.

3. 28.06.2013
Kutseharidusega ja kutsehariduseta
inimeste töise sissetuleku erinevus,
REL 2011
 0-joon joonisel tähistab kutsehariduseta inimeste palgataset.
 Tulbad näitavad põhiharidusele ja keskharidusele lisanduva kutsehariduse mõju keskmisele
töisele sissetulekule — erinevused on väikesed (meestel kokku ca 5% ja naistel 2%).
 Kahel juhul (põhiharidusega naised vanuses 30–39 ja keskharidusega naised vanuses 40–
49) oli kutseharidusega naiste töine sissetulek sama, mis kutsehariduseta naistel.
 Vanuserühmas 30–39 teenisid kutseharidusega isikud vähem — see on vanuserühm, kus
oli kõige rohkem välismaal töötajaid (tõsi küll – mehi).
 Kõige nooremas vanuserühmas on üldkeskharidusega isikute hulgas palju õppijaid, kui
need välja arvata, siis kutsehariduse positiivne mõju kaob.
M
20–29 30–39 40–49 50–59
N M N M N M N
-6
-4
-2
0
2
4
6
8
10
Põhiharidus
Keskharidus
%

4. 28.06.2013
Töise sissetuleku muutus üleminekul
põhihariduselt keskharidusele ja
keskhariduselt kõrgharidusele, REL 2011
 0-joon joonisel tähistab põhiharidusega inimeste keskmist töist sissetulekut üleminekul
keskharidusele ja keskharidusega inimeste keskmist tulu üleminekul kõrgharidusele.
 Suur osa keskharidusega noortest töötavad õppimise kõrvalt (osakoormusega) –
sellest väiksem tõus üleminekul keskharidusele ja suurem tõus üleminekul
kõrgharidusele.
 Järgmisele haridustasemele jõudmine mõjub töisele sissetulekule kordades enam kui
kutsehariduse omandamine. Vanuse- ja soorühmade keskmine rahaline võit
järgmisele haridustasemele üleminekust: põhihariduselt keskharidusele 15% ja
keskharidusele kõrgharidusele 34%.
 Soolised erinevused on väikesed, meeste sissetulekule mõjub üleminek
keskharidusele natuke enam (3%) ja naiste sissetulekule üleminek keskhariduselt
kõrgharidusele (5%).
M N M N M N M N
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45 Põhiharidus >
keskharidus
Keskharidus >
kõrgharidus
%
20–29 30–39 40–49 50–59

5. 28.06.2013
Täiskasvanud õppija (1)
 Inimene, kellele õppimine ei ole põhitegevus, see
tähendab, et ta õpib töölkäimise, lastekasvatamise
või mõne muu tegevuse kõrvalt.

6. 28.06.2013
Täiskasvanud õppija (2)
 Ei liigu alati madalamalt tasemelt kõrgemale.
Analüüsis on eristatud õppimist suundade järgi:
 Ülenev õppesuund — varasem kõrgeim
haridus on sisseastumise eeltingimus.
 Horisontaalne õppesuund — varasema
kõrgeima hariduse sisseastumistingimus on
uue hariduse sisseastumistingimuseks.
 Alanev õppesuund — õppimise
sisseastumistingimus on madalam kui
varasema kõrgeima sisseastumistingimus.

7. 28.06.2013
Õppe suunad soo ja vanuse järgi
Mida vanem on õppija, seda sagedamini on ta valinud mingi muu (mitte
tõusva) haridustee jätku. Selles on selged soolised erinevused. Võib välja
tuua rajajooned suhtumises:
 Üle poole õppijatest ei õpi varasemast kõrgemal tasemel –
naistel vanuses üle 35 aasta ja meestel vanuses üle 45 aasta.
 Vähemalt pooled õpivad oma senise haridustasemega võrdsel
tasemel – naistel vanuses üle 40 aasta ja meestel vanuses üle
50 aasta.
 Kümnendik või enam õpivad senisest madalamal tasemel –
naistel vanuses üle 45 aasta ja meestel vanuses üle 40 aasta.
 Viiendik üle 60-aastastest meestest õpivad senisest
madalamal tasemel.

8. 28.06.2013
Täiskasvanud õppijate töine
sissetulek
 On reeglina suurem kui mitteõppijatel.
 Kuid siin on mitmeid erisusi…

9. 28.06.2013
Põhiharidusega õppijad
 Põhiharidusega töötavad õppijad teenivad
mitteõppivatest eakaaslastest oluliselt vähem.
 Põhiharidusega õppijaid on vähe (4% 20–24-
aastastest ja 1,5% 25–29-aastastest, veel vanemate
hulgas on õppijad üksikud).

10. 28.06.2013
Keskharidusega isikute töise sissetuleku erinevus
sama haridusega mitteõppijate sissetulekust, REL
2011 (I)
 Pooled keskhariduse ja kutseharidusega õppijatest õpivad senisest haridusest kõrgemal
tasemel ja pooled senisega võrdsel tasemel. 97% üldkeskharidusega õppijatest õpivad
senisest kõrgemal tasemel.
 Nooremad õppijad teenivad mitteõppijatest oluliselt vähem, murrang teenistuses on alates
25. eluaastast: vanuserühmas 25-29 teenitakse mitteõppijatest kümnendiku rohkem ja
sealt edasi juba viiendiku kuni neljandiku rohkem. Nende töise sissetuleku tase ei ulatu
kõrgharidusega inimeste teenistuseni, kuigi läheneb sellele.
%
15–19 20–24 25–29 30–34 35–39 40–44 45–49
-50
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30 Mehed
Naised

11. 28.06.2013
Keskharidusega isikute töise sissetuleku erinevus sama haridusega
mitteõppijate sissetulekust, REL 2011 (II)
 Nooremate madal teenistus on osaliselt seletatav esimeste kursuste üliõpilaste
töötamise iseärasustega (osalise tööajaga ja seoseta õpitava erialaga).
 Kaks teineteist mittevälistavat võimalikku põhjust:
 Vanemad õppijad suudavad (ealistest iseärasustest tulenevalt) paremini
organiseerida oma aega, teha igapäevaseid valikuid töö ja õppimise
vahel, neil on parem enesedistsipliin.
 Vanemaealisena asuvad õppima need, kes on oma sama haridusega
eakaaslastest (tööl) edukamad ja see edukus jätkub õppimise ajal.

12. 28.06.2013
Üleneva õppesuuna valinud kõrgharidusega isikute
töise sissetuleku erinevus sama haridusega
mitteõppijate sissetulekust, REL 2011
 0-joon graafikul kujutab kõrgharidusega mitteõppivate sama soo- ja
vanusrühma keskmist töist sissetulekut.
 Graafikult ilmnevad väikesed soolised erinevused: õppivad naised hakkavad
mitteõppivatest enam teenima 25. ja mehed 30. eluaastast.
%
20–24 25–29 30–34 35–39 40–44 45–49 50–54 55–59
-20
-10
0
10
20
30
40 Mehed
Naised

13. 28.06.2013
 0-joon graafikul kujutab kõrgharidusega mitteõppivate sama soo- ja vanusrühma keskmist
töist sissetulekut.
 Kõige nooremas vanuserühmas on töine sissetulek mitteõppijatest oluliselt madalam (kuigi
kõrgem keskharidusega inimeste sissetulekust), sealt edasi tulevad soolised erinevused:
 Naiste sissetulek tõuseb kiiremini, kuid jääb paarikümneks aastaks mitteõppijate
omast madalamaks, siis tõuseb järsult vanuserühmas 50-54 ja langeb tagasi
endisele tasemele.
 Meeste sissetulek tõuseb aeglasemalt, kuid on kauem mitteõppijate omast
kõrgem. Hilisem langus algab naistest varem ja sügavam – jäädes
keskharidusega inimeste omast kõrgemaks.
Horisontaalse õppesuuna valinud kõrgharidusega
isikute töise sissetuleku erinevus sama haridusega
mitteõppijate sissetulekust, REL 2011
%
20–24 25–29 30–34 35–39 40–44 45–49 50–54 55–59
-30
-25
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
20 Mehed
Naised

14. 28.06.2013
Kõrgharidusega õppijad,
kes õpivad senisest madalamal tasemel
 0-joon graafikul kujutab kõrgharidusega mitteõppivate sama soo- ja vanusrühma
keskmist töist sissetulekut.
 See, kas saadakse mitteõppivatest kõrgharidusega isikutest rohkem või vähem
seostub eelkõige sellega, kas õpitakse kõrg- või kutseharidust. Kutseharidus
domineerib gruppides, mille teenistus jääb mitteõppijate tasemest madalamale.
 Kutsehariduse kasuks on otsustanud kolmandik kõigist varasema
kõrgharidusega alaneva õpisuuna valinutest.
 Senisest madalamal kõrghariduse tasemel õppijad teenivad rohkem kui
mitteõppijad.
 Kutsehariduses õppivad kõrgharidusega isikud teenivad rohkem kui
kutseharidusega isikud – kaasa arvatud kõige nooremad vanusrühmad.
%
20 25 30 35 40 45 50 55
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
40 Mehed
Naised

15. 28.06.2013
Kokkuvõte
 Õppimine ei ole alati liikumine järjest kõrgemate tasemete
poole.
 Palju on neid, kes õpivad varasema haridusega
võrdsel või sellest madalamal tasemel.
 Mida vanemad inimesed on, seda enam valivad nad
õppimiseks senisega võrdse või senisest madalama
taseme.
 Kui töine sissetulek on edukuse näitaja, siis …
 … õppijad on edukad.

16. 28.06.2013